Varstu kool Suitsupääsuke Referaat Robin Soe Juhendaja: Lemmi Pehlak Varstu 2017 Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega
keps linavästrik on tavaline asukas ka linnades ja väiksemates asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik". Harvem võib kuulda linavästriku laulu, mis sarnaneb veidi suitsupääsukese sidinale. Kas mäletad? · hakk lind; kokkuseotud vilja- või linavihkude paigutamisviis · västrik linavästrik lind · keris sauna- või reheahju osa; piltlik: toit läks nagu kuumale kerisele, s.t sai ruttu otsa · kess võrkkott; toidukott
Räästapääsuke Räästapääsuke on suitsupääsukesest lühem, ka tema sabahark ei ole niivõrd sügav. Tema laul on palju tasasem ja vähe rõõmsam suitsupääsukese omast. Siiski on ka tema väga sage lind inimasustuse lähedal, kuid tema eelistab hoopis suuremaid linnamaju: kivihooneid, millele on hea pesa ehitada. Iseloomulik on veel seegi, et oma pesa kohal oleva seina võõpab räästapääsuke väljaheidetega triibuliseks. Looduslikes tingimustes võib ta elada PõhjaEesti pankranniku serva all, aga sageda inimkaaslejana eelistab ta hoonete välisseinu, räästaaluseid, sarikate ja katuse vahel olevat ruumi ja betoonsildasid.
Suitsupääsukesed. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad,
Linnud · Sillaotsa Põhikool · 7. Klass · Meriliis Evart Suitsupääsuke Hirundo rustica · Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. · Kehapikkus on 1922 cm. · Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega. · Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. · Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!! Kiivitaja Vanellus Vanellus · Kiivitaja on 2831 cm pikk. · Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega. · Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes nt: põldudel, rohumaadel ja soodes. · Kiivitaja toiduks on selgrootud putukate valmikud ja vastsed, limused.
veedavad kogu talve. Nad lendavad kevadel taas põhja poole, et pesitseda ja pojad üles kasvatada . Eestis võib neid kohata aprillist oktoobrini. Suitsupääsuke sööb lendavaid putukaid. Ta on vilgas ning veedab enamuse ajast õhus putukajahil. Suitsupääsuke ehitab süljest, rohukõrtest ja mudast poolkera-kujulise pesa. Euroopas on suitsupääsuke arvukas lind, ohustab loomapidamise hääbumine ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduses, mis hävitab suitsupääsukese toiudubaasi. Suitsupääsuke tuleb Euroopasse aprilli keskel. Reis kestab umbes neli nädalat ja esimesena jõuavad kohale isalinnud. Mai teises pooles - juuni alguses on enamik suitsupääsukesi Eestis pesitsemist alustanud. Nad rajavad kodu külamaastikku, tihti veekogu lähedale, kus nad pesitsevad taluhoonetes. Emaslind muneb kolm kuni kuus muna. Juulikuuks on esimene pesakond juba pesast lahkunud. Septembri alguses hakkab enamus suitsupääsukesi äralennuks valmistuma
Pilt Lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds Lehekülg 6 2 Suitsupääsuke Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha
25 korda tunnis. Pesast lahkuvad pojad 3-nädalaselt. Seejärel toidetakse veel mõni päev, aga siis koonduvad noored suurtesse parvedesse ja lendavad ise toitu otsima. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. Kokkuvõte Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind, kes on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud. Ta on ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha
moodustavad populatsiooni. Võrtsjärve ahvenad · Liigi tasand Sarnane välis- ja siseehitus. Sarnased geenid ühel liigil. Sarnane levila. · Ökosüsteemi tasand ühel terrotooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Mets,ookean,meri,järv,jõgi,raba,põld,aed,linn. Kõige suuremaks ökosüsteemiks on BIOSFÄÄR. Millise tasemega on tegemist? 1. Lihaste uurimine Kude 2. Suitsupääsukese pesitsemise uurimine Organismi tasand 3. Valgepõse-laglede rände uurimine Liigi tasand 4. Valgu ehituse uurimine Molekulaarne tasand 5. Hingamiselundkonna uurimine Elundkond 6. Närviraku töö uurimine Rakuline tasand 7. Südame ehituse uurimine Elund ehk organ 8. Kasvuhooneefekti põhjuste uurimine Ökosüsteemi tasand -> BIOSFÄÄR 9. Peipsi järve rääbiste uurimine Populatsiooni tasand
urbicum) on linnuliik. Eestis võib kohata alamliiki Delichon urbica urbica. Välimus Suuruselt on räästapääsuke pisut väiksem kui suitsupääsuke, olles enamasti umbes 13 cm pikk ja kaaludes 16-25 grammi. Sihvaka kehaehitusega suitsupääsukese kukal, selg, väga pikad kuid kitsad tiivad ja harkjas saba on sinakasmustad ning lai rind, alakeha ja päranipuala valged. Nokk on lühike ja eriti tüvikuosas lai; suur nokalahk. Kollakad, valgete karvalaadsete sulgedega kaetud jalad on lühikesed ja nõrgad ning nendega on raske maapinnal liikuda. Saba on lühem ja vähem harkis kui suitsupääsukesel. Sulestik on tihe ja metalliläikene ning nii noortel kui vanadel pääsukestel sarnane. Ei esine ka sugulist dimorfismi. Levila
erinevad. Kord pärib Lepik inmeste kohta kord linnade ja maade kohta. Üks mulle kõige mõjuvam luuletus on ka luulekogu kõige lühem. Selle nimi on ,,Lootus". Lootust isiksustab üks valge lammas kes kõnnib musta ja madala taeva all, mis peaks olema kurjus. Mulle meeldib, et luuletuse sünge aga samas lootust andev mõte on nii lihtsalt ja lühidalt kirja pandud. Kõige armsam luuletus on minu silmis ,,Suitsupääsuke" kus on peale luuletuse sõnade ka suitsupääsukese laulud nagu näiteks siinik, viinik, vitter, mutter, viglaki, vaglaki, virrdi! Luuletust on mõnus ja kerge lugeda kuna see on kergelt arusaadav. Kõige vähemütlevam luuletus on minu jaoks ,,Kõik mis kunagi oli 2". See räägib lühidalt karjapoisikese riietusest ja haigustest. Luuletus ei anna muule erilist emotsiooni edasi mille tõttu ei ütle mulle see luuletus midagi erilist. Järgmistes kahes luuletuses tahan näidata erinevaid epiteete ja isikustamisi mida autor
9. Kooslus – kõik taimed niidul 10. Ökosüsteem – järv 11. Biosfäär – kõik organismid maal 14. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: A. molekulaarsel B. raku tasandil C. Organismi tasandil D. Liigi tasandil E. Ökosüsteemi tasandil Märgi järgmiste näidete juurde , millise eluslooduse uurimistasandiga on tegemist. Kirjuta punktiirile sobiv täht! .....A.....Inimese valgulise koostise uurimine geenitehnoloogias .....D.....Suitsupääsukese rännete uurimine .....C.....Südamelihaskiudude töö mõjutamine hormoonide mõjul ......D.....Matsalu lahe rohekärnkonna kudemise uuringud ......D.....Lendorava arvukuse uurimine Raplamaal Jalase maastikukaitsealal .....E..... Jalase maastikukaitseala taimestiku liigilise koostise uurimine 15.Nimetage rakuteooria põhiseisukohad. (3) 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Mitmoos – tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise ehk mitmoosi teel. 3
