tööandjatepoolseid huvisid. Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk mida streikijad nõuavad, millal streik algab, kaua kestab ja kes streigis osalevad. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad. Streiki saab liigitada 16'e erinevasse liiki : Üldstreik: kõikide töötajate streik mingis riigis
ei välistanud, et see septembris kordub. See otsustatakse selle põhjal, kui suures osas septembri lõpuks valmivas riigieelarve projektis õpetajate soovidega arvestatakse. Kui õpetajate streigi nõudmiste rahuldamisel ei kiputa inimeste rahakoti kallale, siis arstide streigi puhul seda justkui tehakse. Tervishoiutöötajate streigi eesmärgiks oli arstide ja õdede lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine. Selleks taotlesid streikijad kollektiivlepingu sõlmimist arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks; eriarstide töökoormuse ülempiiride ja õendus- ja hooldustöötajate koormuse standardite kehtestamist; muudatuste algatamist tervishoiu rahastamise suurendamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Kuna sotsiaalministeeriumil tuleb arstide streiginõudmiste täitmiseks oma eelarverealt leida 3,5
Erakonnad ja ametiühingud nõudsid rahuldavates tingimustes valimisi. Võim oli aga nii tugevalt president Eyedama käes, et ta võitis kõik valimised ülekaalukalt. Aasta 1991 kevadeks oli riigipea sunnitud läbi viima reforme, sest streik jätkus. Juulis ja augustis 1992 peeti läbirääkimisi uue poliitilise kokkuleppe loomiseks. 27.septembril võeti vastu uus demokraatlik põhiseadus, mis ametlikult algatas Togo neljanda vabariigi. Poliitilised kriisid jätkusid 1992-1993, streikijad nõudsid jälle uusi valimisi ja neutraalset relvajõudu. Sajad tuhanded Togo kodanikud põgenesid Ghanasse ja Beninisse. Kuigi Eyedema võitis mitmeparteilised valimised 1998 ja 2003, püsis ta võimul tänu hirmutamisele ja muude ebaõiglastele vahenditele. President Eyadéma suri 5.veebruaril 2005. Tema ustav armee määras kiirest ametisse tema 39- aastase poja Faure Gnassingbé. Sellega rikuti aga Togo põhiseadust Edukal ärimehel Faure Gnassingbél oli vähene poliitiline kogemus
streik toimub või mitte teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing/liit. Streigist ning töösulust tuleb teatada ette vähemalt kaks nädalat ja see peab olema kirjalikult esitatud. Kui toimub streik või töösulg siis pooled kes on töötülis peavad alustama läbirääkimisi, et kokkuleppele üksteisega jõuda. Kui oled streikija siis sellel ajal kui sa streigid sulle töötasu ei maksta aga need töötajad kes ei osale streigis siis nendele makstakse siiski töötasu. Streikijad saavad teha oma kaotatud tööaja teha tasa väljas pool oma tööaega ja tasatöötamist ei loeta ületunnitöök või tööd riigipühadel või puhkepäevadel. Kui toimub streik siis tööandja ei tohi töötajate töölepinguid lõpetada . Streiki juhib töötajate liidu poolt valitud ja volitatud isik. Streike ei tohi korraldada valitsusasutustes, muudes riigiorganites ja kohalikes omavalitsustes. Kaitseväes, tuletõrjes, politseis jne on see ka keelatud.
rohkem kui arvata võid. 4. Tee inimese mõistuse juurde. Kui 2500 töölist alustasid streiki, nõudes kõrgemat palka ja ametiühingu tunnustust, ei hakanud direktor vanduma ega sajatama. Ta hakkas streikijaid kiitma, ta avaldas lehtedes kuulutuse, milles tegi neile komplimendi, et nad nii rahulikult tööriistad maha panid. Ta ostis valvuritele paar tosinat pesapallitarbeid, neile kes eelistasid keeglit, üüris ta mänguruumi. Ta tegi seda, mida sõbralikkus teeb- äratab sõbralikkust. Streikijad laenasid luudasid ja kühvleid, hakates vabriku ümbrust koristama tuletikkudest ja paberitükikestest. Nad koristasid õud, kõrgemate palkade eest võideldes. See oli ennekuulmatu ja peagi leiti kompromiss. Kõik lõppes ilma vaenu ja vimmata. 5. Sokratese saladus Alustades kellegagi veslust, ärge hakake kohe rääkima teemadel, millistele arvamused erinevad. Vaid tõstke esile need, mille suhtes olete ühel nõul. Püüdes kaaslast panna ütlema kohe alguses jah jah.
