Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idausundite all mõistetakse religioone, mis on pärit Idamaadest Indiast, Hiinast, Jaapanist ja Kagu-Aasiast. Lääne usunditest erinevad need eelkõige inimesekesksuse poolest, seepärast on need õpetused tänapäeval ka stressirohkes läänemaailmas laialt levinud. Mis on tähtsamate idausundite hindiusmi, budismi, konfutsianismi ja taoismi põhilised sarnasused ja erinevused? Hinduismil ja budismil on üpris palju sarnaseid jooni, kuna mõlemad on pärit Indiast. Mõlemas õpetuses on tähtsalt kohal meditatsioon ning enesega tegelemine. Hinduismi ülimaks eesmärgiks on reinkarnatsioonist vabanemine ehk tasakaalu saavutamine. Budistid peavad tähtsaimaks kirgastatus. Hinduismi peetakse maailma vanimaks usundiks, mis on
Ka kelgutamine ja uisutamine on tore. Mis sest , et kelgutamine pole ju otseselt mingi spordi tegemine. Alati teen ma rõõmuga kaasa ka kehalise tundides. Koolis ongi väikest koormust vaja. Kes see ikka jõuab pingi taga päev otsa istuda ! Sportimine on mõnus ja ma ei näe, miks osad inimesed seda ei armasta. Sellest saab ju ainult kasu, mitte kahju. Pealegi saab sportides unustada kõik argipäeva mured ja end välja elada, mida just nimelt tänapäeva stressirohkes ühiskonnas hädasti vaja on. Seda võin ma aga öelda, et minu jaoks jääb alati sportimine tähtsale kohale.
tollel ajal ei olnud eriti palju võimalusi. Puudusid mitmekesised kaubavalikud, eriti just tarbekaubad. Kindlasti oli tänapäevaga võrreldes puuduseks ka see, et välismaal õppimine oli kättesaadav vaid üksikutele. Ühiskonna ja inimeste moraal, nagu ka kõik muu, on ajaga muutunud. Ma olen nõus väitega, et selle koha pealt oli tõepoolest varasematel aegadel olukord meeldivam. Inimesed hoidsid kokku, austasid teineteist ja tähtsustati traditsioone. Tänapäeva tempokas ja stressirohkes ühiskonnas on aga kõik need väärtused ununema hakanud. Kui vanasti peeti tähtsaks ühtehoidmist ja perega koos veedetud aega, siis nüüd on oluline raha ja võim. Ühiskond, milles me praegu elame, on infoühiskond ja ka see on mõjutanud meie väärtushinnanguid. Tehnika areng on eelkõige mõjutanud just noorte omavahelisi suhteid ja ka arengut. Ühest küljest on ju hea, et arvuti ja Internet laste silmaringi laiendavad, kuid teisest küljest hakkab kaduma oskus
elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab. Kui tahad läbi lüüa tänapäeva stressirohkes maailmas, pead õppima, kuidas sellest jagu saada ja kuidas toimida antud olukorras. Kui sa saad sellega hakkama, siis aita ka oma tuttavaid, lähedasi ja töökaaslasi. Nad on sulle selle eest tänulikud. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. George, M. Kuidas lõdvestuda. Huma, 2001. 2. Goliszek, A. Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga. Tallinn: Ilo, 1997. 3. Kanarik, E. Stress ja sellega toimetulek.
