hälbe tavakoolis õpilaste arvamusel. Uuring (küsimustik) oli jagatud 4 grupiks/blokiks. Küsimustikus oli 16 valikvastust (jah/ei) ja 7 vabavastusega küsimust. Küsitud oli lapse vanus ja sugu ning olid esitatud sellised küsimused, nagu: Millised probleemid valmistavad teile muret koolis, milliste probleemsete lastega olete koolis kokku puutunud,mis mõjutab teie valikut ja käitumist,kas teie või teie sõbrad käivad suitsetamas tunni vaheajal jne. Vastasid tuttavad 11. klassist Valga Vene Gümnaasiumist. Vastanutest oli kokku 27 inimest, nendest 11 tüdrukut ja 16 poissi. Niisiis, tulemustest: 1.) Küsimus ,,millised probleemid valmistavad teile muret koolis"? Üldvastused olid sellised: - haridusega seotud probleemid (poisid: keelega seotud probleemid, suur õppekoormus ja pinged, palju kodutööd; tüdrukud: eesti keele tase (kartus mitte saada tööd tulevikus), õppekoormus ning kiusajad) 2
Eelkõige saab see liigsest vabadusest ja vanemate usaldusest. Enamjaolt on teismelistel tunne, et tahaks kusagile kuuluda, see omab väga suurt tähtsust meie elus. Hakates suhtlema inimestega, keda peame oma sõpradeks , kes suitsetavad ning kellel pole kindalt hobi, et oma vabaaega veeta, muutud ajapikku nende suguseks. Tundub nagu oleksid leidnud inimesed , kes sind mõistavad ja kes hoolivad. Tunned ennast nendega koos vabalt. Varsti nendega koos olles avastad ka ennast suits ees suitsetamas. See saab halvaks harjumiseks , mida hakkame vanemate eest varjama. See viib juba vanematele valetamiseni. Koolis hakkavad tekkima alatihti probleemid õpetajatega , kes tabavad meid koolinurgal endast vanematega suitsetamas. Klassijuhataja hakkab koju helistama tundes muret,miks laps koolist puudub. Vabanduseks toome , et oli paha olla, läksin sõbranna juurde või olin liiga väsinud. Järgmisena küsid ennast ööseks kodust ära sõbranna juurde, kus on ka teised , kes tarbivad alkoholi
minibussiga, aga kussijuht oli joobes ning juhtus kohutav õnnetus. Lari sattus haiglasse ning ema palus kõik juhtunu üles kirjutada. Probleemide tekkepõhjuseks aga oli see, et kuna Larissa oli kutsutud koolibändi, kus teised olid temast vanemad, siis teistel oli teine arenguperiood ja neil olid teised mured. Nad tarvitasid alkoholi, narkootikume ja suitsetasid. Kõige põhilisemad tegelased, kelle kaudu need probleemid avanevad, olid Lari ja Kim. Nemad käisid pubis joomas ja suitsetamas ning Lari hakkas Kimi järgi narkootikume tarvitama. Kimil olid suured probleemid koolis, kus kaaluti tema väljaviskamise pärast ning ta visatigi välja. Larissa aga oli haiglas, kus tal oli väga raske sellest kõigest üle saada, kuid ta sai hakkama ja taastus. 26.11.2010
.... 1. Kuidas puutusid esimest korda kokku suitsetamisega? ....................................................................................... ....................................................................................... ............................................ 2. Kui tihedalt käid läbi tubaka tarbijatega? ....................................................................................... ..................... 3. Kui näed noort tüdrukut/poissi suitsetamas, kuidas reageerid? ....................................................................................... ....................................................................................... ............................................ 4. Kas oled kuulnud tubaka tarbimise negatiivsetest pooltest? ....................................................................................... ..................... 5. Kui jah, siis mida täpsemalt? ...................................................
Niels Henrik David Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 – 18. november 1962) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanispanganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Niels Bohr õppis...
