Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel messingitel oli sarnane tina sisaldus tänapäevasele pronksile ja on võimalik, et mõnda vase- tsingi sulamit kogemata ei eristatud vasest. Kuigi suur osa teadaolevaid vase-tsingisulamite arv näitab, et mõned sulamid on toodetud teadlikult, ning sisaldavad tsinki 12%, mis andsid sulamile erilise kuldse värvuse. 1. millenium eKr alguses, algas messingi kasutus üle Euroopa ja Aasia. Messingit hakati Lähis- Idast ja Vahemere ida osast välja eksportima. Rooma impeeriumi ajal messingi tsingi sisaldus varieerus 20-28%. Tsingi sisaldus müntides ja ehetes langes peale 1. sajandit AD, mis näitab tsingi kadumist ümbersulatamisel ja messingi tootmise vähendamist. Peale Rooma impeeriumi kokku kukkumist ja euroopa suurele messingi kasutamisele jõudis see ka
Al 3xxx-sulamid ehk Al-Mn-sulamid Alumiiniumi sulameid mangaaniga tähistatakse tunnusnumbri seeriaga 3000. Need sulamid sisaldavad 1...2% Mn ja on u 15% tugevamad puhtast Al-st ning on veidi suurema korrosioonikindlusega. Kuna legeeriv element mangaan annab sulamile piisava tugevuse, siis 3xxx sulameid ei termotöödelda, kuid kalestatakse. Lisaks alumiiniumile ja mangaanile sisaldavad need sulamid veel kuni ~ 0,6% räni, ~ 0,7% rauda, ~0,2% vaske, kuni 1,3% magneesiumi ja umbes 0,25% tsinki. Omadused Al-oksiidikiht, mis hea korrosioonikindluse tagab võimaldab 3xxx sulamied kasutada ka kokkupuutes mereveega. 3xxx seeria sulamitel on suur krüogeenne tugevus, mistõttu sobivad need kasutamiseks
olemuse kirjeldus. Kui kuumutada Al-Cu-sulamit (5,7%) ühefaasilise tardlahuse α-alasse ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur. See on karastamine. Karastatud ühefaasiline tardlahuse struktuuriga sulam on suhteliselt väikese tugevuse ja kõvaduse ning suure plastsusega. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Töö käik 1. Määrata duralumiiniumi HRB kõvadus. 2. Määrata kuumutustemperatuur antud sulamile 3. Seadistada ahi ning asetada riba ahju ja seisutada 20 min. 4. Võtta riba kiiresti ahjust välja ja karastada vees. Sel juhul säilib ühefaasiline α tardlahuse struktuur. Seejärel mõõta kõvadus ja lõigata riba kuueks katsekehaks. Järgneb kunstlik vanandamine keevas vees temp. 100°C. Asetada kuus katsekeha korraga vette ja võtta ükshaaval erinevate ajavahemike järgi. 5. Määrata katesekehade kõvadus. Katsetulemused:
elektroodide omast, võib (30...60%), suured kulutused esineda palju pritsmeid, üle 6 keevitusgaasidele. mm paksust kihti keevitada ei saa . Kasutusala Autoremonditöökodades, Remonttöödel. tootmisliinidel. Kuna gaaskeevitusel on keevitusgaasid kallid, TIGkeevitus aga sobib AlMg sulamile ja torude keevitamiseks hästi, siis valin oma harjutustöös TIGkeevituse (141). Materjali ja toote keevitatavus AlMg sulam on keskmise keevitatavusega materjal, vajalik kasutada suuremat voolutugevust. Detaile, mis antud harjutustöö variandis on torud, on küll keeruline kokku keevitada, aga õnneks TIGkeevituse puhul saab keevitada igas asendis. Võib oletada, et keevitatava materjali paksus jääb pigem 6 mm kanti, nii et keevitustraadi kasutamine on vajalik. Lisamaterjalid
Al-Cu faasidiagramm. Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside olemuse kirjeldus. Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri dispersne kõvafaas leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Töö käik. 1. Määrata duralumiiniumi HRB kõvadus lähteolekus. Selleks tuleb indikaatori suur osuti viia kokku C-skaala (must) nulliga, vastav kõvadusarv HRB aga lugeda B-skaalalt (punane). 2. Määrata kuumutustemperatuur antud sulamile joonis 7.2 alusel. 3. Seadistada ahi ning asetada riba ahju ja seisutada seal 20 minutit. Seejuures tuleb väga hoolikalt jälgida, et temperatuuri kõikumised kogu seisutusaja vältel ei ületaks ±5 C, sest liiga madala temperatuuri puhul ei lahustu duralumiiniumi lisandid täielikult, o ülekuumutamise korral aga võib tekkida terade vahepiiride osaline sulamine. 4. Pärast 20-minutilist seisutamist võtta riba kiiresti ahjust välja ja karastada vees. Sel juhul ei jõua
(Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid Legeerima teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga
need moodustuvad ioonide vahel. 2. Mis on kristall? Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 3. Mis on võredefekt? Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". 4. Mis on legeerimine? Legeerimine on metalliliste, harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 5. Selgita tulenevalt tsooniteooriast metalli, dielektriku ja pooljuhi ehitust. Tsooniteooria keeles tähendab see, et 5-valentne lisand tekitab diskreetse nivoo keeluvööndis juhtivustsooni põhja lähedal, nii et kristalli soojusvõnkumised suudavad
Kulla värvus võib varieeruda laiades piirides, näiteks erekollasest tuhmkollase või kollakashallini, aga ka punaste värvitoonideni. Kollane kuld sisaldab veidi hõbedat ja vaske. Hallikas kuld sisaldab palju hõbedat, mis eseme pinnal in sajandite jooksul muutunud hõbekloriidiks. See laguneb valguse käes ja tekkivad hõbeda mikrokristallid annavadki pinnale hallika tooni. Roosa värvus võib olla tingitud looduslikest lisandeist, kuid selle võib anda sulamile ka raua lisamise teel. Punakaspruuni värvuse annavad kullale raud ja vask. Purpurpunane värvus tekib orgaaniliste ärvainete mõjul. Palju kasutati Egiptuses lehtkulda, millega kaeti nii metalle kui ka puitu ning isegi mööblit ja hambaid. Esemeid hakkati kuldama kuldmalgaamiga alles u aastal 30 Roomas. Kuldesemete või -ehete kullasisaldust näitab kullaproov, mida väljendatakase kolmekohalise arvuga. Kullaproovi kolmekohaline arv näitab väärismetalli
Väävel - vähendab terase löögisitkust Fosfor - tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri 4. Rauasüsiniksulamite liigitus (süsinikusisalduse järgi)? Definitsioonid. Teras (kuni 2,14%C) ja Malm (alates 2,14%C) 5. Mida nimetatakse teraseks? mille süsinikusisaldus on kuni 2,14% 6. Mida nimetatakse malmiks? mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 5-6%) 7. Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile Teras ja malm. Räni ja mangaan - parandavad terase omadusi Räni - halvendab terase külmdeformeeritavust Mangaan - tõstab märgatavalt terase tugevust Väävel ja fosfor - terases kahjulikeks lisandeiks Mangaan – nõrgendab terade vaelist sidet Väävel - vähendab terase löögisitkust Fosfor - tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri 8. Rauasüsiniksulamid ja legeerivate elementide mõju sulamile Cr, Ni, W, V, Mo, Co, Mn ja Si
Lisaks kindel sulamitemperatuur ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest. 1) Normaalvalentsiga keemilised ühendid, mida moodustavad metallid mittemetallidega ( Feo) 2) Metallidevahelised e. Intermetalsed keemilised ühendid , millest mõned võivad olla ka muutuva koostisega. Faasidiagrammid : kahekomponendiliste sulamite diagrammide aluseks on kontsentratsioonisirge, mille otspunktid vastavad 100 % puhtale komponendile ja iga vahepunkt vastab kindlale sulamile, vertikaalteljel on temperatuur. Diagrammid koostatakse termilisel meetodilkatsete aluselsaadud sulamite jahtumiskõverate järgi, kandes diagrammile kõik sulami kriitilised temperatuurid, mille juures toimub järsk jahtumiskiiruse muutus või temperatuuriseisak. Kristallvõre defektid : 1) Punktdefektid - vakants (vabaksjäänud sõlm kristallvõres ja sõlmede vahekohtades asuvad põhimetalli aatomid) ; lisandite aatomid põhimetalli kristallvõre sõlmedes või sõlmede vahel.
