lühenemine (põhjavepsa murdes on säilinud uu,ii ja üü; nt. Hab 'haab', pä 'pea'), astmevahelduse peaaegu täielik puudumine, kaksikkonsonantide lihtsustumine(kelod ''kellad'') ja enesekohane pöördkond(pezeze ''peseb ennast'').(Eesti Entsüklopeedia 1998) Tänapäeval: Vepsa keel on jäänud enamasti vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste omavahelise suhtlemise keeleks. Peaaegu kõik vepslased valdavad vene keelt ning igas vähegi ametlikumas suhtlussituatsioonis, näiteks poes, arsti juures või bussis, eelistatakse rääkida vene keelt. Ka omavahel, sest vepslaste asualal ja selle naabruses paiknevates rajoonikeskustes elavad venelased suhtuvad vepsa keelde reeglina halvakspanu ja põlgusega. Külast lahkudes jäetakse vepsa keel maha. Kool, kirjasõna, massimeedia kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal midagi peale hakata. Kokkuvõte: Vepsa keele emakeelena kõnelejaid on lugeda jäänud veel
murretes palju. Kiri & Keel Kirjakeel loodi 1932. aastal Leningradi oblasti täitevkomitee vähemusrahvaste osakonna juures tegutsenud Uue Tähestiku Komitee poolt peamiselt keskmurde põhjal. Kasutati ladina tähestikku. 1937 vepsa kirjakeele edendamisest loobuti ning see lõpetas oma eksistentsi. Vepsa keel on jäänud enamasti vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste omavahelise suhtlemise keeleks. Peaaegu kõik vepslased valdavad vene keelt ning igas vähegi ametlikumas suhtlussituatsioonis, näiteks poes, arsti juures või bussis, eelistatakse rääkida vene keelt. Allikad http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Vepslased http://www.suri.ee/ohuur/vepsa.html Vikipeedia Youtube
Teatud isikute sõnavabaduse piiramine on raskendatud nende ameti või positsiooni tõttu. Eelkõige on nendeks isikuteks ajakirjanikud. Meedia ülesanne on levitada informatsiooni, võttes sellega vastutuse oma sõnade ja loomingu eest ning kohustuse järgida sõnavabaduse eetilisi piire. 1997. aastal ajalehes avaldatud artiklis nimetas ajakirjanik Vilja Savisaart rongaemaks ja abielulõhkujaks. Ajakirjanik kasutas kannatanu iseloomustamiseks avalikus suhtlussituatsioonis solvava ja halvustava tähendusega väljendeid, andis kannatanule väga negatiivse hinnangu, mis alandas kannatanu au ja väärikust ning sellise teo tagajärjel mõistis kohus ajakirjanikule karistuseks rahatrahvi. Eesti ajakirjanduskoodeksi kohaselt ei ole ajakirjanikel lubatud oma tegevusega põhjustada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, halvustada head nime, au ega väärikust.3 Sõnavabadus kätkeb endas õigust levitada oma ideid ja arvamusi või muud informatsiooni. Seda
tööjuhised!) Taustteadmised (lapse kogemused ja teadmised) HEV lapse suhtlemine Suhtlemiseelduste (emotsioonid, tegevus, tunnetus, kõne ) arenematus Suhtlemismotiivide arenematus Puudulik orienteerumine Puudulikud keelevahendid Puudulikud kõneloome ja –taju oskused Suhtlemisstrateegia ja –taktika mittetundmine, -valdamine Partneriga vähene arvestamine Suhtlemise eeldused ja osaoskused Orienteerumine suhtlussituatsioonis Vestluse algatamine, lõpetamine Vooruvahetus Kavatsuste väljendamine Kuulaja perspektiivi võtmine (sobiv infohulk) Parandamine jne. Õpetatud poeg Poeg tuli linnast isa juurde võõrusele. “Praegu on heinaaeg,“ ütles isa, ”Võta reha ja tule mulle appi.” Kuid poeg ei viitsinud minna ja lausus: “Mina olen teadusi uurinud, olen kõik maakeelsed sõnad unus- tanud. Mis asi see reha on?” Vaevalt oli ta õue läinud,
· Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada. · Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? · Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. · Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks.. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? · Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 13
Laps peab alateadlikult tunnetama täiskasvanu positiivset suhtumist temasse ja ühistesse tegevustesse. Füüsiline kontakst (patsutamine, kallistamine) aitab kaasa suhtlemiseks vajaliku eelduse loomisele. Samuti soodustab suhtlemist reageerimine lapse igale suhtlusalgatusele. Nimetatu loob lapse jaoks tunde, et temast on aru saadud. Kõnearendus sõimerühmas algab täiskasvanu ja lapse vahelise emotsionaalse kontakti loomisega. Kõnearenduses esmased ülesanded: 1) arendada kõne mõistmist suhtlussituatsioonis: lihtsate korralduste mõistmine koostegevuses tuttava täiskasvanuga tutttavas situatsioonis; 2) kujundada aktiivset kahesõnaliste ütluste kasutamist erinevates funktsioonides/eesmärkidel; 3) laiendada esmast sõnavara. 3-5aastased Selles vanuses oskab laps edukalt osaleda vestluses, rääkida lühidalt oma kogemustest, kasutada kõnet erinevatel eesmärkidel ja erineval viisil. Viimane avaldub oskuses
Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevasega alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks mõistlik kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati ei ole selleks võimalusi. Siis võib ainult ühte kõrva paigaldatud abivahend olla inimese jaoks heli lokaliseerimisel ja kõne mõistmisel mürarikkas suhtlussituatsioonis häiriv, mistõttu ta väsib tavapärasest palju kiiremini. 6.2 Sisekõrvaimplantaat. Sisekõrvaimplantaat on retseptoorse talitluse häireid kompenseeriv kirurgiliselt paigaldatav protees. Vajadus sisekõrva implantaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ei kuule helisid tugevusega 85 dB ning kuuldeaparaatidest pole kasu, sest heli ei jõua sisekõrva teo häirete tõttu kuulmisnärvini. Implantaadi süsteem koosneb kehasisesest vastuvõtjast ning mikrofoni
..tekst ja kontekst jätkuvad koguaeg (1 loll jõuab rohkem küsida kui 100 tarka vastata). Kuidas on võimalik üldse mingisugune tähendusest aru saamine? Meil on peas mingisugune tava-stsenaarium. Pange aken kinni 1. tahab, et panna aken kinni 2. näitelause, et inimesed mõtleksid lause üle, mitte ei sööstaks teda kinni panema. Lõputus kontekstis võib lausele anda ka täiesti metafoorseid tähendusi. Aken võib olla ka ,,aken euroopasse". Kooperatsiooni põhimõte harilikult suhtlussituatsioonis teevad inimesed omavahel koostööd, vastavalt stsenaariumile valitakse kõige sobivam tegevus võidakse küll üle küsida, kuid kui keegi ei taha meelega jonnakas olla, siis püütakse aru saada mida teine inimene tegelikult tahtis öelda. Kõik see on palju lihtsam on kui on ühtlane kultuurikontekst, sellele tuleb tähelepanu pöörata, mida pragmaatikud väga ei tee. Kirjandusteadus Kirjandus teooria Kirjandus kriitika Kirjanduse ajalugu
Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA (on igas suhtlussituatsioonis, kõik see, mis segab kommunikatsiooni) Rollid võivad jaotuda teisiti, nt kuulamise intensiivsuse järgi. Tegelikus elus on väga keerulised suhtlusskeemid. Inimkeele olemuslikud omadused: 1)keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus: Vormi ja tähenduse vahel ei ole mingit seost. Mõni meenutab oma tähendust või sarnaneb sellega (Soome-Ugri keeltes palju onömatopoeetilisi sõnu, nt loomahääled). Ikoonid ja indeksid on motiveeritud
Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dilektomeetria: Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. · Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad. · Eestis Sirje Ainsaar 1980ndad ning Karl Pajusalu ja Arvo Krikmann. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod, aga ka näiva aja ja reaalaja analüüs, suhtlusvõrgustike analüüs. Klassikaline sotsiolingvistika: inimese keelekasutus sõltub tema vanusest, soost, päritolust, sotsiaalmajanduslikust staatusest. · Võrgustikuanalüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja antropoloogide uurimustes. · Barnes 1954: sotsiaalne käitumine ei sõltu alati staatusest, piirkonnast ega majanduslikust olukorrast.
Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine: lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dialektromeetria: murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõneleja ja nende päritolu. Tegeleb ka keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Suhtlusvõrgustike analüüs. Võrgustikuanalüüsi eesmärk: leida, mil määral mõjutavad erinevad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist (sh keelelise käitumise). 20. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. · J. S. F. Boubrig: ühise kirjakeele vajaduse tõstatamine; eeskuju soome keelest · D. H. Jürgenson (esimene eestlasest lektor) loengud eesti kirjanduse ajaloost, k
kindlasti süntaktiliselt terviklikud laused, kuid ei anna pärisvanasõnade mõõtu välja. Kõige selgema vahe annaks loogiline (õieti: loogilis-kommunikatiivne) eristuskriteerium: vanasõnad on üldistavad ütlused, kõnekäänud ja fraasid on mitteüldistavad ütlused. Vanasõna on põhimõtteliselt mingi seaduspärasuse, üldkehtiva kausaalse seose formuleering, täpsemalt selle rakendus mingis konkreetses suhtlussituatsioonis: "igaüks ja ka see siin..."; "alati kõikjal nagu ka siin praegu on nii, et..." vmt. Vanasõna kui seaduspärasuse kaudu võime praktilises suhtlemises teha prognoose ja anda seletusi. Näiteks: 1) Räägitakse, et Ants vihub usinalt tööd teha ja keegi ütleb: Kes tööd teeb, see leiba leiab -- lause eelduseosa on kontekstis antud ja seaduspärasuse `Igaüks, kes teeb tööd, leiab leiba' kaudu tehakse prognoos: Ants leiab samuti leiba (st
põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga.
põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta)." Tegevus mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski "normatiivne pühendumus" me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on "praktilise loomuga", st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks "eluga edasi minna." Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga.
põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga.