Seega võib saada väga kergelt mürgituse. Kui tarbitava aine puhtus pole teada, siis võib sageli tekkida üledoos. Narkootikume jagatakse kahte rühma: seadusega lubatud, ja keelatud aineteks. Seadusega on lubatud alates 18. eluaastast näiteks suitsud ja alkohol. Ilma piiranguteta saab osta näiteks kohvi, mis tekitab ka omamoodi sõltuvuse. Praegu on üsna sageli võimalik kuulda alaealistest, kelle on politsei kinni pidanud kas tugevas alkoholijoobes või tabanud suitsetamas. Eesti riigis on selle eest karistuseks rahatrahv. Noored hakkavad alkoholi tarbima või suitsetama tavaliselt eakaaslaste survel, kartes, et muidu nad pole ''lahedad'' ja nendega enam ei suhelda. Mina arvan, et selline käitumine on vale. Keegi ei tohiks teha midagi vastu oma tahtmist selleks, et saada sõpradega läbi. Seadusega keelatud ained on Eestis näiteks kanep, marihuaana, LSD. Narkootilised ained tekitavad sõltuvust ja sellepärast oleks targem neid üldse mitte
Niels Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali. Nad mängisid sageli ühes meeskonnas, kusjuures Niels oli väravavaht. Bohr abiellus 1912 Margrethe Nørlundiga, kellega oli tutvunud 1910. Üks nende poegadest Aage Niels Bohr pälvis 1975 Nobeli füüsikapreemia. Kokku sündis sellest abielust 6 poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses...
oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja räägib sellest klassi ees siis ta enda teadmata teeb ta asja veel hullemaks kui see seni oli. Kui aga ohver ei räägi oma vanematele sellest siis tihti see ohver ei taha et teda kuisataks proovib ta oma kiusajatele jätta head muljet või olla nende moodi tehes midagi kas lõhkudes meelega koolivara, hakates õpetajale vastu, tehes kõike mida kiusajad tahavad, või hakates nendega koos kuskil kooli maja taga suitsetamas ja alkoholi joomas käima aga sellised tegevused päästavad kiusamisest väheseid. Kui aga ohvril ütleb närv üles ja ta isa on juhtumisi jahimees siis on suur võimalus, et poiss võib võtta relva kooli kaasa ja karistada neid kes on tema meelest kiusamises süüdi nagu kiusajad ja õpetaja, sest õpetaja pole viitsinud aidata. Kui aga ohver on väga ükskõikne ja teda ei huvita milleks või kelleks teda nimetatakse ja mis
madalad, et need inimesi, kes parasjagu vestlevad, segama ei hakkaks. Teenindamisviisid: keegi inimesi teenindama ei hakka, kõik söök on enamjaolt laua peal. Kõik kes midagi soovivad saavad küsida ja neile ulatatakse soovitav söök või jook. Suitsetamine: kui keegi külalistest soovib suitsetada, siis mul on ka selle peale mõeldud. Väljas trepi peal on suitsukonide jaoks pandud anum kuhu konid visata saab, nii et iga inimene saab väljas suitsetamas käia siis kui tahab ja seda värskes õhus. Toimumis aeg: pidu toimub õhtupoolikul, umbes kella seitsme ja kaheksa vahel. Stiil: mingisugust erilist stiili sellel peol pole, kõik tulevad endale meelepäraste riietega, millega nad tunnevad ennast mugavalt. Kaunistused: ruumi kaunistamiseks lasen ma sadakond õhupalli heeliumit täis, külalistele annan sünnipäeva mütsid, et sünnipäeva algus oleks natukene lustakam, kui tavaliselt. Sünnipäev algabki sünnipäevalauluga
Mõni sööb ohjeldamatult,paljud suitsetavad, tarbivad narkootikume alkoholi jne. See loetelu on tegelikkuses veel pikem. Kahjuks, aga sellise, võiks öelda, et lolli tegevusega rikume nii enda kui ka teiste tervist. Kõige rohkem on kindlasti suitsetajaid. Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole? Peaaegu iga nurga peal võime näha pisikesi kümneaastaseid, või isegi nooremaid poisse ja tüdrukuid suitsetamas. Kõige kurvem selle asja juures on see,et vanemad lapsed annavad pisikestele põngeriatele suitsu. Ka käiakse joodikutelt suitsu nõudmas, või lastakse neil seda osta. Kas siis tõesti inimesed ei mõista kui kahjulik see on ? Suitsetamisega kaasnevad paljud terviserikked. Näiteks: Kopsuvähk ! Suitsetamisega võivad toimuda muutused rakkudes, mille tulemusena võivad nad areneda vähirakkudeks. Suitsetaja kuula nüüd hoolega ! Kopsuvähi sümptomid on :pikaleveniv köha, valud rindkeres,
läbi linna me tuleme koos Siis kui mandrid on lennanud õhku Siis kui tagasi miski meid toob Siis kui suvele kätt annab kevad ja kui taevas on lennukeid täis meie tuleme (lahkuvad nemad) siis vaid meid kogu maailm on täis Siis me laulame mida me teame meil on ikka veel õlut ja makk üle maa omi pidusid peame kõikjal vastu meid võtab bardakk Nahktagides tüdrukud Agulihoovides Majade vahel Kirikuesisel müüril jalgu kõlgutamas Külma käes suitsetamas. Kindad jäid jälle koju said sõbrannale laenatud ära kaotatud. Õllepudel käib ringi ega anna sooja. Juttu jätkub siiski kauemaks, naerugi kosta. Halenaljakas...? Masendav...? Mõttetu...? Võib ka nii olla. Kuid ka see on Elu Ning Elu vajab elamist. Ära pööra selga! Ära vaata mööda! Ära kurjusta! Ära sega! Proovi vaid mõista. Vahelgi. Need tüdrukud vajavad seda linna Ja linn vajab neid tüdrukuid Nende kassisilmi Nahktagisid Värvilisi juukseid.
