seeläbi väga väärtuslikku ressurssi oma töötajate teadmust. Aina vähem töötavad inimesed oma töökohal hambad ristis, kuna see on nende ainus valik. Aina rohkem inimesi valib endale töökoha selle järgi, kus tal on hea olla. Seetõttu ei saa organisatsioonid endale lubada heade töötajate kaotamist ja peavad hoolikalt valima oma juhte. Tulles tagasi D.Eisenhoweri mõtte juurde, siis juht ei peaks olema sundija või isik, kes kõik vastutuse enda peale võtab. Hea juht peab oskama inimesi motiveerida nii, et nood ei teeks tööd kuna peavad seda tegema, vaid teeksid tööd, kuna nad tahavad seda teha. Sellist juhti nimetatakse juht-ühendajaks. Isiklikult leian aga, et juht-ühendaja omadused ei ole piisavad. Lisaks peaks heal juhil olema juht-sundija omadused, kuna probleemseid olukordi võib igas meeskonna ette tulla. Sellistel hetkedel vajab meeskond pigem liidrit, kui juhti. Kui aga juht-
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
Mahtra sõda Mõisasundijad: Kupja-Prits, Vinter, rehepapp Kupja-Prits Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid
Info jagaja roll. Juht peab olema kõige paremini informeeritud isik. Selleks tuleb koguda teavet ettevõtte sees ning olla kursis ka väljastpoolt tuleva infoga. Ta peab töötajatele tutvustama vajalikke juhendeid ja reegleid. Otsustaja roll. Juht teeb strateegilisi otsuseid, mis soodustavad ettevõtte arenemist ning otsustab, kuidas kasutada ettevõtte ressursse. Juhtimisstiilid Juht-sundija - Diktaatorlik stiil tee nii, nagu ma ütlen! Negatiivne Juht-autoriteet Teedrajav stiil tule minuga! Kõige positiivsem Juht-ühendaja Humanistlik stiil Kõige tähtsam on inimene! Posiitivne Juht-demokraat Enamust arvestav stiil Mida Sina arvad? Positiivne Juht-domineerija Taset kehtestav stiil - Tee nii nagu mina ja kohe! Negatiivne Juht-nõustaja Juhendav stiil Proovi nii! Positiivne
Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane. Nagu nimestki aru saada, tegeles Kupja Prits mõisatööliste tagant sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat, peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid
Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane. Nagu nimestki aru saada, tegeles Kupja Prits mõisatööliste tagant sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat, peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid
võimud sekkunud ja sundinud ühinema. (Sootla jt, 2011) Lisaks on veel terve rida üleminekuversioone, mis ÜA puhul tähendab, kas vabatahtlike ühinemiste perioodi (kasutatakse väga ulatuslikult), ühinemisotsuste saavutamist vabatahtlike konsultatsioonidega, kuid kindlate kriteeriumite alusel ja teatud tähtajaks või 5 siis on reform käivitatud kui suur eksperiment ja keskvalitus on pigem innustaja ja veenja kui ühinemisele sundija. (Sootla jt, 2011) Omavalitsusreformid Omavalitsusreformide spetsiifika mõistmiseks on olulised vastandlikud arusaamad riigi ja omavalitsuste rollidest. Laiemas plaanis võib omavalitsussüsteemid riigi ja omavalitsuste vaheliste suhete ja ülesannete jaotuse põhjal jagada kaheks: sulandunud ja autonoomne ehk duaalne omavalitsussüsteem. Sulandunud süsteemi puhul on omavalitsused seotud tugevalt
Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse intelligentsuse kompetentse on kasutada, seda paindlikum on inimene oma tegevuses ja seda rohkem stiile ta valdab. Stiile on iseloomustatud järgmiste karakteristikute alusel: stiili nimetus, juhtimisstiil iseloomuliku fraasina, millistel emotsionaalsetel kompetentsidel stiil põhineb, millal töötab stiil kõige paremini, stiili mõju organisatsiooni kliimale. JUHT-SUNDIJA (Diktaatorlik stiil) nõuab kohest nõustumist, järeleandmist JUHT-AUTORITEET (Teedrajav stiil) koondab inimesed visiooni suunas JUHT-ÜHENDAJA (Humanistlik stiil) loob harmooniat ja emotsionaalseid sidemeid JUHT-DEMOKRAAT (Enamust arvestav stiil) loob üksmeele läbi osaluse JUHT-DOMINEERIJA (Taset kehtestav stiil) seab tegevusele kõrged standardid JUHT-NÕUSTUJA (Juhendav stiil) arendab inimesi tuleviku jaoks. 14. Tiimitöö eelised ja puudused TIIMITÖÖ EELISED 1