Ta ei tohiks päeval läbivõetud materjali õhtul vene keeles üle õpetada. Ta ei tohiks nõuda lapselt sõna-sõnalist eestikeelse või venekeelse õppematerjali tõlkimist teise keelde.. 3.3.4. Kas kümblemine toimub teiste õppeainete arvelt? Lapsed õpivad kõiki õppeaineid võrdselt tavakooli õpilastega. Erinevalt tavakoolist, ei õpita keelekümblusklassis keelt lihtsalt ühe õppeainena, vaid keelt omandatakse suhtlussituatsioonis, õppides teisi õppeaineid (matemaatika, loodusõpetus, geograafia jne). Keel ei ole eesmärk omaette, vaid vahend informatsiooni saamiseks ning suhtlemiseks. 3.3.5. Kas lapse emakeele oskus kannatab keelekümblusklassis õppimise tagajärjel? Uuringud näitavad, et varase keelekümbluse puhul jõuavad keelekümblusõpilased emakeeles tavakoolis õppivate eakaaslastega võrdsele tasemele kolmanda klassi lõpuks. 4. Keelekümblusmudelid Eestis
sõnavara iseärasused, parandusmehhanismide rakendamine. a. Kõneloome eelduste kujundamine: suhtlemissoov, hääldamine, hääl ja intonatsioon, kirjatehnilised oskused, õigekiri, kognitiivne baas keeleüksuste omandamiseks ja kasutamiseks (sh orienteerumine situatsioonis). b. Kommunikatiivsete ülesannete teadvustamine: orienteerumine suhtlussituatsioonis (kellele, milleks, millest ütlus genereerida). c. Keeleüksuste omandamine ja kasutamine kõneloomes: aktiivse sõnavara laiendamine ja sõnade tähenduse täpsustamine, sõnamoodustus, sõnade semantiliste väljade kujundamine ning paradigmaatiliste ja süntagmaatiliste seoste loomine sõnade vahel, sõnaühendite moodustamine ja lauseloome, muuteoperatsioonide rakendamine, sh parandusmehhanismide kasutamine. d
M. M. Hämäläinen, F. A. Andrejev jt. Ilmus ka vepsa-vene sõnaraamat (1936). 1937 vepsa kirjakeele edendamisest loobuti ning see lõpetas oma eksistentsi. Äsjavalminud õpikud osutusid tarbetuiks ja hävitati. Vepsa keel on jäänud enamasti vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste omavahelise suhtlemise keeleks. Peaaegu kõik vepslased valdavad vene keelt ning igas vähegi ametlikumas suhtlussituatsioonis, näiteks poes, arsti juures või bussis, eelistatakse rääkida vene keelt. Ka omavahel, sest vepslaste asualal ja selle naabruses paiknevates rajoonikeskustes elavad venelased suhtuvad vepsa keelde reeglina halvakspanu ja põlgusega. Külast lahkudes jäetakse vepsa keel maha. Kool, kirjasõna, massimeedia - kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal midagi peale hakata. Ajalugu Vepslaste esmamainija on ilmselt 6
mitte kuulaja omadus. Niimoodi on ju must valgel kirjas; kõik terved inimesed saavad aru ühtmoodi ja kui keegi saab aru teisiti, siis ta kas pole terve või lihtsalt eksib. Seda keelendi objektiivselt õiget tähendust nimetatakse semanti- liseks tähenduseks, tekstitähenduseks, sõnastikutähenduseks või sõna- sõnaliseks tähenduseks. Kui keeleteaduse alamdistsipliinide hulgas teha vahet semantika ja pragmaatika vahel, nagu kaua on tehtud, siis võib keelendit konkreetses suhtlussituatsioonis kasutada ka tema semantilisest tähendusest erinevas, näiteks ülekantud või iroonilises tähenduses, mida kirjeldab pragmaatika. See vahetegemine aga põhineb ikkagi vaikival eeldusel, et semantika on olemas, huvitav ja koguni seisab kuidagi pragmaatikast eespool. Üritame allpool näidata, et see pole ainus võimalik asjade nägemise viis. 3.6 Keele tekkimine ja muutumine Üldiselt tunnistavad fikseeritud koodi mudeli pooldajad, et keel on kunagi kuidagi tekkinud
annaabi.ee 