lemmik, Backstret Boys, poistel Eminem. Naljaks on praegult isegi sellise muusika valiku peale mõelda nüüd ( Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Vastus:Kui jah, siis tooge näiteid. Riietus oli omal valikul, põhiliselt ikka selline nagu tavaliselt koolis käidi. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? Vastus: Uusi tutvusi tuli aina juurde. Halb oli see, et alaealised käisid ikka palju, eriti just klassiõhtutel kooli nurga taga suitsetamas või joomas. Loomulikult klassijuhatajad ei teadnud siis sellest midagi. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? Vastus: Ei olnud kohustuslik. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks? Vastus: Rahalised kulutused leppisime klassikaaslastega kokku, igaüks tõi teatud rahalise summa klassijuhatajale. Mõnedele õpilastele vb oli majanduslik seis takistuseks, miks ei saanud klassiõhtult osa võtta
töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Tööruumid, territoorium, seadmed ja sisustus peavad olema puhtad ja valgustatud. Põrand peab olema puhas, kuiv, sile ja ei tohi olla libe. Samuti peaks olema töökohas kerge värske õhu juurdepääs, mis värskendab töötaja aju ja ta on võimeline tegema paremini tööd ja ei rikuks oma tervist. Suitsetajatel peaks olema eraldi ruum, kus käia suitsetamas, ilma et nad rikuksid teiste mittesuitsetajate töötajate kopse. Töökohas peaks olema piisavalt tugev valgustus, et töötaja saaks teha oma tööd, ilma silmi pingutamata ja oma nägemist rikkumata. Tool peaks olema kindel ja toega, mis oleks soovitatavalt pöörlev ja et sellega saaks kergemini ringi liikuda, peaksid toolil all olema rattad. Töötajatel peab olema kindlal ajal paus, et mitte kahjustada end koguaeg arvuti taga istudes. Üks ergonoomika
................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.................................................................................................16 8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18 8.4. Suitsetamas.........................................................................20 8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut..........................21 2 2. Sissejuhatus Juurdlesin pikalt selle üle, keda 1920-1930ndate aastate lastekirjanikest lähemalt uurida. Peast käisid läbi tuntud ja vähem tuntumad nimed, kuid lõpuks jäin pidama Oskar Lutsul
õde, kolis oma kallimaga Hollandisse. Lelet ja Alex pidid kaksikuid Karolit ja Karelit kahekesi hoidma jääma. Päris raske, kui sa pead teegema seda koos inimesega, keda sa vihkad ja armastad kõige rohkem ja seda samaaegselt. Aeg möödus ning Alex tõi koju oma õllejoodikust sõbra Gerri. Kõige lahedam inimene kogu maailmas vist. Lelet ja Gerri sõbrunesid. Peagi sai tüdruk ka teiste Alexi sõpradega tuttavaks. Nad käisid ju siiski pidevalt nende korteris joomas ja suitsetamas. Suhteliselt vägev, mis. Pool korterit on pea iga päev täis ja nad kõik joovad ja suitsetavad. Lelet ei olnud kunagi alkoholi ega tubaka tooteid tarbinud, kuid tänu sellisele seltskonnale, hakkas see kõik talle peagi meeldima. Ta jõi, et muresid kustutada. Tegelikult viiba alkohol mõtted ainult niikauaks mujale, kuni sa purjus oled ja hommikuks on kõik jälle vanaviisi. Enamvähem. Pohmakas. See oli Leleti elus esimene. Ta tahtis, et polek kunagi sünidinudki
kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane ta võiks päästa Tom'i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim'ile saladuse, et tal on siiski kindel plaan pere juurest lahkuda ning et ta on selle kuu elektriarve asemel tasunud Kaubalaeva Madruste Ühingu liikmemaksu kindlustanud omale pääsetee. Jim räägib, et ta käib õhtustel kõnekunstikursustel ja on sinna koha vaadanud ka Tom'ile. Tom näeb oma praegust töökohta ühe osana eelmainitud kirstust, kust soovib põgenda, kuid O'Connor hoopis oma karjääri algust
kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane – ta võiks päästa Tom’i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul – just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim’ile saladuse, et tal on siiski kindel plaan pere juurest lahkuda ning et ta on selle kuu elektriarve asemel tasunud Kaubalaeva Madruste Ühingu liikmemaksu – kindlustanud omale pääsetee. Jim räägib, et ta käib õhtustel kõnekunstikursustel ja on sinna koha vaadanud ka Tom’ile. Tom näeb oma praegust töökohta ühe osana eelmainitud kirstust, kust soovib põgenda, kuid O’Connor hoopis oma karjääri algust
kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane ta võiks päästa Tom'i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim'ile saladuse, et tal on siiski kindel plaan pere juurest lahkuda ning et ta on selle kuu elektriarve asemel tasunud Kaubalaeva Madruste Ühingu liikmemaksu kindlustanud omale pääsetee. Jim räägib, et ta käib õhtustel kõnekunstikursustel ja on sinna koha vaadanud ka Tom'ile. Tom näeb oma praegust töökohta ühe osana eelmainitud kirstust, kust soovib põgenda, kuid O'Connor hoopis oma karjääri algust
keelatud, millest neile süüa tehti. Koolis käidi tema kooliajal riides koolivormides või ülikondades. Algklassides ja põhikoolis oli kõigil ühesugune koolivorm. Keskkoolis oli tegelikult ka, aga Elmu ütels, et kui koolivormiga ei taha käia ja kaelarätti kanda, siis tuleb kanda ülikonda ja lipsu, vahepealsid varjante ei olnud, dressidega ei tohtinud käia. Vahetundide ajal tegid lapsed samu asju mida meie tänapäeval teeme, kes kõndis sõpradega ringi, kes käis suitsetamas, kes õppis koduseid töid, kes mängis mänge. Minu isa arvates on hindamise rangus ja nendega seotud asjad üldiselt samaks. Pahad poisid, kes tegelesid ikka tõeliste pättustega saadeti õppenõukogusse ja mõni heideti koolis välja. Tavaliselt piirduti käskkirjaga ja õppeedukuse mitterahuldavaks panemisega tunnistusele. Isa sai enda esimese halva hinde põhikoolis. Esimese (ja ka viimase) kahe tunnistusele sai, keskkooli ajal matemaatika veerandi, aga aasta sai lõpuks ikkagi nelja
Lavastus ise olevat mõjunud elulähedasemalt kui Tartus. Näitemänge esitati ka Tallinnas, kuid need olid läbipaistvalt moraliseerivad ja ei huvitanud publikut eriti. Ka polnud Estonias ühtki teatrientusiasti, nii jäigi teater seal üsna harvaks nähtuseks. Estonia kujunes pigem skandaalse kuulsusega klubiks, kus käidi peamiselt napsitamas ja kaarte mängimas. Etenduse ajal võis tihti näha vaatajaid saalis ringi jalutamas ja suitsetamas ning tavatu polnud seegi, kus astuti näitlejatega sõnavahetusse või käsikähmlusse. Tallinna eestlaste seltsielu kandus hiljem 1877. aastal asutatud Lootuse seltsi, kus tegeldi aktiivselt ka teatrikunstiga. 1870.aastail pandi alus ka Narvas (seltsis Ilmarine), Peterburis (seltsis Endla). Kuid teatriharrastus levis ka maale. Laulukooride ja näitetruppide algatajaiks olid enamasti kohalikud koolmeistrid, kuid leidus ka entusiastlikke talupoegi. Näiteks Toila taluperemees
Tolmu ei võetud riiulitelt, kui pandi uus kaup välja. Alkoholi pudelitelt ka ei võeta tolmu ega ka alkoholi riiulilt. Alles siis võetakse pudelitelt, kui klient tuleb kassasse maksma, siis võetakse käega üle pudeli kõri tolmust puhtaks. Letiteenindajate ja saalitöötajate miinusteks oli sanitaarnõuetest mitte kinnipidamine. Riided kergelt mustaks määrdunud. Kui ka kanti botaseid tööajal vahetusjalatsina. Käidi WC-s ja suitsetamas tööriietes. Kui ka räägiti telefoniga töö ajal. 2.2. Varustatus vajalike seadmetega & Müügisaali, lao- ja abiruumide paigutuse skeem Kopli Kohvik Kuuma-ja külma toitu hoiti mariniitides köögis. Lauad olid üksteisest meeldivalt kaugemal, mitte kõik ei olnud kõrvuti. Klientidele viidi toit lauda aga kooke ja mahla võeti ise.Teenindajatel oli lihtne liikuda laudade juures ja hõlpsasti laudu korrastama.