põsed ja kõht on valged. kultuurmaastikke, sh Puhkesulestikus isaslinnu kurgualune inimasulaid on valge ja rinnapealne must laik Linavästrik Värvulised hobuseraua kujuline. Suitsupääsukese kutsehüüd on Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt Suitsupääsuke eelistab "vidiit-vidiit", laul on enamasti kiire harkis saba järgi. Sulestik on ülapool pesapaiga valikul ja pikk, meenutades vidinat. läikiv-sinkjasmust ja alapool kultuurmaastikke peamiselt kreemikasvalge. Sinkjas-
lähedal on tagatud meelistoit suured kärbsed. Püüab neid lennult, sööstes sageli sujuvalt ja nõtkelt madalal kariloomade vahel ning kasutades oma pikka saba küljelt- küljele käänates tüürina. Tema pikalt harkis saba ja sügavpunane kurgualune torkavad lennul tavaliselt hästi silma, aidates välistada segiajamise kõigi teiste liikidega peale roostepääsukese, kellel on iseloomulik hele kaelus ja päranipulaik. Suitsupääsukese talvituvad Lõuna Aafrikas. (Elphick, J. Et al 2006; Loomariigis) Sugukond: Lõolased Lõolased on väiksed linnud koduvarblase suurused või veidi suuremad. Neil on tüsilik keha ja suur pea. Jalad on lühikesed ja hästi kohastunud maapinnal kulgemiseks: varbad on keskmise pikkusega, tagavarvas on varustatud pika ja peaaegu sirge kannusja küünisega; tiivad on pikad ja üsna laiad; 12 tüürsulest koosnev saba on sirgelõikeline või väljalõikega.
juuni Lauluväljakul toimuvad nn. Öölaulupeod, kus igal õhtul koguneb isamaalisi laule laulma ligi 100 000 inimest. Sealt edasi hakataksegi seda sündmusterohket suve ,,Laulvaks Revolutsiooniks" nimetama. Juuni Rajooniajalehed saavad tagasi endise nimed (,,Sakala", ,,Pärnu Postimees" jne). Algab Vabadussõja mälestusmärkide taastamine. 23.juuni ENSV Ülemnõukogu Presiidium tunnistab sini-must-valge eesti rahvusvärvideks, suitsupääsukese ning rukkilille eesti rahvussümboliteks. Kuressaare saab oma nime tagasi. 28.juuni Rahvarinde aktivistid kaevavad kaablikraavi Rahvusraamatukogu uue hoone ehitusel Tõnismäel. Paljude jaoks on see sümboolselt stalinismile viimse haua kaevamine. 1.juuli Trikolooridega nõutakse Tallinnas poliitvangide vabastamist. 19.juuli Rahvarindele vastukaaluks luuakse ENSV Töötajate
E p mgh Maapinnalt ülestõstetud keha potensiaalne energia on määratud valemiga Energiamuundumine potensiaalne energia võib muutuda kineetiliseks ja vastupidi Helikpter mille mass on 20 tonni lendab 1,5 kilomeetri kõrgusel maapinnast . milline on helikopteri potensiaalne energia maapinna suhtes Antud m=20t= 20 000 kg h=1,5km=1500 m ep? Ep= mgh 2*104*9,8*1,5*103=29,4*104 J Suitsupääsukese mass on 19 g ja ta lendab maksimaalse kiirusega 114 km/h milline on pääsukese suurim kineetiline energia m= 19 g 0,019 v= 114 km/h 114/3,6 = 31,7 (0,019*31,72)/2= Pühajärv asetseb umbes 115 m üle merepinna kui suur on seetõttu pühajärve vee potensiaalne energia merepinna suhtes, kui järve vee mass on ligikaudu 1,3*108 kg? h= 115m m=1,3*108 leida Ep? Ep=mgh 1,3*108*10*115=153*109J Suusahüppaja mass on 80 kg ja kiirus äratõukel on 90 km/h milline on suusahüppaja