Geo küsimused 1.Mis on legeerimine Legeerimine on metalliliste harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 2.metalurgia tehnoloogilised etapid 1) maagi kaevandamine, 2)maagi rikastamine 3)tooraine sulatamine 4)puhta metalli või sulamite tootmine 5)valsimine, stansimine jms 3.mis on karaat kalliskivide kaaluühik (1 karaat=0,2grammi) 4.musta metalurgia geograafia
Head elektrijuhid Vask alumiinium Elektrijuhtmed Hästi vormitav, tugev Raud Raudtee tööstus Kerge pehme alumiinium Lennukitööstus Ei reageeri hapetega Kuld, hõbe Ehted, sõrmused, ketid pehme jm Metallide legeerimine on on mitmesuguste lisandite lisamine metallile või sulamile selle omaduste parandamiseks Tähtsamad metallide sulamid on pronks, duuralumiinium Alumiiniumu tooraineks on boksiit. Alumiinimi sulameid kasutatakse lennuki ja raketitööstuses Alumiiniumisööstused on kolinud kiirevooluliste jõgede äärde, sadama linnadesse Ühe tonni puhta alumiiniumi saamiseks on 4-6 tonni boksiiti Töötlev tööstus 1. Primaarne e hankiv tööstus 2. Sekndaarne e töötlev tööstus
Kuna alumiinium asub keemiliste elementide pingerea algul on ta suhteliselt aktiivne. Toatemperatuuril püsib õhu käes muutumatuna, sest teda katab ja kaitseb oksiidikiht. Kõrgemal temperatuuril reageerib hapnikuga. Alumiiniumhüdroksiid tekib alumiiniumsoolade reageerimisel leelistega ja on rasklahustuv. Alumiiniumoksiid saadakse hüdroksiidi kuumutamisel. Tähtsaim alumiiniumisulam on duralumiinium, mis sisaldab magneesiumi, mangaani ja vaske. Viimased kaks metalli lisavad sulamile kõvadust. Kokku valmistatake üle saja erineva alumiiniumsulami. Perioodilisuse seaduse avastamine tegi kindlaks elementide omaduste perioodilisuse ja aitas aru saada aatomi ehitusest, määrates kauaks arvukate uurimuste suuna füüsikas ja keemias. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed. Perioodilisusseaduse aluseks ongi elemendi tuumalaeng, mis ühtib aatomnumbriga. 5
*Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 12% *Puhkemetsad uuringuteks 4% *Muu 7% *Kasutus teadmata 16% *Tulundusmetsad,puit,tselluloos,bioenergia 30% Metallurgia 1)Milliseid metalle ja metallisulameid tead ja mida nendest valmistatakse? *Raud-raudteerööpad *Vask-raadioaparatuuri valmistamiseks *Malm-pannid,potid,radiaatorid *Alumiinium-konservipurgid *Tsink-veeämbrid 4)Mis on legeerimine? Mitmesuguste lisandite lisamine metallile või sulamile,et suurendada selle vastupidavust. 5)Nimeta metallide sulameid? Pronks-vask ja tina;teras-raud,mangaan,nikkel. Metallide saamiseks on kaks võimalust: 1)Kaevandamine-Maagi rikastamine 2)Vana metalli sulatamine 2)Maagi rikastamine-mittevajaliku aheraine eemaldamine maagist.Toimub kaevanduse lähedal. 3)Toormetalli sulatamine. 4)Puhta metalli saamine. 5)Metalli valtsimine. Rauametallurgia 1)Miks ei kasutata masinate valmistamisel malmi?
