Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 18.11 Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise vajadus: Et saada aru terminitest Kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad
353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel) 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne-kuhjuv 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid
VÄLJASELGITAMISE EHK UURIMISE PRINTSIIP. 9 Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 18.11 Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise vajadus: Et saada aru terminitest Kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad
4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada. Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) – Rõhutamine. Confidential SORAINEN – 5/13 – Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise
4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada. Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamine. Confidential SORAINEN 5/13 Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise
Esineb olukordi, kus üks ja seesama käitumine tegelikustab eri õigusnormides esitatud faktilisi koosseise. On olemas ka keerulised hüpoteesid ja elu on ikkagi keerulisem igasugusest skeemist. Elu on igal juhul rikkam. See ongi subsumeerimine. Subsumeerimine on siis võimlik õiguse rakendamisel, kui see on õigusnormil põhinev. Juba ammu ei põhine õiguse rakendamine pelgalt õigusnormidel. Need on tohutult tähtsal kohal. Deduktiivne mõtlemine, subsumeerimisel põhinev normide maailm jääb. Õiguse rakendamine on juba ammu väljunud subsumeerimise deduktiivse mõtlemise raamidest ja põhineb printiibikesksel mõtlemisel, mis lähendab mandri- euroopalikku ja common law põhimõtet. Printiibikeskne mõtlemine on õigust kujundav tegevus, kus subsumeerimisega ei ole midagi peale hakata. See on jõulisem, üha enam omaseks saanud õigusmõtlemine. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID
Ja ei ole välistatud, et kõrgemajärguline peab taanduma siis madalamajärgulise eest, kui seda nõuab elu vajadus. Sellele viimasele ka Riigikohus kunagi põhinenud (taluseadus) 3) Väärtused on aegumatud (H. Coing). Tema räägib „aegumatutest väärtustest“, mis manifesteeruvad õigusnormides (n PS põhiõiguste kataloog), ja sellele vastavalt loomuõigusest kui õiglusnormide kogumist. Ta ei käsitle väärtust kunagi irratsionaalsena. Subsumeerimisel (õiguse rakendamisel) saab väärtusi nende olemuses tunnetada. Otsustaja (kohtunik) käsitleb tema poolt tunnetatud seaduses sisalduvat väärtust kui juhtnööri tegutsemiseks. Kolmas positsioon rõhutab väärtuste aegumatust. Aegumatud väärtused peaksidki oma koha leidma õigusnormidest. Õigusnorm peab niikaua kehtima, kuni ta sisaldab aegumatuid väärtusi. Subsumeerimine on täiesti väärtuspõhine tegevus selle konspetsiooni raames.
Kui kohtunik pole suuteline tõde teada saama (non liquet), tuleb otsus vastu võtta kindlate tõendamise reeglite alusel. Tsiviilprotsessis on tõendamise koormis poolte vahel ära jaotatud nii, et kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused. Üldjuhul ei kirjuta seadus siin tõendamiskoormist ette. Kriminaalprotsessis lasub süüdistajal täielik tõendamise koormis. Üldiselt (ka haldusprotsessis) kehtib subsumeerimisel tõe väljaselgitamise e uurimise printsiip. Subsumeerimist raskendab hüpoteesi üldisus, see on ainult siis võimalik, kui hüpoteesis on kirjeldatud kõiki tunnuseid. Nende esitamine on ühelt poolt nõutab ja teiselt poolt piisav, et nende kaudu subsumeerida. Iseloomustades faktilist koosseisu tunnuste abil, saame täieliku faktilise koosseisu mõiste. Sageli aga ei võimalda faktilise koosseisu kirjeldus mõisteni jõuda. Sellisel juhul on võimalik jõuda mingi väärtusmastaabini
Tulenevalt sellest, kas õigusmõiste on määratletud, saame rääkida määratletud õigusmõistetest ja määratlemata õigusmõistetega. Näiteks avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu oht, vajaduse või ohu korral. Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused(abstraktsed teokoosseisu tunnused) väga üldises plaanis. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas. Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja
Seega keel on esimene ja oluline eeldus Õe kehtimise jaoks. Seega on Õ keele alusel kehtiv Õreeglite-normide süsteem. Iga teksti tõlgendamine algab sõnade mõtte tõlgendamisega, Ükskõik millise tõlgendamisviisiga tegu poleks, on tegemist mitte üksikute sõnade tõlgendamisega, vaid terviku tõlgendamisega (laused, normatiivsed aktid jne.). Keel pole samas mitte ainult Õtloovate aktide kirjalik vorm, vaid näiteks ka kohtuniku tegevuse resultaat subsumeerimisel. Oskuskeel pole eriline süsteemne allkeel, selle erivahendiks on ainult tema sõnavara spetsiifiline osa, terminid. Semantiline interpretatsioon – kuna tekstide tõlgendamine on nende tähenduse interpreteerimine, otsitaksegi abi keeleteaduslikelt ja keelefilosoofilistelt tähendusteooriatelt. Õtekstid on keele kirjalikud väljendused, mida on võimalik seletada reeglite-mõistete abil. Erialakirjanduses kirjeldatakse kahte põhimõtteliselt võimalliku lähtekohta:
347. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus? Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Kuidas defineerida õiguskindlust? Mida peab õiguskindlus tagama? Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Mis on legaaldefinitsioon? Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia? Mida oodatakse juristilt? Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid
Tulenevalt sellest, kas õigusmõiste on määratletud, saame rääkida määratletud õigusmõistetest ja määratlemata õigusmõistetega. Näiteks avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu oht, vajaduse või ohu korral. Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused(abstraktsed teokoosseisu tunnused) väga üldises 16 plaanis. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas. Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib
,,pimeduse saabumine", ,,tuisu lõppemine"). Määratlemata õigusmõisted kui täpsemalt määratlemata abstraktsed mõisted seaduses, mille täpne sisu on tunnetuslik. Näiteks: ,,avalik huvi", ,,üldine heaolu", ,,mõjuv põhjus", ,,usaldusväärsus", ,,sobivus", ,,vajadus" jne. Kui diskretsioon oli eelkõige õigusliku tagajärje küsimus, siis määratlemata õigusmõiste on eelkõige faktilise koosseisu küsimus. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas. Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist
Kui mõlemad eeldused – asjaolud (faktid) ühelt poolt ja õigusnormi koosseis teiselt poolt – on selged, saab viia läbi nende võrdluse ehk nn subsumeerimise. Seejuures tuleb hoiduda kahest veast. Esiteks, tõelise võrdlemisega ei ole tegu, kui esitada elulised asjaolud ja faktiline koosseis ilma neid omavahel seostamata. Teiselt poolt ei tohi elulisi asjaolusid ja faktilist koosseisu iial oma kogumis teineteisega võrrelda. Et subsumeerimisel tuleb võrrelda õigusnormi faktilist koosseisu eluliste asjaoludega, tuleb kõigepealt välja selgitada, mis kuulub faktilise koosseisu ja mis õigusliku tagajärje hulka. Faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg on teineteisega seotud: kui faktiline koosseis on täidetud, siis kuulub õiguslik tagajärg kohaldamisele. Paljud õigusnormid vastavad ka keeleliselt sellele struktuurile. Sageli on aga õiguslik tagajärg enne nimetatud, et oluline kohe ära nimetada või et siis pikema
üksikjuhtumis on nad määratavad (nt kinnine territoorium). Tulenevalt sellest, kas õigusmõiste on määratletud, saame rääkida määratletud õigusmõistetest ja määratlemata õigusmõistetega. Näiteks avalik huvi, head kombed, oluline põhjus, muu oht, vajaduse või ohu korral. Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused(abstraktsed teokoosseisu tunnused) väga üldises plaanis. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama õigusnormi poolt antud piirides, kas õiguslike tagajärgede kohaldamise eeldused on olemas. Määratlemata õigusmõistete kindlakstegemisel tuleb kindlaks teha, kas see mõiste on tõlgendamise või subsumeerimise probleem. Üldiselt on tegu faktiliste asjaolude tõlgendamise probleemiga. Määratlemata õigusmõiste probleem kuulub teadmiste valdkonda ja nende rakendamine üksikjuhtumitele nõuab hindamist ja sageli ka tuleviku prognoosimist. See võib
353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? RKHKo 06.11.2003, 3-3-1-72-03, punktid 15 ja 16: "Samas on seaduse tekst vaid lähtekohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel. Seadusandja tahte väljaselgitamise edasisel täpsustamisel tuleb kasutada lisaks nii klassikalisi tõlgendusviise, nagu teleoloogiline, süstemaatiline, ajalooline kui ka vajadusel muid täiendavaid tõlgendusargumente." 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames 356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne
351. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? 352. Kuidas aitab oiguse rakendajat protsessioigus? 353. Kuidas selgitatakse valja oigusnormi sisu ja mote? 354. Mis on tolgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 356. Mida tahendavad moisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? 357. Millised on tolgendamise klassikalised viisid ja tolgendamiskriteeriumid? 358
Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? RKHKo 06.11.2003, 3-3-1-72-03, punktid 15 ja 16: "Samas on seaduse tekst vaid lähtekohaks seadusandja tahte ja sellest tuleneva õigusnormi sisu väljaselgitamisel. Seadusandja tahte väljaselgitamise edasisel täpsustamisel tuleb kasutada lisaks nii klassikalisi tõlgendusviise, nagu teleoloogiline, süstemaatiline, ajalooline kui ka vajadusel muid täiendavaid tõlgendusargumente 368. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise 135 koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 369. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on
annaabi.ee 
