heitnud puhkama. Selle aja jooksul tekkinud järv, sest mees olla kündnud lahti veesoone. Nii mees kui ka täkk hukkunud. Ainult vai, mille külge täkk seotud olnud, oli veel hiljaaegu näha järve tagumisel serval. Teadlaste arvates on Järveotsa piirkonna vanim järv, mis on tekkinud mandrijää taandumisel Joldiamere staadiumis 10 300 - 9300 aastat tagasi. Järv kujunes põhja-lõunasuunalise Selgküla vallseljaku idaküljele. Vallseljakute e. ooside tekitajaks on mandrijää sulavee setted. Tekkimise põhjuseks on vooluvee kuhjav toime jääsisestes ja alustes lõhedes. Kuna mandrijää all liigub vesi väga suure surve all, siis kiirevoolulisest veest setivad välja suuremõõdulised osakesed (kruus, veerised). Suvel käiakse Järveotsa järves palju suplemas ja kalastatakse, talvel kui järve peale on tekkinud paks jääkiht, sõidetakse seal jäärada. Kalastik ei ole kuigi liigirikas. Esinevad mudamaim ja koger, leiduvat ka ahvenat, karpkala, rünti ja särge
Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
linnuliiki. Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, SUUR SULA :P Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus. Massi kadu jaotub ühtlaselt Gröönimaa tormakate liustike voolu kiirenemisest tingitud jäämägede tekke juurdekasvu ja sulavee lisandumise vahel jääkatte pinnale. Viimaste aastate soojad suved on massi kao tempo ajavahemikus 2006-2008 kergitanud 273 gigatonnini aastas (1 Gt on ühe kuupkilomeetri vee mass), mis on merepinna ülemaailmset tõusu edendanud 0,75 mm võrra aastas, vahendab PhysOrg. "Nendest tulemustest saab selgeks, et Gröönimaa massi kadu on kiirenenud alates 1990. aastate lõpust, ning selle elementaarsed põhjused annavad mõista, et lähitulevikus taoline
Köögiseadmed Universaalsegajat kasutatakse toidumassi, taigna ja segude segamiseks ja vahustamiseks. Segamisvahenditeks on vispel ja segamislaba. Kasutamine: 1. Aseta nõu selleks ettenähtud hoobadele. 2. Kinnita segamisotsik 3. Segaja küljes on kaks kangi, milles üks on kiiruse reguleerimiseks ja teine on nõu üles alla tõstmiseks. Tõstes nõu üles kinnitub segaja nõu tugevasti hoobadele. 4. Masin käivitub ainult siis, kui nõu on ülaasendis ja kaitsevõre on ees. 5. Kiirust saab muuta ainult masina töötamiseajal. 6. Segaja tuleb alati käivitada ja seisatada minimaalse kiiruse juures. Hooldus: 1. Kui masin seiskub suure kiiruse juures siis tuleb nõu enne uut käivitamist eemaldada ning lülitada masin sisse ja panna uuesti minimaalse kiiruse juurde. 2. Ei tohi üle koormata. Aurukeedukatel on kahekordsete seintega nõu, kus seinte vahele jääva ruumi täidab aur seda nime...
Miljonite jaoks on see ainuke magevee allikas ning temperatuuritõusu tõttu on paljud neist liustikest kadumas. Näiteks Andides asuva Chacaltaya liustik on kaotanud 40% oma paksusest ja pindalast ning hinnangute kohaselt on see aastaks 2010 ära sulanud. Sellega aga kaasnevad või teravnevad selles piirkonnas puhta joogivee kättesaadavus. Kõige tuntavam on liustike kadumine siiski Aasias, kus rahvastiku suur arv ja juurdekasv teeb veepuuduse veelgi raskemaks. Liustiku jäämass sõltub sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaalust. Selleks, et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Merereostus Nafta tootmise, veetranspordi ja eriti tankerite avariide tõttu satub aastas hüdrosfääri mitu miljonit tonni nafta produkte. Kui rasked saasteained jõuavad lõpuks põhjamudasse, siis nafta ja teised pindaktiivsed ained kogunevad kilena vee pinnale. See kile takistab veekogu
Allpool läheb fasaad üle sokkliks, kus mõjuvad lisaks eelnevale veel pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi, lisaks veel mustus ja soolad. Soklile mõjuvad veel mehaanilised löögid. Niiskustehniliselt peab sokli joon olema min 50 cm üle maapinna. Soklikrohvid tuleks valida selliselt, et nad oleksid püsivad: · vastupidavad mehaanillistele koormustele · püsivad vee suhtes · vastupidavad pritsvee suhtes · vastupidavad külmumise ja sulavee suhtes sellistes tingumustes saab kasutada spetsiaalseid soklikrohve, saneerkrohve, veetihedat betooni, mineraalseid isolatsioonvõõpasid vüi bituumenkatteid. Tähtsamad aspektid, mida tuleb sokli juures arvestada: · fassaadi üleminek tuleb nii teostada, et mööda fasaadi maha jooksev vesi ei satuks soklikatte sisse ega taha. · Fassaadi üleminek soklis on alati parem vormistada veeninaga, ning soklu sisseastega,
