Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus elus. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine töökohtadel rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi probleeme . Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada . Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest
4. Kroonilise haiguse tunnused 5. Invaliidistumine Sama tüüpi liigutuste kordamist ühetaolises asendis ligikaudu 45 SUNDLIIGU minuti vältel TUSED Ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused SUNDLIIGUTUSED Töökoht ja töövahendid peavad vastama töötaja kasvule ja kehamõõtmetele Lihaseid peaks võimalikult vähe pingutama SUNDASENDI Aeg-ajalt muutma asendit, regulaarsed TE-, puhkepausid LIIGUTUSTE VÄHENDAMIN Liigutusi tuleb muuta vahelduvateks ja kaarjateks E, Vältida ühetaolisi liigutusi ENNETAMINE Rütm-tempo ei tohi ületada võimeid Samuti regulaarsed puhkepausid https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/To KASUTATUD okeskkonna-ohutegurid/Fysioloogilised-ohutegurid/ sundliigutused KIRJANDUS https://www.tooelu
Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus elus. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine töökohtadel rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi probleeme. Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui 1 http://www.annaabi.ee/Arvuti-kahjulikkus-tervisele-o.html 2 http://www.ti.ee/index.php?article_id=1390&page=349&action=article& Tööinspektsioon 2008 sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada. Arvutitöö mõju inimese füüsilisele
Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad. Selleks, et seda koormust vähendada, siis peaks olema arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit. Järgmisena saab koormatud selg. Kui te ei istu arvuti taga sirge seljaga, võib juhtuda, et teie selgroog võib pikaajalisel töötamisel sundasendi tõttu deformeeruda ja vajuda. Tulemuseks on kõver selgroog ja aluaegsed seljavalud. Et vältida sundasendit on soovitav muuta mingi aja tagant tooli või paigutada ümber töökohta. Kintsud peaksid olema paralleelselt põrandaga. Hea vaatenurk kuvarile on 20-45 allpool silmade tasapinnast. Kuvari kalle peab olema muudetav. Tool on reguleeritava kõrgusega ( jalad toetuvad korralikult põrandale ); kohandatav
kujundamise kui ka tervise valdkonnas. Arvutite laialdase kasutamise tagajärjel on tõusnud tugi-liikumisaparaadi ja silmahaiguste arv. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Palju kirjandust on internetis. Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti pointerit ebamugav liigutada. 4 2.1. TÖÖASEND Statsionaarse elektronkiiretoruga arvuti töökohal on üheks oluliseks probleemiks pidev
puhkamiseks ja einestamiseks. Juhul, kui töötaja töötab 8 tundi päevas, peab ta saama 30 minutit vaheaega, mis teeb tööpäeva kestuseks 8,5 tundi. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?) Tööpäevasisest vaheaega ei tohi segamini ajada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel antavate puhkeaegadega. Tööaja sisse tuleb arvestada puhkeajad suure füüsilise või vaimse koormuse, pikaajalise sundasendi või monotoonse töö korral. Puhkepause reguleerivad ka määrused. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?) Praktikas näeme palju olukordi, mil Töölepingu seaduse punkte ei järgita ja tihti ei saada neist ka aru. Kasutatud kirjandus 1. Hanson, U. (2011). Töölepingu seadus ja selle ellurakendamise probleemid Kasutamise kuupäev: 14.11.2017. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/toolepingu_seadus_ja_selle_ellurakendumi se_probleemid
Ja kindlasti on siin kohal oluline lahendus ka see, et oleksin ikkagi loengutes ise kohal, nii ei peaks hiljem end selliste probleemidega vaevama. andmisel täpsustavaid küsimusi. Töötingimuste parandamiseks saan muuta seda, et ei teeks siiski oma tööd voodis olles, sest see ei ole kohe kindlasti õige otsus. Pigem peaksin tegema laua taga, õiges asendis ja piisavalt hea valguse käes Keskmine riskitase Keskmises riskitasemega hindasin mina ohuteguritest sundasendeid. Sundasendi probleeme esineb ilmselt enamusel arvutiga töötavatel inimestel. Mina saan oma sundasendi ohutegurit vähendada nii, et kui ma tunnen juba, et mul kael hakkab kangeks minema või mul selg valutab siis peaksin ma kohe lõpetama töötamise. Tõusma püsti ja liikuma ringi, masseerima valuliku kohta ja mitte jätkama koheselt tööd. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Sain teada, et tegelikult on riskianalüüsi tegemine väga oluline. Ma polnud enne