näiline heaolu ongi juba asendanud tegelikud väärtused ning inimkond muudkui tallab fossiilsete kütuste mõnunuppu. Tõsi, tugeva majandusega riikides on sedalaadi toimimine juba kahtluse all ning suund taastuva ressursi kasutamisele moes nii poliitilisel kui igaühe tasandil. Uus, loodustasakaalu arvestav majandus on leidmas kohta globaalseteski suhetes. Olen kogenud, et igat katset võtta arutluse alla põlevkiviga seonduv tõlgendatakse meil pühaduse teotusena, samastades seda suitsupääsukese marineerimise või rahvusvärvides tualettpaberi valmistamisega. Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate põhjustatud muutused selles ringes jäävad oma mahult tühiseks, võib karta, et ka väike häire omab siiski olulist tähendust. Ressursikasutus maailmas on jõudnud sellise tasemeni, et mingil hetkel pole enam raha,
nagu 1991. aasta 500-kroonistel. Kasutusele võeti mõned täiendavad turvamärgid. All paremal on keeruka mustriga giljoss asendatud läbi pangatähe jälgitava stiliseeritud rukkilille kujutisega. Portreest vasakul paiknev ala on trükitud hõbedase värviga. Ülal vasakul paikneva roseti asemel on kasutusele võetud kujund, mis muudab oma värvi erineva nurga all vaadates punavioletsest kuldseks ja roheliseks. Kujundi trükkimisel on kasutatud optiliselt muutuvat värvi. Kujundi keskel on suitsupääsukese kujutis. Vertikaalses seerianumbris on iga järgnev number ülalt alla eelmisest suurem. 2. Rahatähtede seerianumbrid, muudatused 1992 1994 Alates 1999 1 EEK Seitsmekohaline - - seerianumber, mille ees on kaks tähte ladina tähestikust, asub pangatähe
Sügisene lahkumine talvituskohta algab augusti keskel ja kestab septembri keskpaigani. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud LõunaAasia ja Arktika. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist. Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt harkis saba järgi. Isastel on natukene pikemad sabasuled ja need on heaks indikaatoriks emaslindudele. Nimelt mida pikemad sabasuled on, seda ,,kvaliteetsem" on isaslind, sest pikk saba on üks immuunsüsteemi tugevuse näitaja. Sulestik on ülapool läikivsinkjasmust ja alapool peamiselt kreemikasvalge. Sinkjasmust on ka puguvööt. Laup ja kurgualune on roostepunased. Noorlinnud on vähem harkis sabaga.
Andmed Lahendus m = 20 t = 20 000 kg = 2 x 104 kg Ep = mgh h = 1,5 km = 1500 m = 1,5 x 103 m g = 10 m/s2 Ep = 2 x 104 x 10 x 1,5 x 103 = EP = ? = 3 x 108 J Kümneastmetega korrutamisel algul korrutatakse arvuline osa ( 2 x 1,5 = 3 ). Seejärel kûmneastmed liidetakse ( 4 +1 + 3 = 8 ) 2. Suitsupääsukese mass on ligikaudu 19 g ja ta lendab maksimaalse kiirusega 144 km/h. Milline on pääsukese suurim kineetiline energia ? Andmed Lahendus m = 19 g = 0,019 kg EK = mv2/2 v = 144 km/s, 144/ 3,6 = 40 m/s Ek = ? Ek = 0,019 x 402/2 = 15,2 J Ülesanded: 1. Kas tehakse tööd, kui kehale mõjub jõud, mis on risti liikumise suunaga ? 2
Kasvavatest viljapeadest ta teri ei lüdi ja korjab vaid maha pudenenuid ning on seega põllul elutsevatele pisinärilistele tõsiseks toidukonkurendiks. (lisa 17. pilt lõokesest). Suitsupääsuke Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. 23 Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha
· Erinevalt loodus- ja keskkonnakaitsest, mis eelkõige kaitseb liigirikkust ja keskkonna puhtust, toetud loomakaitse eetilistele väärtustele. · Samas eetika on hajus ja ajas muutuv teema 1) Kas ja kuidas sõltuvad inimeste loomakaitsmine eetikast jms? Hüpoteesid · Isased imetajad evolutsioneerunud agressiivsemaks ehk nad peaksid olema valmis enam loomi ohverdama o Pidas paika, sugu mõjutas, mehed ohverdasid enam o Eriti suur erinevus oli suitsupääsukese, rabakonna, säga ja punase metsasipelga puhul · Suhtumine peaks vanuseliselt muutuma o Ei pidanud paika, vanus ei mõjuta · Hõimuvaliku printsiibi kohaselt peaksime enam tahtma kaitsta neid, kes meiega geneetiliselt sarnanevad o Pidas paika imetajaid kaitsti enam o Samas on teised aspektid sellelt näha: suurus, esteetika, nunnumeeter Hüpotees 2
5) poliitika – valimiskampaaniad, Euroopa Liiduga seotud kampaaniad. Kõrgeltarenenud riikides püütakse arendada ka nn rohelise turunduse põhimõtteid – turundustegevusega üritatakse minimeerida tarbimise kahjulikku mõju keskkonnale. Kasutatakse keskkonnamärgiseid, et tarbija valiks ja leiaks tooteid, mis tekitavad loodusele vähem kahju ning ökomärgiseid, mis viitavad toote tervislikkusele ja väiksemale säilitusainete sisaldusele (Eestis suitsupääsukese märk, „Tunnustatud Eesti maitse“ jms). 60
Kasvab lubjarikastel muldadel, peamiselt niisketel niitudel ja soodes. Seoses märgade niitude pindala tugeva vähenemisega maaparanduse tagajärjel 20. sajandi teisel poolel on varem Eestis väga tavalisest pääsusilmast saanud vaid paiguti esinev liik. Pääsusilm on kaunis niiskete niitude väike lilleke. Ega siis ilmaasjata ei ole talle hellitavalt nii ilus nimi kui "pääsusilm" või "ellerhein" antud. Pääsusilma õied on samasugused lillakaspunased nagu meie rahvuslinnu, suitsupääsukese silmad. Loomulikult on armsaid pääsusilma õierattaid võrreldud ka paljude teiste loomade silmadega. Nii kuuluvad pääsusilmale veel nimed anisilm, kukesilm, käosilm, lambasilm ja änilisesilm. Üks nimi kaunim kui teine. Väga sageli on pääsusilm tuntud veel ellerheina ja jaanilille nime all. Jaanilill on ta seepärast, et ta õitseb just jaanipäeva paiku. Samas on laialt levinud ka nimi "neitsitina", kuid selle tähendus pole päris selge.
meie rahvuslinnu suitsupääsukese, keda Natura 2000 linnu- ja loodusalad kaitstavate loodusobjektide tüüpi: hoiualad ja püsielupaigad.
" Selles nõuti MRP avalikustamist. 1978 - Eestis algas uus venesatamine Karl Vaino juhtimisel. Anti välja määrus venekeele õpetamise parandamisest koolides. 1980 - Eesti juhtivate haritlaste poolt koostati "40 kiri," mis saadeti Pravda, RahvaHÄÄLe ja Sovetski Estonia toimetustesse avalikustamiseks. Selles rõhutati NSVL-is tekkinud probleemide korrastamis vajadusele ja Eesti rahvuse säilitamisele. 26.11.1952 - Loodusuurijate Seltsi ornitoloogia sektsioon valib Eesti rahvuslinnuks suitsupääsukese. 1952-1953 jaotati ENSV kolmeks oblastiks (Tallinna, Pärnu ja Tartu) ning paljudeks väikesteks rajoonideks. 05.12.1953 - suri Stalin. NLKP KK peasekretäri kohale seati Nikita Hrustsov. Sula aeg - 1953-1964 - N. Hrustsovi valitsemis aeg, kuni ta ametist tagandati. Kommunismi ehitamisel võti tempot maha, tsensuur nõrgenes, viidi läbi mitmesuguseid eksperimenete majanduses näiteks maisi kasvatamine. Paljastati Stalini isikukultus.
annaabi.ee 