asupaigas, Lõuna-Ibeerias, muutus 24 000 aasta tagasi kliima külmemaks. Teadlaste sõnul mõjutas neandertallaste väljasuremist nii külm kui ka toidu- ja veepuudus. (http://www.postimees.ee/210207/esileht/meelelahutus/246194.php) Liustikud Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest lumest surutakse õhk välja. Kui jää on muutunud piisavalt raskeks( 20 m paksuks), hakkab ta libisema allamäge. Tihti libisevad liustikud justkui õhukesel sulavee kihil. Liustiku ülemist osa nimetatakse toitealaks. See asub pilvepiiril, kus sajab pidevalt juurde uut lund. Lumi kuhjub ja muutub jääks. Liustiku allosas on aga äravooluala, kus jää sulab veeks.Liustiku voolamisel mööda kaljusid, võivad liustikku tekkida sügavad liustikulõhed. Väga pikk liustik asub Islandil ja on üle 100 km pikk, kuid enamasti on liustikud mõne km pikkused.Maailma pikim liustik on Lamberti liustik Antarktikas, mis on 64 km lai ja 515 km pikk.Kui liustik lõpeb
Seda taevakeha deformeerivad Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Tema pinnal on näha vagusid, lõhesid, mis sarnanevad nendega, mis on Maal laamade lahknemise piirkonnas. Europa puhul pole need aga mandrid, vaid jää, mille all arvatakse, et on sulavee ookean. Ganymedes on suurim kuu päikesesüsteemis. Ta läbimõõt suurem kui Merkuuril, kuid mass Merkuuri omast poole väiksem. Callisto on suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis. Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust, samas mass vaid umbes kolmandik. Tema pind on kaetud arvukate meteoriidikraatritega. 12. Saturn sarnaneb paljuski Jupiteriga, kuid on pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast
rindejoone ning Skandinaavias ja Kanadas kasvasid jääkilbid. Nendest ookeani libisevad jäämäed triivisid kuni kujuteldava kinnise ukse jooneni. Kui polaarfrondi uks ei ole korralikult kinni ega täiesti lahti, nagu praegu, vaid loksub kahe äärmise asendi vahel, siis pääseb soe hoovus vahel kaugele põhja ja mõnikord ei pääse. Kliima võiks siis kaunis kiiresti vahelduda. Ukse loksumist reguleerivad ookeanis triivivate jäämägede hulk ja neist tekkiva sulavee maht. Kui PõhjaAmeerika liustikult vallandus korraga palju jääd ja see sulas, siis hiljem ei olnud mõnda aega jääd juurde tulemas ja uks avanes soojale soolasele subtroopilisele veele. Palju magedat vett pinnakihis ei võimalda hoovusega saabuva vee sukeldumist ning pidurdab konveierit. Suhteliselt mõõdukas vormis avaldus säärane olukord viimati 1970. aasta paiku ja tõi meile ridamisi korralikud talved. Pinnavee jahutamise ja sooja Euroopasse toimetamise eest hoolitsevad tuuled
ümbritsevale keskkonnale. Tänu prügila asukohale, ning sellele, et ümberringi asub turbaraba, võime arvata, et toimub looduslik isepuhastumine, ning Pääsküla jõkke jõuab juba hulgaliselt vähem saastunud vett, kui ta prügilast välja leostub. Tõsine probleem loodusliku hajumise uurimisel ja dokumenteerimisel on lahjendumise ja degradatsiooni eristamine. Kuna tegemist on rabaga, mis on küll tihedalt kuivenduskraave täis, siis toimub, eriti kevadeti suur pinnavee, ning sulavee segunemine prügila nõrgveega, mis oluliselt lahjendab prügilast väljuvat reostust. Keskkonna saastamise vähendamiseks rajati prügila ümber 1,8 km. pikkune ringtee, nõrgvee torustik, pumbajaamad, seirekaevud ja survetrass. Samuti rajatakse pinnavee kogumise süsteem ja kaetakse prügila drenaazikihi ja kinnitambitud pinnasega, mis peaks tagama selle, et Pääsküla jõkke voolab ainult puhas pinnavesi
ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid
hügroskoopsuse alusel määratakse 5. mulla aktiivveemahutavuse mulla puhul üle 90 ml min. Mulla õhu korda suurem kui kuival savil. närbumispunkti niiskus Wnärb selline suurendamine sügavkobestamine läbilaskvus võidakse määrata otseselt või Turba puhul on see 6 korda. Niiske niiskus, mille puhul taim enam mullast vett 6. lume ja lume sulavee kogumine kaudselt (viimase puhul määratakse muld on alati külmem kui kuiv kätte ei saa. Wnärb = 1,5·Wmh 7. võimalikult varajane külv eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla muld. Kõrge põhjavee puhul mulla maksimaalne molekulaarne veemahutavus 8. rullimine hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et soojenemine on tunduvalt
täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. Veeringe osad USA Geoloogiatalitus (U.S. Geological Survey, USGS) jagab veeringe kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu Ookeanides on kestvalt "laos" palju rohkem vett, kui veeringes liikvel. Ookeanides arvatakse maailma koguveevarust (1, 386 miljardit kuupmeetrit) olevat 1,338 miljardit kuupmeetrit, s.o 96,5% kogu veest
Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana org, mida jää sulamisvesi on äravoolu teena kasutanud ja kus sulavee orgu kujundav tegevus ei ole 4 tarvitsenudki kuigi märkimisväärne olla. Enamus neist orgudest on kujunenud aluspõhja ning täidetud kvaternaarsete setetega nn mattunud orud. Nt Vasavere, savala, Kunda mattunud orud. 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Maakoores paiknevad lõhed,
kaugusel kaks kolmandikku maailma rahvastikust. Seda seetõttu, et Gröönimaa mandrijää asub veepinnast kõrgemal, mitte ei uju vees nagu Arktika jäälava. Liustikud Liustike sulaveest sõltuvad jõed on elulise tähtsusega miljonitele inimestele Euraasias, Ladina - Ameerikas ja Aafrikas. Miljonite jaoks on see ainuke magevee allikas ning temperatuuritõusu tõttu on paljud neist liustikest kadumas. Liustiku jäämass sõltub sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaalust. Selleks, et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Liustike sulamine on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest kõrgema temperatuuri korral on sulamine tavapärasest kiirem ning seetõttu on jõevool ka tavapärasest veerohkem. See toob endaga kaasa üleujutused ja maalihked
kümnendi kohta. Mõõtmistulemused näitavad temperatuuri langemist ka Antarktika sisemaal ja idaosas. Samas on pidevalt soojenenud Lääne-Antarktika. Sealsed liustikud on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kiiremini liikuma hakanud. Põhjuseks on ookeanist lähtuv soe voolus, mis pääseb liustiku suudmeni jääd altpoolt sulatama. Muutuste taga võib olla ka Antarktika vulkaaniline aktiivsus. Antarktika Liustikud Liustike jäämass oleneb lokaalsest kliimast ehk milline on sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaal. Et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Juurdekasvu tagavad sademed. Kõvast pakasest üksi ei piisa, kui lund pole või on vähe. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritsetud ookeanidest, mis on valdava osa aastast jääkatteta ning seetõttu pidevaks sademete allikaks. Viimastel kümnenditel on ülekaalus liustike taandumised. Eriti drastiline on kadu Alpi liustike puhul. Alates 1850.
Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse. Merevee soolsust mõjutavad: auramise ja sademete vahekord, suubuvad jõed, (kas ühendus ookeaniga on kitsas või lai) merehoovused soojad kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad ekvaatoripoole magedamat. Ekvaatori lähistel on soolsus keskmisest väiksem aurumise tõttu. Põhjapoolkera suurematel laiustel on merevee soolsus märgatavalt väiksem vähese aurumise tõttu, veerohkete jõgede ja liustike sulavee mõjul. Soolsus on suurim 20. 30. laiustel, mis on tingitud vähestest sademetest ja suurest aurumisest piirkonnas. Temperatuuri ja soolsuse muutumine on näha kõige selgemalt esimese 1000 meetri juures. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning temperatuur langeb 4 kraadini. Esimesel km temperatuur langeb 22 kraadi juurest kuskile 4 kraadi kanti. Soolsuse promill 35,5 %o on 500m järel 34,4 %o ja sügavamal ühtlustub u 34,6 35,0 %o.
jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon- külmakergete ja sulavee mõjul pinnasematerjali murenemine ja allalibisemine nõlvadel. Alavööndite iseloomustus Arktikas Jäävöönd Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. Nunatakid jääkilbist väljaulatuvad kaljud Kliima: · Arktiline. · Väga külm. · Thule: -11,4º C. · Päikesekiirte langemisnurk väike. · Tagasipeegeldumine. · Polaaröö, -päev. · Kõrgrõhkkond. · Sademeid vähe. Taimestik:
tuumaga voored _ läbinisti moreenist koosnevad voored. Glatsiofluviaalsed kulutusvormid (e. erosioonilised vormid) Jääsulamisvee uuristusorud e ürgorud on orud, mis on täielikult kujundatud jää sulamisvee erodeeriva tegevuse tagajärjel. Neid jaotatakse vastavalt asendile jääserva suhtes: *radiaalsed *marginaalsed Jääsulamisvee äravooluorud on vanad orud, mida jääsulamisvesi on äravoolu teena kasutanud ja kus sulavee orgu kujundav tegevus ei ole tarvitsenudki kuigi märkimisväärne olla. Enamus neist orgudest on kujunenud aluspõhja ning täidetud kvaternaarsete setetega nn mattunud orud . Glatsiofluviaalsed kuhjevormid 1) Oosid - pikad, kitsad ja suhteliselt kõrged vallilaadsed positiivsed pinnavormid (vallseljakud). Eestis on need kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned meetrid laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Oosid koosnevad glatsiofluviaalsetest setetest -
2. parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud 3. liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5. mulla aktiivveemahutavuse suurendamine sügavkobestamine 6. lume ja lume sulavee kogumine 7. võimalikult varajane külv 8. rullimine 9. multsimine Mullalahus Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis.
Taimed veega hästi varustatud 3. liigniisked - ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5. mulla aktiivveemahutavuse suurendamine - sügavkobestamine 6. lume ja lume sulavee kogumine 7. võimalikult varajane külv 8. rullimine 9. multsimine Mullalahus Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis.
2090 mmLengi ristlõige: 42 x 68 mm või 42 x 92 mmHellikindlus: 25 dB 56. Eriotstarbelised, tule- ja suitsukindlad turvauksed. Eriotstarbelised uksed: A. Tule-, suitsu-ja helikindlad uksedB. Kõrgendatud niiskus-ja kuumuskindlusega uksed 88 57. Katuse ülesanne. Katuse klassifikatsioon. Katuste minimaalkalded sõltuvalt kattematerjalist. Katuse põhiülesandeks on hoone kaitsmine sademete ja lume sulavee eest. Katused peavad olema veetihedad, tugevad, püsivad ja vastupidavad nii ilmastiku, päikese UV-kiirguse kui ka mehaaniliste mõjutuste suhtes. Hoonete ehitamisel kasutatakse kahte põhimõtteliselt erinevat katuse lahendust: a) katuslagi * b) pööninguga katus 89 * kui katuse kattetarind paigaldatakse otse viimase korruse laetarindile, siis on tegemist katuslaega.
24. Biostratigraafilised ühikud- aluseks on tsoon (ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine) Tsoonid võivad, aga ei pea kattuma. Võivad esineda pimedates tsoonides (fossiile ei leidu üldse). Tegemist on bioloogilise meetodiga. ● Makrofossiilid-nähtavad silmaga ● Mikrofossiilid-nähtavad mikroskoobiga ● Ihnofossiilid-organismide liikumise jäljed ● Kemofossiilid-elutegevuse keemilised jäljed 25. Mõhn on mandrijää sulavee poolt tekitatud positiivne pinnavorm, mis koosneb peamiselt liivast ja kruusast, harvem veeristest või munakatest. Rühm mõhnasid moodustab mõhnastiku. Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm 26. Litograafilised ühikud Eraldatakse kivimite litoloogilise (teke, mineraalid jne) koostise järgi. Ühikute süsteem: kihtkond, kihistu, kihistik, kiht 27. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused Puurimine
Näited: A. Järjestan perekonnad laste arvu alusel: 0. Lastetud perekonnad. 1. Ühelapselised perekonnad. 2. Kahelapselised perekonnad. 3. Kolmelapselised perekonnad. 4. Neljalapselised perekonnad. jne B. Mõõtsin termomeetriga sulalume, jõevee, joogivee ja vannivee temperatuuri (Celsiuse skaalal). (Celsiuse skaala on kokkuleppeline vahend temperatuuri hindamiseks kahe äärmuse (sulavee/jää ja keeva vee/auru) vahelise temperatuuride vahemiku 100 -ks osaks o o o o jagamise kaudu saadud ühikute abil.) Sain järgmised väärtused: 0 , + 4 , + 12 , + 35 . Psühholoogia alused 90 Äsjanimetatud Celsiuse skaala tekitab ka probleeme, kuna ta pole ainus temperatuuri mõõtmiseks kasutatav skaala
annaabi.ee 