kõrvaldamine. [3] Alumiiniumi ja tema sulamite tähistamisel eurostandardite järgi kasutatakse järgnevaid tähistusi. EN-AW deformeeritavate sulamite korral ning EN-AC valusulamite korral. [3] Sellele lisatakse veel põhikomponendi ehk alumiiniumi tähis Al keemiline sümbol ning põhilisandite keemiliste elementide sümbolid ning nende keskmine sisaldus. Duralumiiniumi tähis on näiteks EN AW-AlCu4Mg1 ning silumiinil EN AC-AlSi11. Samuti antakse ka igale sulamile seerianumber. [3] Deformeeritavad sulamid [3]: 1000 puhas Al 2000 Al-Cu-sulamid 3000 Al-Mn-sulamid 4000 Al-Si-sulamid 5000 Al-Mg-sulamid 6000 Al-Mg-Si-sulamid 7000 Al-Zn-sulamid 8000 Al-Fe-sulamid Valusulamid [3]: 10000 puhas Al 20000 Al-Cu-sulamid 40000-48000 Al-Si-sulamid 50000 Al-Mg-sulamid 70000 Al-Zn-sulamid
tugevamat raua sulamit terast. Siinkohal mõningaid mõisteid, mida kindlasti peab teadma. Malm raua sulam süsinikuga, milles C = 2,14 ...6,7%. Teras raua sulam süsinikuga, milles C = 0,08 ...2,13%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid. Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga. Legeerima teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6
tugevamat raua sulamit ― terast. Siinkohal mõningaid mõisteid, mida kindlasti peab teadma. Malm ― raua sulam süsinikuga, milles C = 2,14 …6,7%. Teras ― raua sulam süsinikuga, milles C = 0,08 …2,13%. Pronks ― vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid. Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. латунь) ― vase sulam tsingiga. Legeerima ― teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5
plii-hõbe, tina-tsink, kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosioonikindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku paremaks mõistmiseks kasutatakse tavaliselt nn olekudiagramme, mille järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuride intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega. Tina-tsinkjoodised: Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril.
Mn element max max max max max max max max max max 0.90- EH36 0.18 0.50 0.035 0.035 0.015 0.35 0.20 0.40 0.08 0.10 1.60 Tabel 6EH36 keemilised ühendid 1.4 Roostevabad terased Teras peab sisaldama vähemalt 12-14% kroomi, et saada sulamile positiivne potensiaal ja on korrosiooni kindlad vees, soolalahustes, paljudes hapetes ja leelistes. Roostevabu teraseid legeeritakse 13, 17, 27% kroomiga ja kroomis sisaldusega kasvab ka korrosioonikindlus. Süsinik halvendab terase korrosioonikindlust, sest kroom moodustab selle peale karbiide, vähendades rauas lahustuvat kroomi kogust, samas on süsinik vajalik karastatud terase kõvaduse ja kulumiskindluse tagamiseks
kasutama või mõne teise materjaliga (nt plastikuga ) asendama ; 2) Põhja riikidest on see keskkonnda saastav majandusharu püütud paigutada Lõuna riikidesse , kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud 3) Kasvanud on metallide korduvasutamine . Mis on legeerimine ja mis on legeerivad metallid ? Legeerimine on metalliliste , harvemini mittemetalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse suurendamiseks , mõne erii omaduse esiletoomiseks või tehnoloogiliste omaduse parandamiseks . Musta metallu rgia tooraine on rauamaak ja legeerivad metallid ( mangaan , kroom , nikkel ) Mis on värvilised metallid ? Nad omavad värvi . Metallid peale raua ja selle sulamite ; eristatakse kergmetalle ( alumiinium ) ja raskmetalle ( vask ) ning kergsulavaid metalle ( tina ) ja rasksulavaid metalle
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase
Tegemist on peamiselt Süütõendite puudumisel advokaat, kes on varem olnud tunnistuse juurde. kosmose-, militaar- ja mõistis Läti Vidzeme Läti siseminister. Aastavahetusel tuli faks, milles elektroonikatööstuses ringkonnakohus möödunud Kohtualusel mälulüngad Matsel märgib, et ta polegi kasutatava eriterase sulamile nädalal õigeks Silmeti Sedov kinnitas politseile ja enam süüaluse ära tundmises kuumuskindlust andvate metallikoorma relvastatud kohtule, et ei mäleta täpselt, kindel. haruldaste metallidega. Neid grupiviisilises röövis kus ta röövi toimumise ajal Toimikust selgub, et koerad, kasutavad maailmas vaid viis süüdistatud retsidivisti
kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosiooni- kindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku paremaks mõistmiseks kasutatakse tavaliselt nn olekudiagramme, mille järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuride intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega. Tina-tsinkjoodised: Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%)
kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosiooni- kindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku paremaks mõistmiseks kasutatakse tavaliselt nn olekudiagramme, mille järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuride intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega. Tina-tsinkjoodised: Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%)
nendega kokkupuutel kuumenenud põhjavee nn termaalvee energia.Metallurigia on tööstusharu mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metallitoodete valmistamisega.Muutused : *metalli kasutatakse säästlikumalt*orienteerutakse tarbijale,luues väiksmaid metallurgiaettevõtteid*keskkonda saastav majandusharu on Põhja riigid viinud Lõuna riikidesse*kasvanud on metallide korduvkasutamine. Legeerimine on metalliliste,harvemini mittemetalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse suurendamiseks,mõne eriomadsuse või tehnoloogiliste omaduste parandamiseks.Masinatööstus on masinaid valmistav tööstusharu milles eristatakse allharudena : aparaadi-tööpingi-elektroonika-elektrotehnika ja arvutustehnikatööstust. Keemiatööstus majandusharu mis tegleeb keemiatoodete valmistamise ja töötlemisega.Dumping on kaupade müük välisturul ajutiselt alandatud hindadega.Konveieritootmine on tootmiskorraldus mis jagab tootmistsükli konveieril e
Legeerimine Legeerimine ehk lisandite sisseviimine metalli. Sama oksüdatsiooniastmega metalli saab korrosioonikiiruse vähendamiseks kasutada legeeeriva elemendina, kui legeeritava elemendi oksiid lahustub põhimetalli oksiidis. Raua legeerimiseks sobivad kroom, koobalt, alumiinium ja räni. Gaasikorrosiooni tõrje Gaasikorrosiooni tõrjeks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1)kuumuspüsivust tõstvate elementidega legeerimine s.t sulamile kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine, 2) kuumuspüsivate kaitsepinnete moodustamine metallpindadele ja 3) kaitsvate gaasi keskkondade loomine, mida põhiliselt kasutatakse metallide kuumtöötlusel. Kuumpüsivad pinded jagunevad metalseteks ja mittemetalseteks. Metalsete pinnetena kasutatakse metalle või nende sulameid, mittemetalsetena eelkõige keraamilisi pindeid. Kuumpüsivad metallpinded saadakse peamiselt termokeemilise töötlemise teel, kus kaetakse
500 ⋅ 100 % = 12,5%. 4000 Vastus. Palk tõusis 12,5% võrra. Näide 5. Kui palju vaske on vaja lisada 810 grammile kullale prooviga 900, et saada kulda prooviga 750? Lahendus. Tavaliselt on sulami proov antud promillides: 1 1‰ = = 0,001. 1000 Lisame sulamile x g vaske. Kogu sulami kaal on (x + 810) g. Puhast kulda on sulamis 900‰ ⋅ 810 = 0,9 ⋅ 810 = 729 g. Sulami proovi saame, kui puhta metalli kaalu jagame kogu sulami kaaluga. 729 750 3 Seega = = . x + 810 1000 4 Leiame sellest võrrandist x: 4 ⋅ 729 = 3(x + 810), 3x = 2916 – 2430, 3x = 486 :3 , x= 162. Vastus. Sulamile tuleb lisada 162 g vaske. 2
Talimets raamatust Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje, lk 12, joonis 7) 1.2 Kõrgel temperatuuril tekkiva gaaskorrosiooni tõrje Gaaskorrosiooni tõrjeks kasutatakse kolme meetodit: a) Kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine ehk legeerimine. 4 b) Metallipinnale kuumuspüsiva kaitsepinnete moodustamine. c) Vastava gaasikeskkonna loomine. Legeerimine tähendab sulamile kuumuspüsivust tõstvate elementide lisamist. Näiteks raua legeerimiseks sobivad kroom, koobalt, alumiinium ja räni. Need elemendid takistavad FeO tekkimist kõrgel temperatuuril. Kaitsvad pinnad jagunevad kaheks: metalseteks ja mittemetalseteks. Esimeste puhul kasutatakse metalle või nende sulameid, viimaste puhul eelkõige keraamilisi ehk mittemetalseid. Kaitsvat gaasikeskkonda kasutatakse eelkõige terasest pooltoodete ja detailide termotöötlemisel
