pahupool: emotsionaalne pidurdamatus, ülemäärane kahtlemine ja fantaasiavaesus. Transaktsionaalse analüüs (TA) Erik Lennart Bernsteini Suhtlemisteooria TA on suhtlemispsühholoogia teiste teooriate hulgas erilisel kohal seetõttu, et võimaldab aimu saada inimeste igapäevasest suhtlemise varjatud tasandeist. TA vaatleb sotsiaalse käitumise elementaarühikuna ühe isiku pöördumist ehk käiku teise inimese poole. Leidke sobiv suhtlemistasand Kas tegemist on vanemliku-, lapseliku või täiskasvanu tasandiga? ,, Ma ei lähe sinna, Ei mõtlegi teha nii nagu sa tahad!" ,,Tee nüüd kähku, me oleme juba hiljaks jäänud!" ,,Kui sa vabaned, siis ma vajan pakkimisel sinu abi." ,,Miks mina pean alati koeraga välja minema?" ,,Kas see on siis meik ?! Sa näed välja kui surnud kala!"
lahkelt talle otsa vaadata, siis ei juhtu just tihti,et keegi kurjalt vastaks või ära jookseks. Oleme nüüdseks selle tüdrukuga juba päris head tuttavad ja ta mainis mulle, et esmalt, enne kui talle lähenesin siis ta arvas, et olen väga kuri. Aga naeratus ja sõbralikkus muutis kõike. Ülesanne 2: Suhtlemistasandid. a) Jälgi kahe inimese suhtlemist ja kirjelda (vaadeldavate anonüümsust säilitades) millistel tasanditel räägiti. Kuidas ühe suhtleja suhtlemistasand mõjutas teist suhtlejat. Räägiti täiskasvanu tasandil, kuid üks oli domineeriv täiskasvanu. Ütleme, et domineeriv täiskasvanu on A ja teine täiskasvanu B. Domineeriv täiskasvanu jagas õpetussõnu ja rääkis kuidas ikka oleks parem seda tööd ära teha. Et teine vestluses osaleja tegi kõll hästi, kuid tema teab viise kuidas teha paremini. B ei teinud temast väga välja, aktsepteeris kõike A öeldut, ei vaielnud vastu kuid oli näha, et ta ka ei alistunud A-le
Inimene, kes ise valtab ütleb kaaslase kohta: ,, ma ei saa temaga suhelda ta valetab" .............................................................. Selle asemel, et teda petnud inimesele etteheiteid teha, end kehtestada, teeb etteheiteid endale, võtab ta süü endale........................ 5. ARUTLEGE TEEMAL: ISIKUTAJU-, KOHANEMIS-, KAITSEMEHHANISMID JA NENDE VASTUOLULINE OSA SUHTLEMISEL 6. Näidake oma teadmisi SUHTLEMISTASANDITE KOHTA: 6.1. Määrake pöörduja suhtlemistasand ning oletatav pakutav tasand partneritele N: VL Tänan sind. Sinu abi oli mulle vajalik. Ema, küll sa oled tubli! Kas see on meik? Sa näed välja nagu koolnud kala... Miks mina pean üksinda kõik ära tegema? Ma võtan sinu sõnad arvesse. Tean, et riskin, aga teen. Ma armastan sind meeletult! Äkki saaks natuke palka juurde. Teeme näo, et meie ei tea asjast midagi. Ma ei saa kontrollida sinu otsust, saan kontrollida vaid oma Mitte midagi ei saa teha 6.2
Kliendisuhtluses olen vanema tasandil suhtlemist kasutanud siis, kui on väga ebakindel klient. Mul on olnud juhuseid, kus klient soovib sünnipäevaks kingitust osta, aga ta ei tea absoluutselt, mis see olema peaks. Siis olen küll kohe aega varunud ning hoolega kuulanud kellele, kui vanale , mis hobidega jne. ehk mis inimesega tegemist, kellele kink läheb ning koos kliendiga erinevad võimalused läbi arutanud, kuid lõpliku otsuse peab ka sel juhul ikkagi klient ise langetama. Kolmas suhtlemistasand on täiskasvanu tasand. See on see tasand mida erialaselt kogu aeg kasutame. Ehk erialaselt suheldes on oluline toetuda faktidele ning mitte lasta emotsioonidel möllata. Kui on mingi probleem, siis analüüsin probleemi olemust, vaatan probleemi mõlema osapoole poole pealt, mõtlen välja, mis võiks olla need lahendused, mis sobiks mõlemale osapoolele. Kuulamise kõrval on oluliseks suhtlemise komponendiks ka selge eneseväljendus. Inimene võib küll olla hea kuulaja, kuid kui ta ei oska
Kõrge laubaga tark Prillidega tark Blond naine- rumal Neeger- terrorist Sotsiaalne roll kui etalon( jurist , õpetaja, direktor,arst) Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid See kellena ja millisena partnerit tajutakse määrab avatuse suhtlemisel ja selle kuidas suheldakse Interaktsioon- vastastikune mõjutamine Suhtlemistasandid Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest Vanem Täiskasvanu Laps NB! suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest kõitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega , nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme. Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest , et suhtleja näitab välja et ta on teistest üle ,,kõrgemal" Hea vanem või karm/kuri vanem Täiskasvanu tasand on see et suhtud teisega võrdselt.(ametijutud, probleemide tagasiside,korralduste andmine)
Paindlik käitumine tähendab situatsiooni analüüsioskust ja oskust ,,näha" suhtlemispartnerit. Paindlik käitumine arvestab suhtlemispartneri õiguste- ja vajadustega. Paindlik käitumine nagu eetiline käituminegi eeldab indiviidi psühholoogilist küpsust. Paindlik inimene tunnistab enesele oma vigu ja arendab ennast. SUHTLEMISTASANDID E. Berne Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest VANEM, TÄISKASVANU, LAPS Nb! Suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest käitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega, nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet
ennustab oma tegevuse tagajärgi. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, tema jutt on otsekohene ja sirgjooneline, ta kirjeldab olukordi, esitab küsimusi, kaalub võimalikke variante, vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili. 6. Mida kujutab endast isikusisene suhtlemistasand? isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega. 7. Loetle ja kirjelda, millised on inimeste baasemotsioonid. Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laias laastus kõigil inimestel ühesugused. Baasemotsioonideks on viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus. 8. Loetle, millised on inimeste kõrgema taseme emotsioonid.
võrdsel positsioonil oma õigusi nõuda. Laps ei ole klassiruumis paraku võrdsel positsioonil. Kutsestandardi kohaselt on õpetajakutses olulisel kohal õppijate võimete ja huvide väljaselgitamine ning nendega arvestamine. Samuti on oluline arvestada õpilaste sotsiaalse tausta ja õpioskustega; märgata õppija individuaalset eripära, hariduslikke erivajadusi ja isiksuse probleeme ning reageerida neile sobivalt; valida olukorrale sobiv suhtlemistasand ja -viis; ennetada ja lahendada konflikte. Koostatud õpetaja kutsestandard, mille kasutusalad on eelkõige pedagoogide kvalifikatsiooninõuete määratlemine ning õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamine, sisaldab ka kutsekirjeldust ja -oskusnõudeid. Mitte eraldi peatükina, kuid läbivalt sisaldab standard eetikaküsimusi. Meie maailm pole enam endine. Kiiresti muutuvas ajas aeguvad haridus ja teadmised aina kiiremini
annaabi.ee 