küsimusele ema silmadest. King lendas Memphisesse umbes nädal enne saatuslikku päeva. Seal streikis 400 linna prahivedajat. Poolemiljonilises linnas, blues'ide sünnimaal, moodustasid neegrid elanikkonnast 42 protsenti, prahivedajaist olid aga peaaegu kõik neegrid. Selline suhe oli iseloomulik kogu maale: raske füüsilise ja vähetasuva töö tegijate hulgas on alati ülekaalus neegrid. Dr. King liitus piketeerijatega. Foto- ja filmimeestest ning ajalehereporteritest ümbritsetuna läksid streikijad kindlalt koos inimestega, kes olid saanud vankumatuse, mehisuse ja vapruse sümboliks. See viis endast välja Memphise rassistid, nende järeltulijad, kes 100 aastat tagasi lõid kurikuulsa rassistliku pogrommiorganisatsiooni Ku-Klux-Klan. Püüdes piketeerijaid laiali ajada, provotseerisid rassistid kokkupõrke. Nagu alati oli neile seejuures abiks politsei. Piketid aeti laiali, mõned streikijad arreteeriti doktor Kingi puutuda ei juletud.
kollektiivlepinguga, ähvardab kohtusse kaebamine. Tööandjate keskliit on juhtinud Reili Kardmaa RM11 tähelepanu, et tervishoiutöötajad, kes töötavad kehtiva kollektiivlepinguga haiglates, ei saa streigist osa võtta. Nii on Tartu ülikooli kliinikumi töötajatel kehtiv kollektiivleping oma tööandjaga ning Delfile teadaolevalt arutab kliinikumi juhtkond võimalust streikijad kohtusse kaevata. Samuti streikisid pedagoogid, lootes, et neid märgatakse ning mõistetekase, mis saaks siis kui õpetajaid polekski. Üleriigiline streik toimus 7.9. märtsil 2012. Vastavalt õpetajate otsustele kohtadel toimus streik haridusasutustes üks kuni kolm päeva. Streik oli üleriigiline, hõlmates õpetajaid kõigis maakondades. Haridustöötajate liidu nõue oli, et õpetajate töötasu
1.aprill Tartu Ülikoolis taasavatakse Eesti ajaloo kateeder. 13.-14.aprill Eesti RR, Läti ,,Tautas Fronte" ja Leedu ,,Sajudis" korraldavad Tallinnas I Balti Assamblee. 18.mai ENSV Ülemnõukogu võtab vastu otsused üleminekust isemajandamisele ja nõudest MRP kehtetuks tunnistamist allakirjutamise hetkest alates. Juuli-august Rahutused tulenevalt ENSV Ülemnõukogu aina rohkem muulasi kõrvale tõrjuvast poliitikast. Peamised streikijad on IL, sõjaveteranid ja töölisettevõtted. 23.august MRP 50.aastapäev. Balti riikide rahvarinnete ettevõtmisel moodustatakse kogu maailma hämmastav nn.,,Balti kett" ligikaudu 2 miljonist inimest koosnev 600 km pikkune inimkett Tallinn-Riia-Vilnius teel. 27.august NLKP Keskkomitee ähvardav avaldus olukorrast Balti riikides. 13.september Eesti, Läti ja Leedu tippjuhid on Moskvas Gorbatsovi jutul. 12
Nad seletasid, et Triigi halb tervis ei ole takistanud tema pedagoogilist tegevust. Viimaks lubas kuratooriumi esimees vastuse anda 4. aprillil. Kuid 1. aprillil teatas direktor, et vastust õpilaste palvekirjale lähemal ajal ei anta. Õpilased P. Aavik ja A. Miikman tulid nagu ühest suust otsusele: siin ei aita muu kui streik. Streik viidi läbi täielikus üksmeeles. Kogu nelja päeva kestel keegi kooli ei ilmunud ja nagu ette teatatud, tulid streikijad jällegi kohale 4. aprillil kell 12. Veel samal õhtul toimus kuratooriumi koosolek ja Triik kinnitati edasi kooli õppejõuks. Seega näeme, et ,,Pallase" pedagoogid ei olnud noori varustanud mitte ainult erialaste teadmistega, vaid olid nendest kasvatanud ka tõelise seltsimeheliku kollektiivi, kes oli võimeline ühiselt oma tõekspidamiste eest võitlema. Mis oli siis Triigi puhul säärase õpilaste siira kiindumuse põhjuseks? A