arvutile. Laud on piisavalt kõrge, et laua all on jalgade jaoks ruumi. Klaviatuuri eraldi kasutusel ei ole, kuna õppija kasutab sülearvutit. Arvuti ja hiir asetsevad ühel tasandil. Töökeskkond on vaikne. Kodukontoris töötatakse üksinda ja õppija saab ise reguleerida, kas muusika mängib või ei. Töökoha ruumi saab pidevalt tuulutada värske õhuga. Lahtiseid juhtmeid maast ei leia, vältides nii komistamist ja kukkumist. Soovitused: võimalusel soetada randmetoega hiirepadi. Sundasendi vältimiseks teha regulaarseid puhkepause, tõusta püsti ja vajadusel teha harjutusi õlevöötmele. Eelistada mitmeid lühikesi pause. Võimalusel vahetada välja töötool, et oleks ka seljatoe reguleerimise võimalus. Peale õppesessiooni koostada ajagraafik koolitööde jaoks, et vältida ajasurvest tulenevat pinget vältimaks nii kooliga seotud stressi ja vaimset pinget. 10 KASUTATUD KIRJANDUS
Kuvaritöötaja haigestumist füüsilisse ülekoormushaigusesse võivad põhjustada eelkõige staatilise lihaspingega väljenduvad halvad tööasendid ja korduvad stereotüüpsed tööliigutused. Teravad tooli- või lauaservad avaldavad survet kõõlustele, lihastele ja närvidele. Vaevused väljenduvad valuna, lihaspingetena, liigese liikumispiiratusena, peavaludena. Valud ja lihaspinged võivad olla sundasendi põhjustajaks. Arvutist lähtuvad kiirgused Kiirgused, mis lähtuvad arvutusseadmetest, on: elektrostaatiline väli, kiirgus mida tekitab katoodtoru. Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab siis kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kuid negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektrivälja tugevus ohutuspiire.
........................................... 9 2.6Pisiasjad paika................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Ergonoomika töö juures on inimese tervise huvides välja töötatud, selle kohta on väga palju uuringuid tehtud ja materjale kogutud. Palju on muudetud sellega istuva töö e sundasendi olukorda paremaks. Kus on välja mõõdetud täpsed mõõdud, kuidas istuda mis kõrgusel silmad arvutist on jne. See kõik on omakorda istuvat tööd mõjutanud paremuse poole. 1. ERGONOOMIKA Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide puhul terminit
........................................................................ 9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Ergonoomika töö juures on inimese tervise huvides välja töötatud, selle kohta on väga palju uuringuid tehtud ja materjale kogutud. Palju on muudetud sellega istuva töö e sundasendi olukorda paremaks. Kus on välja mõõdetud täpsed mõõdud, kuidas istuda mis kõrgusel silmad arvutist on jne. See kõik on omakorda istuvat tööd mõjutanud paremuse poole 1. ERGONOOMIKA Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide puhul terminit
.................................................................... 12 KOKKUVÕTE.............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Ergonoomika töö juures on inimese tervise huvides välja töötatud, selle kohta on väga palju uuringuid tehtud ja materjale kogutud. Palju on muudetud sellega istuva töö ehk sundasendi olukorda paremaks. Kus on välja mõõdetud täpsed mõõdud, kuidas istuda mis kõrgusel silmad arvutist on jne. See kõik on omakorda istuvat tööd mõjutanud paremuse poole. 1. ERGONOOMIKA Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise)
Analüüsitavaks kohaks on laud (kuna õppetöö toimub seal) (LISA 1), kuhu, hetkel kui pilt tehti ning õppimisajaks, on paigutatud sülearvuti. Kuna õppimiseks kasutatakse sülearvutit, on klaviatuur ühendatud kuvariga, mistõttu ei saa kuvari reguleerida, kuid selle asendit saab hõlpsasti muuta vastavalt vajadusele, et peegeldusi poleks ja et ekraanil kuvatav oleks väga hästi nähtav. Laual on piisavalt ruumi, et trükkides randmeid toetada, seega ei saa randmed suurt koormust sundasendi tõttu. Klaviatuuriga samal tasapinnal on eraldi olemas küll hiir, kuid sellel puudub randmetoega matt, mis omakorda pole randmele eriti mugav. Arvuti, millega õpilane töötab, on talle tuttav ning ta oskab reguleerida vastavalt vajadusele nii ekraani eredust, kui ka muid pisisätteid, et kuvariga töötamine oleks silmi vähe kurnav. Samuti ei ole ekraanil olev pilt värelev, mis kurnaks silmi ja mille tõttu oleks raske tööle keskenduda