Alkoholi pudelitelt ka ei võeta tolmu ega ka alkoholi riiulilt. Alles siis võetakse pudelitelt, kui klient tuleb kassasse maksma, siis võetakse käega üle pudeli kõri tolmust puhtaks. Letiteenindajate ja saalitöötajate miinusteks oli sanitaarnõuetest mitte kinnipidamine. Mõnel töötajal oli osaline küünelakk peal kui ka tähelepanu köitev värvi poolest. Riided kergelt mustaks määrdunud. Kui ka kanti botaseid tööajal vahetusjalatsina. Käidi WC-s ja suitsetamas tööriietes. Kui ka räägiti telefoniga töö ajal. 3.2. Varustatus vajalike seadmetega & Müügisaali, lao- ja abiruumide paigutuse skeem Kopli Õpperestoran Kuuma-ja külma toidu marniidid, lett ja lauad einestamiseks olid õpperestoranis. Leti taga oli piisavalt ruumi küll, aga kui kokkad käisid mitmekesi marniitide juures süüa panemas või ettekandjad e
saj. lõpus - Veetis suved Eestis, palju maale Tartu ümbrusest. - Elu lõpul hakanud tundma end eestlasena. - Elu lõpul maalinud rahvusromantilisi töid ,,Kalevipoja" ainetel, pole säilinud. - Püüdnud oma portreedes eesti talupoegi iseloomustada. Tööd väikseformaadilised (50x60 cm). - ,,Kihelkonnakohtunik" portree - ,,Jüripäev" eriti tuntud, maalinud eesti talupoegi õlut joomas, piipu suitsetamas, 19.saj. lõpp. Paul Raud - Lõpetas Düsseldorfi akadeemia - K. Raua kaksikvend, looming 20.saj. algusesse. - Portretist, olustikumaalija - Olustikumaalid Lääne- Eestist, saartelt nt. ,,Muhu rauk", õlimaal (Ado Smuuli portree, muhu jõukas talumees istub trepil muhu rahvariietes). - Korduvalt portreteerinud ennast nt. ,,Autoportree kaabuga" - Olustikumaal ,,Lüps" (Düsseldorfile iseloomulik pruunide toonide kasutamine). - Maastikumaal ,,Motiiv Pakrilt"
käituda õigesti, et teistele meeldida (3. staadium) või et seadusele kuuletuda (4. staadium). Sellisel tasandil mõtlejal võib olla kiusatus “jagada” testi vastuseid selleks, et sõpra aidata. Samal ajal kui samal tasandil olev teismeline keelduks sellest, kuna see on reeglite vastane. Või me võime endale ette kujutada üht teismelist (tasandil 2) suitsetamas marihuaanat selleks, et käituda nagu teised. Samal ajal kui mõni teine nooruk sel samal tasandil (2) keelduks, kuna see on seadusevastane. Põhimõtte moraali ehk postkonventsionaalne tasand Põhimõtte moraali tasandil püütakse määratleda ja selgitada heaks peetud, püsivad väärtused ja põhimõtted autoriteedist sõltumata. Nendest põhimõtetest tuleb osa isiksuse oma ideoloogiast, need ei ole
kibedaks tegid ja mida igatahes mehiseks ei peetud. Nüüd sirutasid nad end pikali, toetusid küünarnukkidele ja hakkasid ettevaatlikult, nõrga usaldusega popsutama. Suitsul oli vastik maitse ja nad läkastasid veidi, kuid Tom ütles: «Oh, see on ju nii lihtne! Oleksin ma seda teadnud, siis oleksin selle ammu ära õppinud.» «Mina samuti,» tähendas Joe. «See pole ju midagi.» «Jah,» ütles Tom, «olen sageli vaadanud inimesi suitsetamas ja mõelnud: «Kui mina ka oskaksin!» Kuid ma ei arvanud kunagi, et selle ära õpin. Just nii see oli, eks ole, Huck? Sa oled ju k u u l n u d mind nõnda rääkimas, kas pole, Huck? Las Huck ütleb, kas olen.» «Jah, mitukümmend korda,» vastas Huck. «Muidugi,» ütles Tom, «oh, sada korda. Ükskord seal all t a p a m a j a juures. Kas sa ei maiata, Huck? Bob Tanner oli seal ja Johnny Miller ja J e f f Thatcher, kui ma seda ütlesin. Kas sa ei mäleta seda, Huck?»
annaabi.ee 