päev uuesti aktuaalseks - taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta. Nüüd on see aga juba tõeliselt vabatahtlik ja seda tähistavad vaid need, kes soovivad. Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise alguse kohta pole päris täit selgust. Seda on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus tookord 129 naist. 1909. aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku selle (või ka mõlema nimetatud) juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. 1910. aastal Kopenhaagenis võeti otsus vastu ja juba 1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Sveitsis ja Taanis, mõni aasta hiljem ka Venemaal.
lõiganud suure osa tema välismaalt saadavatest varudest ja välisturgudest. Lisaks oli suureks ja püsivaks probleemiks ka inflatsioon. Veebruarirevolutsioon toimus üldjoontes masside algatusel ja spontaanselt, ilma revolutsiooniliste juhtfiguuride juhatamiseta. Ajutise Valitsuse periood Nagu eelpool mainitud, keeldus Riigiduuma 12. märtsil tsaari käsust hoolimata laiali minemast, valides riiki valitsema Ajutise Valitsuse. Samal ajal olid aga sõdurid ja näljas streikijad Petrogradis ülesse seadnud Petrogradi Tööliste ja Sõdurite Nõukogu. Töölised ja sõdurid ka mujal järgisid Petrogradi eeskuju ning moodustasid oma nõukogud, mis pidid siis kohalike omavalitsuste funktsioonid üle võtma. Need moodustatud nõukogud olid tegelikult rahva seas palju populaarsemad kui Ajutine Valitsus, sest nad esindasid alamklasside huve enam kui Ajutine Valitsus, mis peamiselt esindas siiski kõige enam pigem keskklassi huve.
lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks - taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta. Nüüd on see aga juba tõeliselt vabatahtlik ja seda tähistavad vaid need, kes soovivad. Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise alguse kohta pole päris täit selgust. Seda on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus tookord 129 naist. 1909. aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku selle (või ka mõlema nimetatud) juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. 1910. aastal Kopenhaagenis võeti otsus vastu ja juba 1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Sveitsis ja Taanis, mõni aasta hiljem ka Venemaal.
aasta revolutsioon ja poolitiliste erakondade teke Rahutused Tallinnas 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, millega liitusid Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad praeguse Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas Lausmanni heinamaal. Sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril keeldusid Tartu Ülikooli üliõpilased solidaarsusest õppetööst. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate meeleavaldus ja demonstrantide arest Tartus; 30. märtsil Tallinnas Dvigateli vagunitehase ja Wiegandi masinatehase töötajate vastasseis tehasemeistritega. 28
Eelnevalt on infot jagatud nt palgatõusu määra töötajate poolt, et kas tööandjal on mõtet hakata läbirääkima. o Streik kui sotsiaalsete muutuste tulemus - muutused toimuvad kiiremini kui töötajad v organistastioon on valmis muutuma/reageerima (a la kiire linnastumine toob kaasa probleeme töökohtade paljususes ja organiseerimises?) Streigi õnnestumine – selle taga on see, kuivõrd streikijad suudavad avalikkuse enda poole võita või kaasa tundma panna. RAHULOLU JA MOTIVATSIOONI SUURENDAMISE VÕIMALUSED TÖÖ RIKASTAMINE Vastutuse tõstmine koos vabaduse ja sõltumatuse suurenemisega – me ei saa lisada koormat ilma õigustusi andmata. Anda töötajale juhi pädevusse kuulunud tegevusest tähtsus tunde suurenemine. Tööülesannete programmi koostamine – kuidas töökava teevad, kuidas
