Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril; Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees Spermatogeneesis saab eristada 4 spermatogoon etappi: Paljunemine - toimub diploidsete 46 spermatogoonide jagunemine ja rakkude arvu suurendamine. Kasvamine - spermatogoonidest kasvavad I järku spermatotsüüdid (46 kromosoomi). Toimub DNA replikatsioon ja tekib 46 2-kromatiidilist I järku spermatotsüüt kromosoomi. 46 Spermatogenees I järku spermatotsüüt Küpsemine e meioos - meioosi I jag. tagajärjel tekib 2 II järku 23 spermatotsüüti, milles kummaski on 23 2-kromatiidilist kromosoomi; II jag. tulemusena tekib 4 spermatiidi, milles II järku spermatotsüüt on 23 1-kromatiidilist kromosoomi. Formeerumine - selle etapi
Spermatiidid (ümarad, piklikud) - ümarad tekivad peale sekundaarsete spermatotsüütide meioos II-te, ümaratest omakorda tekivad piklikud spermatiidid spermatogeneesi lõppstaadiumis e spermiogeneesis Spermid - spermatiidi transformeerumisel saadavad rakud, mis on liikumisvõimelised ning omavad vibureid Mitoos ja meioos spermatogeneesil (millised rakud liiguvad meioosi ja millised on läbinud) - Spermi areng: ürgsugurakk 44+XY -> spermatogoon 44+XY -> primaarne spermatotsüüt (meioos I) 44+XY -> sekundaarne spermatotsüüt 22+X/Y (meioos II) -> spermatiidid -> spermid Spermiogenees (millised muutused toimuvad) - protsess, kus spermatiidist moodustatakse sperm. Lisatakse vibur ja rakk saab lõpliku kuju. Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse. Histoonid asendatakse protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. Sperminatsioon - sperm vabaneb Sertoli rakkudest ja satub väänilise seemetorukese valendikku
hakkab toimuma spermatogenees – toodetakse küpseid sperme. Rakud hakkavad liikuma valendiku poole ning on kontaktis Sertoli rakkudega (iga 2 Sertoli raku vahel on väike kanal, mida mööda tüvirakud migreeruvad ja seda läbides arenevad). Areng. Spermatogoonid (2n) paljunevad mitootiliselt, tekivad primaarsed spermatotsüüdid (2n), tekib ka spermatogoone. Primaarsed spermatotsüüdid paljunevad meiootiliselt, tekivad sekundaarsed spermatotsüüdid (n). Toimub ka ristsiire. Sekundaarne spermatotsüüt paljuneb meiootiliselt, tekib spermatiid (n). Seejärel rõhu tõttu lähevad munandivõrgustikku ning sealt munandimanusesse, kus nad omandavad liikumisvõime. Spermatiid kaotab enamuse oma tsütoplasmast ja areneb saba. Transpordil munandimanusesse küpseb sperm edasi ja areneb liikumisvõime. Läbi munandimanuse liigub 10 päevaga ja seal: * saab liikumisvõime imendub üleliigne vedelik * edastatakse toitained ebaküpsetele
8. Spermatogeneesi definitsioon Isase sugunäärmetes (testised e munandid) toimuv protsess, mille käigus moodustuvad spermatosoidid e spermid. Nii kasvamise kui küpsemise faasid. Algab puberteedis Spermatogenees algab ja lõpeb keskseinandis Sertoli rakkude vahel väänilises seemnetorus. 9. Imetaja spermatogeneesi etapid (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?) Paljunemine – spermatogoonide e ürgseemnerakkude proliferatsioon: kiire rakkude jagunemine. Spermatogoon spermatotsüüt Kasvamine, küpsemine – spermatotsüütide meiootiline rakkude (meioos I, II) jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid. Spermatotsüüt speramtiid Spermiogenees – moodustuvad spermid (järelküpsemine), muutuvad liikumisvõimeliseks, tekib vibur. Spermatiid sperm, Kapatsitatsioon – kui spermatogenees lõpeb, liiguvad küpsed spermid munandimanusesse, kus toimub lõplik küpsemine. Kapatsitatsioon suguteedes! 2
Platsenta progesteroon on vajalik tiinuse püsimiseks ja emaka enneaegsete kontraktsioonide vältimiseks. Relaksiin toimib relaksiin emaka lihaskesta lõõgastajana tiinuse ajal (koostoimes progesterooniga) ning aitab lõdvestada vaagnasidemeid vahetult enne sünnitust. 79) Spermatogeneesi põhietapid. Spermide liikumine emassuguteedes ja kapatsitatsioon. Spermide eluiga emassuguteedes. Spermatogenees on spermide moodustumise protsess, 2 faasi. Spermatsütogenees = spermatogoon -> spermatotsüüt -> spermatiid (haploidne rakk) Spermiogenees = ümar spermatiid -> saba moodustumine -> liigispetsiifiline kuju -> vabanemine seemnetorukese valendikku; Sertoli rakkude toodetava vedeliku abil transport munandimanusesse. Kokku 40-60 päeva Spermide liikumine spermid liiguvad ATP energia arve kiirusega 4-5mm/min. Liikumisel emaslooma munajuhasse aitavad emaslooma suguteede kontraktsioonid (stimuleerivad seemnevedeliku prostaglandiinid). Spermide eluiga emaslooma suguteedes on kuni 48h.
annaabi.ee 