kõigepealt läbi lugeda nende juhendid. Seetõttu võib neid käsitlema hakata juba esimesel päeva, kui need kätte jagati. Lihtsalt süveneda, uurida ja vaadata, mida täpsemalt teha on vaja ning vajadusel panna paika kasvõi niiöelda graafik, et jõuaks tööd ilusti lahendatud, ilma end liigselt koormamata. Keskmine riskitase Keskmises riskitasemega hindasin valgustuse, kiirguse ja füsioloogilistest ohuteguritest sundasendi. Valgtustusega puutun kokku igakord, kui ma oma koolitöid teen. Päevasel ajal on minu tuba muidu hästi valgustatud, kuid kahjuks ei saa sellega valgusega õppida. Minu töölaud asub toakeskel ning ei võimalda koolitöid lahendada loomuliku valguse käes. Laua kohal ripub küll laelamp, kuid ma tunnen, et see valgustus ei ole mulle piisavalt hea. Halb valgustus võib aga tekitada silmakahjustusi. Olukorra parandamiseks oleks kaks võimalust
kurbust jne. Kuju järgi eristatakse pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Lihaste energiavarustus. Selleks et liigutusi teha, vajavad lihased energiat. Energia saavad lihased glükoosist. Glükoosi lagundamiseks on vaja hapnikku. Lihaste töö jõudlus sõltub varustatusest toitainete ja hapnikuga. Verevarustuse intensiivsust saab treeningutega tõsta. Treenimata lihastes ei lagune glükoos lõplikult, tekib piimhape, mis annab tunda lihasvaluna. Lihasevalu võib tekkida ka ülepingutusest või sundasendi tõttu. Kiire töörütmi ja suure töökoormuse tõttu väsivad lihased kiiresti. Lihased koosnevad kimpudest ja kinnituvad luudele kõõlustega. Inimese kehas on umbes 400 skeletilihast. Pikim on ees reiel asuv rätseplihas ja suurim on suur tuharalihas tagumikul.
valdkonnas. Arvutite laialdase kasutamise tagajärjel on tõusnud tugi-liikumisaparaadi ja silmahaiguste arv. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Palju kirjandust on internetis. Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti pointerit ebamugav liigutada. Tööasend Statsionaarse elektronkiiretoruga arvuti töökohal on üheks oluliseks probleemiks pidev isteasend ning lihasegruppide ja liigeste staatiline pinge. Seetõttu on sellisel tööl levinud tugi-
Alati ei saanud ka palka regulaarselt. Masinad läksid sageli rikki ja neid parandati pikalt. Tööjõudu vahetati tihti, kes kohe haigeks või vigaseks jäi, asendati. Väga tavapärane oli vabrikus töötaja trahvimine kas näiteks tööluusi või mingi vea pärast. Ettevõtjate lisasissetuleku allikas. Hilinedes ei lasta tööle ja kaotab veerand päevatasust. Tööinvaliidistumised olid väga tavapärased. Iga inimese enda asi oli jälgida, et näppe kuskil vahele ei jää. Sundasendi tõttu invaliidisumine. Tolmune keskkond. Michael Sadleri raport. Laps ja naistööjõukasutamine. 1833 a avaldas Suurbritannia saadik protokollid, mis avaldas mõju 19saj II pooleks mõju, mis andsin ülevaate laste tööjõu kasutamisest vabrikutest. Sadleri raport oli see. Selle protokolli eesmärk oli taotleda vabrikutööliste ja laste paremat olukorda. Laste areng jääb sellistes töötingimustes pidama, nii vaimne kui ka füüsiline. Laste töötundide arvu pärast seda vähendati. 19
Kuju järgi eristatakse pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Selleks et liigutusi teha, vajavad lihased energiat. Energiat saavad lihased glükoosist. Glükoosi lagundamiseks on vaja hapnikku. Lihaste töö jõudlus sõltub toitainete ja hapnikuga varustatusest. Verevarustuse intensiivsust saab treeningutega tõsta. Treenimata lihastes ei lagune glükoos lõplikult, tekib piimhape, mis annab tunda lihasvaluna. See võib tekkida ka ülepingutusest või sundasendi tõttu. Kiire töörütmi ja suure töökoormuse tõttu väsivad lihased kiiresti. Liikumine on võimalik seetõttu, et kehale lähemal asuva luu külge kinnituv lihas tõmbub kokku. Lihase kokkutõmbe tõttu tõmmatakse kehast kaugemal olev luu (mis on omakorda ühendatud liigesega) suunas, mida liiges võimaldab. Tavaliselt on igal lihasel olemas paariline, mis liigub vastassuunas (agonist ja antagonist). Tänu
annaabi.ee 