ning peab pidevalt otsima võimalusi raha hankimiseks, et manustada järjekordset annust. Narkomaan ei suuda ka täisväärtuslikult töötada, teenimaks ausal teel raha ja nii saab narkomaania varem või hiljem kuritegude algmotiiviks. Sõltuvuse teke Üldjuhul tekib sõltuvus vajadusest leevendada sisemist iha või piina või igatsusest millegi enama järele. Põhjuseks võib olla mõni väline surve, näiteks emotsionaalsed traumad, rahalised raskused või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas ja/või füüsilise väärkohtlemisega. Inimesel võib esineda tugev vajadus peita kõik oma mured ja probleemid. Sõltuvus võib tekkida uimastite, tubaka või alkoholi tarbimisest, aga ka hasartmängude mängimisest või interneti kasutamisest. Sõltuvuse tekkeks kuluvat aega mõjutavad inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Sõltuvuse märgid · Seletamatud äraolekud
Nii füüsilisi vaevusi kui vaimseid ja emotsionaalseid heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine tähendab sageli iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist. Üldjuhul tekib sõltuvus igatsusest millegi enama järele, vajadusest leevendada sisemist iha või piina. Põhjuseks võib olla mingi väline surve, näiteks rahalised raskused, emotsionaalsed traumad või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega. Võib esineda sügav vajadus peita kõik oma probleemid ja mured. Selline tegevus ei ole teadvustatud. Alkohol paneb inimest tundma, et kõik on hästi. Sigaretid võimaldavad tunded alla neelata. Narkootikumid viivad hoopis teistsugusesse maailma, kus ei pea reaalsusega tegelema ja sõltuvalt konkreetsest ainest võib saada ka võltsi ülevustunde. Toit asendab armastust, mida ihaldatakse
Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttavate vahel tekkinud. Mis on üldse konflikt? Seda võib defineerida kui verbaalset või füüsilist kokkupõrget kahe üksiku indiviidi või inimgrupi vahel. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Kuid kramplik
toimub kõik justkui imekergelt. Vookogemust iseloomustab täielik keskendumine, ajataju muutumine. Positiivsete emotsioonide uurimine võib meil aidata paremini mõista sportlikku sooritust ja spordist saadavat kogemust. 8. Mida uurisid Lam jt. (2009) õppimise ja ärevuse seostest ning millised olid nende põhilised järeldused? Uurisid kas õppimine näitliku analoogia kui implitsiitsema õpiviisi najal toob stressirohkes, ärevust tekitavas situatsioonis kaasa sooritusvõime parema säilimise kui klassikaline õppimne detailse tehnilise arusaamise kaudu. Katseülesandeks oli korvpalli vabaviske modifitseeritud ülesanne. Õppimises kasutatud kujundlik analoogia oli teha viske lõpus liigutus „justkui sirutaks käe küpsisepurki küpsise järele“. Arvatakse et see analoogia rõhutab liigutust, mis paneb pallile käe sisse hea tagurpidi vindi, suurendades seeläbi edu tõenäosust. Järeldused:
ainevahetuse vältimatuks osaks ja selle puudumine tekitab võõrutusnähte) o Sotsiaalne sõltuvus o Seksuaalne sõltuvus o Majanduslik sõltuvus - Näiteid põhjustest o Üldjuhul tekib sõltuvus igatsusest millegi enama järele, vajadusest leevendada sisemist iha või piina. o Põhjuseks võib olla mingi väline surve. Näiteks rahalised raskused, emotsionaalsed traumad või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega. - Sõltuvuse põhjused võib jagada kahte rühma: 1. Sisemised põhjused (seotud inimese iseloomu, kogemuste, väärtuste, vajaduste, oskuste, emotsionaalsete ning vaimsete protsessidega). 2. Välised põhjused (seotud elukeskkonna, ümbritsevate inimeste ja suhtlemisega). - Võib esineda sügav vajadus peita kõik oma probleemid ja mured (selline tegevus ei ole
