Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sümpaatiline süsteem: adrenomimeetikumid ja -blokaatorid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
adrenaliin, silelihas, bronhid, bronhide, seedetrakti, kontraktsioon, toonus, neerupealiste, glükogenolüüs, noradrenaliin, beeta2, paiknemine, organites, müdriaas, toksilisus, vent, anesteetikumid, alkaloidid, kombineeritud, astma, haigetel, sümpaatiline, seljaaju, mediaatorid, koores, dopamiin, klassifikatsioon, veresooned, süljenäärmedKordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1.Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad… Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Noradrenaliin (norepinefriin) – mediaator o Keemiline olemus: katehoolamiin o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin. Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm)
Millal on aktiive sümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi, ohu või mõne muu ärritaja tagajärjel. Millal on aktiivne parasümpaatiline närvisüsteem? Parasümpaatiline närvisüsteem aktieerub organismi puhkeolekus. Millised retseptorid on sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on (vereooned, seedetrakti silelihased, urotrakti silelihased, maks, silm), (presünaptiline membraan, trombotsüüdid, veresoonte silelihased) , ß(süda, neerud), (bronhioolid, veresooned, seedetrakt, maks, emakas). Neuroni ja sihtmärkorgani vaheliseks neurumediaatoriks on NA. Millised ensüümid lammutavad sümpaatililises närvisüsteemis noradrenaliini? Väiksem osa noradrenaliinist inaktiveeritakse mitokontrites paikneva MAO (monoaminooksüdaasi)
Erutussünapsis tekib ülekandelaine toimel postsünapsimembraani hüpopolarisatsioon või depolarisatsioon, mida nimetatakse EPSP-exitatory postsynaptic potential. Pidusrdussünapsis tekib postsünapsimembraani hüperpolarisatsioon-pidurdav e. Inhibeeriv (IPSP-inhibitory postsynaptic potential), muutunud on permeaablus K+võiCl- suhtes. IPSP pidurdab erutuse edasist levikut või põhjustab innerveeritava elundi tegevuse soikumist. Transmiteriteks võib olla atsetüülkolliin, noradrenaliin, serotoniin, gammaaminovõihape jm ained. Sagedaseim depolariseeriv aine-atsetüülkolliin võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkolliin-esteraasi toimel, mis säilitab sünapsi erutusjuhtivuse. Keskaju tuumadest kulgevad närviimpulsid piklikajju ja seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, nende keskuste kaudu toimuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid-silmade, kõrvade pööramine heli, valguse suunas. Keskajus asuva pupillirefleksikeskuses, milles asuv
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel.
3. harknäärme alatalitlusest 4. sugunäärmete alatalitlusest – siin kannatab eelkõige luustumine, luud ei kasva kinni ja kasv võib jätkuda. 5. Vitamiin D3 vähesuse korral, mis omakorda võib olla tingitud lapsena UV-kiirguse nappusest või kehvast toidust. Kasv kiireneb: 1. kasvuhormooni liigproduktsioonist – tagajärg gigantism 2. varane suguküpsus, mis põhjustab liiga varakult toruluude kinnikasvamise 3. kilpnäärme ületalitlus 4. neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1. Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2. Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine B. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1. Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4
1 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kehvast toidust. Kasv kiireneb: 1) kasvuhormooni liigproduktsioonist – tagajärg gigantism 2) varane suguküpsus, mis põhjustab liiga varakult toruluude kinnikasvamise 3) kilpnäärme ületalitlus 4) neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1) Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2) Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine 2. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1) Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4
kasutab lihas pikaajaliseks tööks toodavad energiat aeroobselt N: selgroosirgestaja ·Valged lihased on kiired reageerijad, samuti ka kiired väsijadtoodavad ATP-d eelkõige anaeroobse glükolüüsi kaudu N: silmaliigutajalihased Kontraktsioonivormid ·Lähtuvalt lihasele antavate stiimulite sagedusest eristatakse üksikkontraktsiooni (kestvus ms), tavaliselt pole see veel lõppenud kui juba algab järgmine kontraktsioon. Lihas läheb tetaanilisse kontraktsiooni. Tetaniseerimiseks on vaja 10-200 impulssi sekundis. Peaaegu kõik meie liigutused on teetanus-tüüpi. ·Lähtuvalt lihase pikkuse ja arendatava jõu vahekorrast eristatakse isomeetrilist ja isotoonilist kontraktsiooni. Silelihas ·Käävjad rakud ·Puudub ristivöödilisus ·Spontaanne aktiivsus on võimalik ·Funktsionaalne süntsüütium Hormoonide üldiseloomustus Klassikaline definitsioon
SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas
kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks sümpaatilises piirväädis ja osalt sümpaatilises ganglionis. Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb skeletilihaste varustamine verega, intensiivistub energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