Avalik kuulutamine, et kõik teaksid, nt meedias Nt pressikonverents Välise toetaja leidmine Komitee, survegrupp 32 Nt Läänekaldal uute asunike alad Nt ülemusel lojaalne alluv Väite võimendamiseks anna see eri kanaleid mööda: otse, kirjalikult, vahemehe kaudu Ähvardused Näita et sul on ähvardusega tõsi taga Nt USA viis oma laevad islamimaade lähedusse Nt Streikijad rendivad: välivoodeid, varuvad tootmisruumi toitu Kuidas hoida teist poolt (tema positsiooni jäigaks muutvate) lubaduste andmisest Pea meeles: Lubadusi antakse kas vihahoost v n.ö. viimse piiri ületamisel. Ära ärrita ülemäära vastast. Et vältida vastaspoole lubadusi v ähvardusi, muutu talle kättesaamatuks Esitab mõned eelnõuded, täpsustavad küsimused (nt maa ostul), lisapunktid, klauslid, et näidata protsessi kulgemist (mille ajal lõppotsused on kohatud)
kehtestamine, parlamendi loomine, erakondlik vabadus, võrdsed õigused ja vabadused teiste rahvustega. Jaanuaristreik Tallinnas: Sooviti omavalitsuse taganemist ning sotsiaaldemokraatia kinnitumist. 12. jaanuaril tekkis esimene mässupuhang Tallinnas. Vaguni tehase töömehed lasid auruvälja, tõmmates kõiki teisi töölisi teistest vabrikutest ning õhtuks oli streikimas 12 000 töölist (raudtee, posti, telegraaf, äriteenijad, riigiametnikud jne). Õhtul streikijad kogunesid kalamaja piirkonda, vabrikusse. Tallinna sotsiaaldemokraadid üritasid võimu haarata enda kätte, jutustasid sündmusi, mis võtsid aset Peterburgis ning õhutasid vaenu keisri vastu, kuid enamik tõdes, et tegemist on majandusliku streigiga nõuti: 1) 8 tundilist tööpäeva, 2) Miinimumpalga kehtestamist, 3) Trahvide lõpetamist, 4) Ületunnitööde tasustamist 5) Läbiotsimiste lõpetamist
Raudteelaste ja töölistega ühinesid mitmesugused ametnikud. Osaleda võis ca 2 000 000 streikijat. Peamised nõuded olid: 1) parlamendi kokkukutsumine 2) põhiliste kodanikuõiguste andmine rahvale. Eestisse jõudis streik kõigepealt Tlna, 14.10. paljud Tlna tööstusev-d katkestasid töö, algas streik, nendega ühinesid ka teiste elualade esindajad. Tavapärane linnaelu jäi praktiliselt seisma. Peeti miitinguid. Ööl vastu 15ndat murdsid streikijad sisse Tlna relvakauplustesse, relvastusid, seejärel hakati üle võtma Tlna kõrtse. Muuhulgas põletati maha kesklinnas asunud saksa teatrihoone (Draamateatri kohal). Politsei ja sõjavägi olid täiesti jõuetud. Tlna karnison oli just oktoobri alguses suures osas viidud Peterburgi. Kubermagu võimude korraldusel tõmmati sõjavägi ja politsei linnast üldse välja, relvastatud jõud jäeti ainult Toompeale. 15.10 hommikul tulid ülelinnalisele
püüdis väravatest sisse murda. Jaanuaristreik Tallinnas. Vastukajana 9. jaanuari Peterburi Verisele Pühapäevale 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad (tänapäeva Vabriku tänav, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas) Lausmanni heinamaal. sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril Tartu Ülikooli üliõpilased keeldusid solidaarsusest õppetööst Liikumise laienemine; Veebruaris puhkes uus streigilaine, Tallinna ja Tartu tööliste üldstreigid sundisid vabrikante mingil määral järeleandmisi tegema. 22. märtsil toimus streikivate
annaabi.ee 