Mõtted võivad liikuda kahes suunas. Esiteks: võime olukorda tunnetada ja sellest mõelda ülimalt realistlikult. Kui tajume tõelust sellisena, nagu ta on, on meie olukorras tekkivad tunded normaalsed ja kohanduvad. Näiteks on normaalne reaktsioon kaotusele kurbus või südamevalu. Normaalne kurbus lõpeb tavaliselt hingehaavade paranemisega. Pessimism ei võta meilt kindlat pinda jalge alt ning meie enesehinnang jääb samaks. Teine võimalus: meie mõttetegevus võib stressirohkes olukorras olla moonutatud äärmiselt negatiivsel ja pessimistlikul moel. Need tunnetushäired on: · ebarealistlikult negatiivne ettekujutus endast, olukorrast ja kõigest toimuvast, · äärmiselt pessimistlikud tulevikustsenaariumid, · võimetus mõelda olukorra positiivsetele külgedele. Kui inimene hakkab tegema mõtlemises ja tajumises selliseid vigu või moonutusi, on tulemuseks: · ääretu pessimism, · enesehinnang langeb, kaob lugupidamine enda vastu,
nagu oleks midagi puudu. Paljud lahkumiszestid on samad mis tervitamisel. Kuid lahkumiszestid võivad varieeruda vastavalt sellele, mis teie koosveedetud aja jooksul juhtus. Näiteks teid võidi tutvustada võõrale, keda saite nüüd hästi tundma. Sellisel juhul võib teie lahkumiszest olla intiimsem, kui oli tervitus. Teisalt, teil võis sõbraga lahkarvamusi olla. Loomulikult ei ole lahkumiszest nii sõbralik kui tervitus. 3.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi Meie tegusas ja sageli stressirohkes maailmas on vajadus rahu ja üksinduse järele aina tungivamaks muutunud. Sotsiaalsete olenditena oleme sageli väga tähelepanelikud teiste vajaduste ja nõudmiste suhtes kas tööl või kodus , kuid harva võtame endale aega oma vajadusi rahuldada. Tihti peame üksi veedetud aega tühjalt raisatuks ja mis kõige hirmutavam üksildaseks; kuid üksinda veedetud aeg võib olla rikas ja sisukas kogemusi. Et saada teada, kuidas, proovige seda harjutust:
2. Toetame muusikute ja kunstnike eneseteostust ning suurendame nende loomingulisi ja enesearenduslikke võimalusi, osalemaks rahvusvahelistel koolitustel. 3. Toetame ja arendame igakülgselt laste kunsti- ja muusikakoolide võrku. 4. Arendame välja riiklike kultuuriasutuste (teatrid, kontserdisaalid, muuseumid jne) optimeeritud võrgu ja kindlustame nende ülalpidamise. Kehakultuur ja sport Kehakultuurile ja spordile kuulub tänapäeva liikumisvaeguse all kannatavas ja stressirohkes ühiskonnas oluline roll rahva tervise ning elukvaliteedi tagamisel. Sporditegevus peab baseeruma massilisel kehakultuurialasel tegevusel. Noorte spordihuvi peab tagama nii nende tervise kui aluse tippspordile. Täiskasvanute tervisesport peab oluliselt kaasa aitama haiguste ennetamisele. Kehakultuuri ja spordi arendamiseks peame vajalikuks: 1. Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm. 2
"Elu on tühi," ütles ta mulle. Füüsilised haigused mitte ainult ei põhjusta valu ja hirmu tuleviku ees, vaid võivad muuta inimese elu viisil, mis kutsub esile depressiooni. Pikaajaline stress: Üldiselt ei põhjusta stress depressiooni. Te võite enda peale võtta mitu stressirohket ülesannet ja end siiski hästi tunda. Kõik sõltub sellest, mida te endast stressirohkes olukorras arvate. Seni kui mõtlete: "Raske pähkel, aga ma leian lahenduse ja saan hakkama," tundub stress väljakutsena ega mõju depressiivselt. Ent kui üha kuhjuvad pinged võtavad teie üle võimust, võib teie enesehinnang muutuda. Arvatavasti vallandab depressiooni just nimelt veendumus: "Ma ei saa sellega hakkama. Ma ei kontrolli enam olukorda. Olen täiesti abitu." Kui te ei suuda stressirohket olukorda kontrolli alla saada, tunnete end jõuetuna