24. Milline võib olla kristallunud struktuur? - allajahtumisaste on väike, siis tulemuseks on jämedateraline struktuur - allajahtumisaste on suur, siis on tulemuseks peeneteraline struktuur. - kui allajahtumisaste on ülisuur, siis tekib amorfne(mittekristalliline) struktuur. 25. Kuidas tekitatakse olekudiagramm? -Sulami omaduste kirjeldamiseks. Olekudiagrammi järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuri intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Saab koostada ainult eksperimentaalsel teel.Koostatakse jahtumiskõverad termilisel analüüsil saadud andmetest (seisakute ja murdekohtade järgi, mis on põhjustatud muutuste termilises efektist, määratakse muutuste temperatuurid) 26. Mis on eutektikum? -Eutektikum on ühtlane ja peenekristalliline ainete segu, mis sulab tervikuna madalamal temperatuuril kui samade ainete teistsuguse koostisega segud. (eutektiline punkt, milles vedel eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega) 27
pakketihedus (packing density) kristallivõre erinevates tasandites ja suundades on erinev Amorfsed metallid Kui sulametalli (või sagedamini sulamit) jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 10 6 °C_s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalsele struktuurile. Saame nn. klaas- või amorfse metalli või sulami (amorphous metal, amorphous alloy, metal glass, metaglas), millel puudub metallile või sulamile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomite vastastikune mõju (suurem on ta metalli ja mittemetalli sulamite korral). Koostise poolest on kergemini saadavad ja püsivamad kahe- ja enamakomponentsed sulamid. Amorfsetel metallidel on suurepärane korrosioonikindlus, head elektri- ja magnetomadused (üldiselt suuremad kui vastavatel kristalsetel materjalidel). Difusioon
34 Joon.15 .TiC-40%NiMo kermiste struktuuri moodustumine paagutamisel lahustuvus niklis sõltub karbiidi koostisest. Lahustuvus väheneb sedamööda, kuidas kasvab seotud süsiniku sisaldus. Süsiniku lahustuvus niklis on kiirem kui titaani o lahustuvus niklis. Sula nikkel märgab halvasti titaankarbiidi (märgumisnurk =38 ). Molübdeeni lisamine TiC-Ni sulamile muudab komponentide vastastikuse mõju keerulisemaks. Molübdeen difundeerub titaankarbiidi kristallvõresse asendades osa Ti aatomeid Mo aatomitega. Tulemusena moodustub titaankarbiidi terade pealiskihis o (Ti,Mo)C, mis märgub paremini nikliga, muutes märgumisnurga 0 -ks. See tagab sula niklisulami parema valgumise karbiiditerade vahele, mistõttu saab peenema karbiidteradega struktuuri
Alumiinium looduses Al on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist), kuid ta ei esine peaaegu mitte kunagi puhta elemendina, vaid enamasti oksiidi või silikaadina. ALUMIINIUMSULAMID Põhilised duralumiinium - sisaldab 2,2–5,7% Cu ja 0,2%–2,7% Mg, Korrosioonikindluse alumiiniumsulamid suurendamiseks lisatakse sulamile 0,2–0,1% Mn, plakeeritakse ese puhta alumiiniumiga või oksüdeeritakse. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) silumiin – sisaldab 8-14% Si. magnaalium - sisaldab kuni 12% Mg ja kuni 1% Mn. Magnaalium on on kerge ja tugev materjal. Hästi keevitatav.
lähedane materjal. Duralumiiniumit kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Duralumiinium, duraal, alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2%2,7% magneesiumi. Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav. Karastamine suurendab tema plastsust, vanandamine tema tugevust (saavutatakse tõmbetugevus kuni 500MN/m2). Korrosioonikindluse suurendamiseks lisatakse sulamile 0,20,1% mangaani, plakeeritakse (kaetakse teise metalli sulami kihiga) teda puhta alumiiniumiga või oksüdeeritakse. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) lennukitööstuses, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses. Alumiinium valusulamid Alumiinium valusulamite tüüpiliseks esindajateks on Al-Si-sulamid silumiinid, mis ei moodusta ja millel ei ole koostises keemilisi ühendeid. Sulamites, alates ränisisaldusest
annaabi.ee 
