· Nii inimesed kui ka loomad abistavad üksteist rohkem ning on seda ohvrimeelsemad, mida lähemalt ollakse omavahel suguluses. Oma laste heaks on inimene nõus tihti loobuma peaaegu kõigest. Lastelastesse suhtuvad ka vanavanemad suure südamesoojusega ja hoiavad alati neid. Sama on ka loomariigis, et oma poegi kaitstes võib vanem astuda vastu isegi endast mitu korda suurema vaenlase vastu. · Mida kaugem sugulussuhe, seda vähem abistatakse. · Mida lähemas suguluses isendid on omavahel, seda sarnasemad on ka nende geenid. Vanematel lastega ja õdedel-vendadel omavahel on identsed umbes pooled geenid, vanavanemail ja lastelastel umbes veerand. · Paljud loomad lähtuvad lihtsast reeglist: ,,Kohtle igaüht oma kodus nagu sugulast." linnud hülgavad iseenda pojad, kes paigutatakse nende pesa kõrvale, kuid võtavad
piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Abielu ei või sõlmida : o Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus. o Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. o Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. o Kui abielluja ei ole abiellumisealine.
õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. Eksogaamia PKS § 2 ja 3: Omavahel ei või abielluda: 1) otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 2) vend ja õde ning poolvend ja poolõde. Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Monogaamia PKS § 4: Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Konsensuaalsus (PKS § 7 lg 1) mõlema abielluja tingimusetu "jah": Abielu sõlmitakse perekonnaseisuametniku juuresolekul. (Usutunnistuse nõuded PKS § 6: Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus,
HULGAD JA LIIKUMISED: /A: 257-260 /, /AU: 259-261/, / HMS: 265-274/ PAAR e. DIAAD - inimühendus, mida iseloomustab kõige tugevam ühtekuuluvus, solidaarsus. Mistahes paarisuhet iseloomustab teatav INTIIMSUS(lähed poodi palju ostjaid ei ole intiimsust, kui vähe siis on intiimne (külapoes oled kahekesimüüaga ja küsid kas see on värske ja müüa ütleb et ei ole). Paarisuhetel oluline osa solidaarsuse kujunemisel laiemas ühiskonnas (n.perekond). Paarilised on: 1) seksuaalsuhe; 2) sugulussuhe (Tädiga on paaris sugulussuhe, mis siis et võib olla mitu tädi); 3) sõprussuhe (sõpru võib olla palju aga kahe inimese vahel on paarissuhe); 4) alluvussuhe(võib olla palju alluvaid kui iga alluvaga on paaris suhe); 5) abistamissuhe; 6) kasvatussuhe; 7) teenindussuhe (teenindaja-teenindatav). SOTSIAALNE RING - inimeste vaba ühendus, milles ei ole püsivaid sotsiaalseid sidemeid. A: 100/ AU: 100 1) KONTAKTNE ring - regulaarselt kohtuv ja omavahel suhtlev inimeste seltskond (rongis,
Lapse ja lapsendaja kohtumine. Lapsele lapsendamise asjaolude selgitamine. Lapsendaja informeerimine lapse elukäigu jms kohta. Lapsendamine toimub lapse huvides. Lapsendamisavaldus ei tohi olla tingimuslik ega tähtajaline ning see tuleb esitada isiklikult. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel. Lapsendamine jõustub kohtumääruse jõustumisel. Lapsendamise õiguslikud tagajärjed-laps omandab lapsendaja(te) (ühise) lapse staatuse. Lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega lõpevad. Teise abikaasa lapse lapsendamisel, kui ta lihane vanem on surnud, ei lõpe lapse sugulussuhe tema sugulastega. Lapsendamisel on võimalik lapse nime muuta-uus eesnimi ja lapsendaja(te) perekonnanimi. Lapsendaja on kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada. Lapsendaja annab ülalpidamist enne lapse vanemat
õiguslikule tagajärjele. Kui õigusnormi tekst sisaldab viite sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Näide viitelisest õigusnormist PKS-s § 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Näide blanketsest õigusnormist PKS-s § 48. Koguvara (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Kitsendavad õigusnormid välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 12
Igal inimesel võib olla mitu staatust, aga üks on põhiline, mille alusel määratakse ininmene ühiskonna sotsiaalses hierarhias. St sotsiaalset staatust inimese seisund ühiskonnas. Iga staatus sisaldab üht või mitut rolli. Staatusest tulenevaid rolle nimetatakse rollikogumiteks. Staatuse mõiste väljendab: a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline. b) Rollide erinevat tähtsust grupi (ühiskonna) jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes
19. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused). Staatuse mõiste väljendab: a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline. b) Rollide erinevat tähtsust grupi (ühiskonna) jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga
10. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused). a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline. b) Rollide erinevat tähtsust grupi (ühiskonna) jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Tegelikkuses realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes
19. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused). Staatuse mõiste väljendab: a) Rolli täitva inimese sotsiaalse seisundi kindlaksmääramist sotsiaalsete suhete süsteemis (kindel töösuhe, sugulussuhe, naabrussuhe jne.). Kindla seisundi omamine suhetes teistega on inimese jaoks väga oluline. b) Rollide erinevat tähtsust grupi (ühiskonna) jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Tegelikkuse realiseerub staatus rolli kaudu. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes
2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). Schleicher (19 saj keskel) võttis kasutusele keelepuu mõiste. Tema arvates on keel organism, mis areneb nii: sünd-areng-taandareng-surm. Darwinistlik lähenemine mõjutas keeleteadust radikaalselt. Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid: absoluutsed häälikuseadused ehk häälikuseadustes ei ole erandeid ! Tunnistati vaid üht erandit - analoogiat mille põhjal mood sõnu teiste keeltes olevate alusel. (laenamine) XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism - Chomsky)
Põlvnemise kindlakstegemise (olenemata viisist) tagajärjel tekivad vanematel lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. - Vanem on ühtlasi lapse seaduslik esindaja.Vanema õigusi ja kohustusi nende kogumis nimetatakse vanema hooldusõiguseks. Põlvnemine on aluseks ülalpidamiskohustuste tekkimisele sugulaste vahel. - Lapsendamise kaudu saab lapsendatav õigusliku staatuse, mis vastab suures ulatuses lapsendaja lihase lapse seisundile; juriidiline sugulussuhe luuakse siin kohtuotsuse alusel. 22. Pärimise õiguse mõiste ja põhimõtted - Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist. - Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral ühtse tervikuna teisele isikule üle läheb. Pärand koosneb pärandaja kõikidest õigustest ja kohustustest, v.a. need, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on
· Kaudne . IAT(Implicit Assosciation Test, Geenwald 1998). Positiivsete-negatiivete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed soolitse hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega jne). Ka mitteverbaalse käitumise jälgimine jms. Inimestevahelised suhted · Inimsuhted püsivad vastastikku teadvustatud rollid üksteise suhtes (nt sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlane jne) · Suhete kõige üldisemad määratlused on seotud kahe terminiga: kuuluvus(suhtegruppi kuulumine) ja tõmme(subjektiivne osa) · Formaliseeritud suhted - suhterollid, rolliootused ja rollikäitumine on enne paika pandud, määratud. Formaliseerimata suhted · Olulised on püsivad suhted ja püüdlus nende suunas. Suhete maailmas otsivad inimesed püsivust, selgust ja suhetes olemist
Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana Nappus: hirm ilma jääda Kokkuvõtteks Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!) Mõju mehhanismid ja võtted Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman 1. Inimestevahelised suhted Inimsuhted Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad ... Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) Suhtepartner roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Püsivad suhted = määratletud keskkond Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory).
Hoiaku ja väärtuse erinevus Hoiaku 3 komponenti (pilt..) Hoiakud on maailmapildi aluskivid Hoiaku ja käitumise seos Hoiakute muutumine (dissonantsi mõiste) 5. INIMESTEVAHELISED SUHTED Inimsuhted Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Püsivad seosed, mis inimeste vahel igapäevaelus tekivad. Inimestevahelised suhted teadvustatud vastastikused suhted üksteise suhtes Suhete klassifikatsioon. Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad... Kuuluvus (suhtepaari/võrgustikku kuulumine) ja tõmme (kirjeldatakse subjektiivset poolt). Suhtepartner roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Formaliseerimata (nt sõber, tuttavad, ,,vihavaenlased") ja formaliseeritud suhted (suhted, millesse oleme astunud viisil, kus suhterollid/rolliootused/rollikäitumine on enne paikapandud nt ülemus).
Kokkuvõtteks • Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!) • Mõju mehhanismid ja võtted • Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll • R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman Stanley Milgram (1933-1984) Julian Rotter (1916 -1987) Martin Seligman (1942) Robert Cialdini (1945) 7. Inimestevahelised suhted Inimsuhted • Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid • Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad … Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) • Suhtepartner – roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) • Püsivad suhted = määratletud keskkond • Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory).
(blokid) jms. Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab “korporatiivsete tegutsejate” (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioonid) domineerimine “naturaalsete persoonide” üle. Siit tuleneb moodsa ühiskonna kontrast traditsioonilise agraarühiskonnaga, kus ülekaalus oli eelkõige sugulussuhe. 17 Juba 1970. aastatel hakati üha enam rääkima postindustriaalsest ühiskonnast. Kaubatootmise asemel hakkas domineerima teenindus, teaduse tähtsus tõusis veelgi. Sotsiaalsed sidemed inimeste vahel muutusid. Kujundati ümber hõivatuse ja tegevuse struktuurid. Sotsiaal- professionaalsed grupid said uue tähenduse (muutus nende positsioon ühiskonna hierarhias ja hierarhia ise). Infotehnoloogiat hakati rakendama kõigis ühiskonna põhivaldkondades –
annaabi.ee 