NB! Täpsemalt uurida õpikust. Meie võtame vaatluse alla mõned sellised asjad, mis peaks kõige paremini meeles olema; see et neid on mõned, ei tähenda, et kvaliteedilt ja sisult erinevaid emotsioonid ongi kõik hõlmatud. Meeleolu on püsivam tundeelamuslik foon, mille kindlamaid põhjuseid ei ole sageli võimalik tuvastada. Tegemist üldise olekuga (nt: rõhutud ja kurb olek, kahtlus ja ärevus). Igapäevaelus on meeleoluhäired nt üks tõsine probleem, mida tänapäeva stressirohkes konfliktimaailmas sagedasti esineb. See on suur probleem ka majanduslikus mõttes. Stress spetsiifiline seisund, millel on kindlad füsioloogilised ja füüsilised tunnsued. Tegemist meditsiinilise terminiga. Stressil on püsiv ja tugev mõjur. Tegemist on pingeseisundiga, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi puhul eksisteerib inimeses lisaks tavalistele haiguse tunnustele ka teisi häiretele üldiseid iseloomulikke omadusi
45 1.4 Stress ja stressijuhtimine Kõik tööd põhjustavad teatud määral stressi, kuid mõned ametikohad on stressirohkemad, näit. projektijuhi oma. Eelkõige on projektijuhi stressi põhjuseks lõputu nimekiri ootusi tema töö suhtes, tähtajad ja probleemid, mis tekivad projekti käigus. Õppimaks stressiga hakkama saama peab projektijuht teadma mis on stress, kuidas tekib ja siis seda juhtima, et olla ka stressirohkes situatsioonis töövõimeline. Vadi (2001) Stress kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund: Positiivne mõju mobiliseerib inimest tegutsema. Negatiivne mõju rahulolematus iseenda ja ümbritsevaga, närvilisus, häired mõtlemises. Tavaliselt reageerivad inimesed stressile 3 astmelise tsükli järgi: 1. Häirereaktsioon kehas toimuvad füsioloogilised muutused (pupillide suurenemine, vererõhu tõus, seedimise aeglustumine jmt
tunnetavad suutmatust nendega toime tulla. Kõik see on tippsoorituse seisukohalt vastunäidustatud ja need inimesed püüavad käituda vältivalt või kartlikult · Teine tippsoorituses osalev süsteem on seisundiaktivatsioon · Spielberger (1983): Seisundiärevus on mööduv pinge ja kartlikkusega seotud emotsionaalne reaktsioon, püsiärevus on isiksuseomadus, mis viitab, et antud isik tunneb stressirohkes situatsioonis ärevust · Stress tekib isiku suhetest keskkonnaga ja suutmatusest sellega seotud infot töödelda. See vastab tabelis sensoorse ülekoormatuse aktivatsioonile, mis viib ajukoore aktivatsioonile · Kui ajukoore aktivatsioon ületab optimumi, vähendavad mitmed mehhanismid info vastuvõttu. See ongi Easterbrooki (1959) järgi tähelepanu kitsendamine, mis viib vastuvõetava info hulga kooskõlla töötluse käesoleva hetke võimalustega
Teaduslikud uuringud traumaatiliste kogemuste mõjust päästepersonalile ja oma kogemused ajendasid USA erakorralise meditsiini tehnikut ja psühholoogi dr Jeff Mitchelli alates 1983. aastast välja õpetama meeskondi formaalseks stressimaandamiseks (Mitchell, Dernocoeur). Seda CISM (Critical Incident Stress Management)-mudelit kasutatakse USA-s väga edukalt – praeguseks on maailmas 600 CISM-meeskonda. Peerisüsteem Mõnes riigis on korraldatud stressirohkes keskkonnas töötajate turvamiseks peerisüsteem. Peerid on spetsiaalselt väljaõpetatud tugitöötajad – oma ridadest pärit operatiivtöötajad. Lõppude lõpuks mõistab erakorralise meditsiini tehnikust kolleeg kõige paremini oma kolleegi, tema mõtteid, tundeid ja väärtushinnanguid. Peere toetavad psühhosotsiaalsed asjatundjad, nagu sotsiaaltöötajad, psühholoogid, preestrid või psühhiaatrid. 188
annaabi.ee 