Goleman väidab, et juhi käitumisstiil kujuneb kompetentside baasil, mis on tegevuses aktiviseeritud. Mida rohkem emotsionaalse intelligentsuse kompetentse on kasutada, seda paindlikum on inimene oma tegevuses ja seda rohkem stiile ta valdab. Stiile on iseloomustatud järgmiste karakteristikute alusel: stiili nimetus, juhtimisstiil iseloomuliku fraasina, millistel emotsionaalsetel kompetentsidel stiil põhineb, millal töötab stiil kõige paremini, stiili mõju organisatsiooni kliimale. JUHT-SUNDIJA (Diktaatorlik stiil) nõuab kohest nõustumist, järeleandmist JUHT-AUTORITEET (Teedrajav stiil) koondab inimesed visiooni suunas JUHT-ÜHENDAJA (Humanistlik stiil) loob harmooniat ja emotsionaalseid sidemeid JUHT-DEMOKRAAT (Enamust arvestav stiil) loob üksmeele läbi osaluse JUHT-DOMINEERIJA (Taset kehtestav stiil) seab tegevusele kõrged standardid JUHT-NÕUSTUJA (Juhendav stiil) arendab inimesi tuleviku jaoks. 14. Tiimitöö eelised ja puudused TIIMITÖÖ EELISED 1
Alluvad on valmis passiivseks koostööks, töötulemused pole eriti paremad võrreldes autokraatse mudeliga. Hooldav mudel ei tohi olla ainuke alluvate motiveerimise viis. Toetav mudel- tuleneb hooldavast mudelis, viies saadavad hüved enam sõltuvusse töötaja isiklikust väärtusest. Juhtkond loob õhkkonna, mis soodustab inimeste arengut ja motiveerib neid kasutama oma võimeid organisatsiooni huvides. Juhtkond on pigem eestvedaja kui sundija. Alluvad tunnevad oma osalust ja selle tähtsust organisatsioonis, tuntakse staatuse tõusu on suurem töösoov. Tekib "meie" tunne. Toetatakse inimeste arengut, motiveeritakse. Kui organisatsioon vajab on inimesed valmis lisapingutusteks, sellest otsest kasu saamata. Kollegiaalne mudel- eeldab ühiste eesmärkide olemasolu. On meeskonnatöö, mis eeldab vastutustunnet ja motiveeritust. Eeldab suurt vastutustunnet, motiveeritust
Kutsuti teed jooma keeldun viisakalt. Olen teel. Teel koju nagu ikka. (Jaan Kaplinski) 5. Välteline ehk kvantiteeriv värsisüsteem Kuldajajärk esmalt lõi õitsele, sundija suuta, seaduse puududes, mis iseendast õigusi austas (Ovidiuse "Metamorfoosid", Ervin Roosi tõlge) 6. Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteerivvärsisüsteem 7. Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem 8. Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem Riim Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist
Inimese motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt määratud vajaduste ja ootuste rühmade poolt nende rahuldatuse tasemega `. 9.Milliseid juhtimisstiile ja juhi rolle teate? Iseloomustage neid.Mis juhi töös nõuab loovust? Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). Juhtimisstiilid: D.Goleman`i põhjal ( Harvard Business Review 2000): Diktaatorlik stiil. Juht- sundija.; Teedrajav stiil. Juht- autoriteet; Humanistlik stiil. Juht ühendaja.; Enamust arvestav stiil. Juht demokraat.; Taset kehtestav stiil. Juht domineerija.;Juhendav stiil. Juht- nõustaja. Juhi rollid: Planeerimine; Organiseerimine; Vahetu juhtimine /mõjutamine; Kontrollimine. JUHTIDELE VAJALIKUD OSKUSED JA OMADUSED Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada arvutiprogramme, teada
pettumus o Romaanid tekkinud ajalehe järjejuttudena, mille tõttu need on stiililiselt ebaühtlased o Viimane teos 1917, suri 1933 o Elulõpus ei kirjutanud, sest redigeeris varem ilmunud teoseid. Lisas juurde jutu, mida algses teoses polnud o ,,Mahtra sõda"- armastuslugu, peategelaseks Võllamäe Päärn ja Huntaugu Miina vahel. Kubjas heitis Miinale ka silma peale. Kubjas oli eestlane ja julm tööle sundija. Nö reetur. Miina isa aga pooldas abielu Kubjasega. Trööstitu pilt talupoja elust. Kirjeldab eestlasi malbete ja töökaena. Teine tegevusliin toimub mõisas Parun Rüdiger ei mõista talupoegade muret. Paruni poeg tuleb Euroopast tagasi. Tahab kergendada elu. Mõisas on koduõpetajaks preili Marchand, keda poeg ja pereisa tahavad. Ei mõista, miks lastakse talupeogi peksta. Poja ja preili vahel armulugu. Parun viib preili teenijate
*Läänimeese võim oma talupoegade üle suurenes *Vajadusel kasutati füüsilist vägivalda. *Talupoegade õiguslik seisus halvenes. *Eestist müüdi välja lääne euroopasse teravilja. *Oli kvaliteetne, säilis kaua, talus hästi trantsportimist *Viljamüük muutis maarahva jõukamaks. *Suurenes mõisate arv(16 saj. Keskel u 500) *Talupoegade töökoorumused suurenesid ja tekkid teoorjus( talupoeg töötas mõisa põllul, oma tööriistade ja loomadega) *Talupoegade töö sundija oli Kubjas. *Talupojad põgenesid tihti teise mõisa, linna või venemaale. *Põgenikkue otsisid taga ja tõid mõisa tagasi adrakohtunikud *15 sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade välja talupoegade sunnismaisus. a. teatud omavalitsused b. õigus vallasvarale c.õigus olased maakaitses *Släilisid õiguslikud ja varanduslikud erinevused. *Kõige rohkem oli adratalupoegi, vabad talupojad( vaba talupoeg oli vaba teotööst aga maksti raharenti)
Valget laeva ootama kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust. ,,Mahtra sõda" 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina. Armukolmnurk, lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas. Mõisas valitseb parun Rüdigen, kes on pärisorjuse toetaja. Tema poeg käis euroopas õppimas ja tagasi tulles tahavad ka eesti teha muudatusi, kergendada talupoegade elu ja viia sisse euroopaliku pilti. Tegib kolmnurk mõisas. Koduõpetaja preili Marchand, sveitslanna
Film on keskendunud mehelikule võitlusele, raamat armastusee. Kui filmi I plaan, mida Gabriel mängib, on sõjamehe oma, siis jutus on ta pigem armastaja ja kavaler: rüütel-armastaja, keskajast pärit rüütlitüüp. Filmist on kadunud komejanditegemine, mis jutustuses on tähtis. Romantilise ajaloonarratiivi hulka kuulub selline juhuslikkus, äkiline pööre. Filmis on kõige olulisem vabaduse motiiv: “Meie reliikvia on vabadus!” See tuleb esile eriti kui kiriku kui sundija vastu. Jutustuses pole nii oluline, tähtis on armastus. Kirik ja aadelkond takistavad armastust. Gabriel on filmis action- kangelane, jutustuses kerkib esile loomuse pehmem pool, mis väljendub suhtumises Agnesesse. Gabriel on kõhklev ja kahtlev. Bornhöhe jälgis sedasama meetodit, mida romantilise ajaloolise proosa autorid olid rakendanud Lä-Euroopa kirjandustes. Enamik tegelastest on fantaasia. Kompositsiooniliselt jaguneb „Tasuja“ 2
ekspressiivsed. Nt. vangla. Juht kui vangide omavahelisekommunikatsiooni juhti. Keskendub rühma sisestesse funktsioonidesse. * võib olla 2 juhti, kelle funktsioonid on erinevad. * Töödejuhataja raske olukord: rollikonflikt. Ühelt poolt nõue omada head kontrolli tööliste üle, aga formaalset jõudlust ei ole; teiselt poolt nõue nõuda pingutust, aga tasustamisvõimalust ei ole. -> edukas juhitüüp on tavaliselt pigem planeerija kui kontrollija, pigem initsiaator kui sundija (kontrollib, aga kaugemalt) - Kurt Lewin (1890-1947) Uuris organisatsioone - kaasamise olulisus. Õppis USAs samal ajal kui võimule tulid natsid. Perekond tapeti, tapjateks tuttavad. - juht võib suuremal või väiksemal mäaral kaasata rühma/org liikmeid otsustesse * autoritaarne juhtimine: otsustab ise, kiidab isiklikult, pikemaajalised plaanid segased * demokraatlik juht: kaasab teisi, kiidavad kõik, pikemaajalised plaanid kõigile võrdselt teada
konservatiivsed. Nad on vaistult vaenulikud muutustele ja edule. Hulk ei tunne mingit kahtlust selle kohta, mida ta usub tõe või eksimuse olevat; 5) hulkade kõlblus hulkade kõlblus võib olla, vaadates, milline on sugestioon, palju madalam või palju kõrgem kui neid moodustavate üksikisikute oma. Hulkadel on harva juhiks omakasu, mis on kõige sagedamini üksikisiku tegutsema sundija. Hulgas tuntakse karistamatust palju enam, kui seda tunneb üksik isik. Kui hulk on võimeline tapma, põletama ja kõiki muid roimi korda saatma, siis on ta samuti võimeline ka ennastsalgavaiks omakasupüüdmatuiks tegudeks, ja seda palju kõrgemal määral kui isoleeritud inimene. Ainult kollektiivid on võimelised suurele andumusele ja suurele omakasupüüdmatusele. Palju on neid hulki, kes on lasknud ennast maha tappa uskumuste ja ideede pärast, millest nad vaevalt aru said
annaabi.ee 
