Cézanne Moodne Olümpia (1873-74) Sainte-Victoire'i mägi (1885-1887) Jaan Vahtra (23.mai 1882-27.jaan.1947) Maalikunstnik Raamatugraafik Kirjanik Ajakirjanik Pedagoog Üks eesti modernistlikest kunstnikest Huvi kubismi vastu ''Tramvai V'' Kümnendi teisel poolel ilmneb vabaloomingus stiililist ebajärjekindlust Elu lõpuaastail domineeris monotüüpia ja õlimaal,motiivideks Võrumaa looduskaunid kohad Kubism kirjanduses Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada Sisul teisejärguline tähendus Peamine oli vorm Jäljendati geomeetrilisi kujundeid Teosed koosnesid katkendlikest lausetest,loobuti jutustavast sisust Tuntuimad kubismi kirjanikud Guillaume Appolinaire Aleksander Suuman Johannes Barbarus Aleksander Suuman (25.apr.1927-19.apr. 2003)
muusikaajaloo kui ka ajaloo tunnis ning kontsert aitas luua seoseid tundides õpituga ning luua üldpilti sellest ajastust, mille muusikat kuulates oli kohati tunne, nagu viibiksimegi me 17. sajandis. Mina isiklikult ei olnud Hortus Musicuse ega nende repertuaariga varem kokku puutunud, kuid kontserdist on mul ainult positiivsed emotsioonid. Kava oli oma ülesehituselt huvitav ja kõige rohkem pani mind imestama, et hispaania ja saksa õukonnamuusikas oli tunda niivõrd tugevat rahvuslikku stiililist erinevust. Võib-olla see jäigi kõige rohkem meelde, kuidas sama ajastu muusika on piirkonniti siiski omamoodi. Püüan leida sõnu, mis võiks nende eristamist kirjeldada, kuid jään siiksi seisukohale, et seda erinevust saab ainult ise kuulates tunnetada.
Kui esimeses on veel järske kontraste ja dünaamikat, siis teises domineerib kubismile omane saatika, geometriseeritud kujundite rahulik kontuuride rütm. Ka Tartu töödes, eriti maalikompositsioonides näeb vormide tugevat, ent rahulikku stilisatsiooni. Kubistlik geometriseeritud vormikõne avaldus ilmekalt ta tollases raamatugraafikas (Johannes Barbaruse luulekogu "Geomeetriline inimene", 1924). Kümnendi teisel poolel ilmneb vabaloomingus stiililist ebajärjekindlust, kümnendi lõpul aga lähenemist realistlikule looduslähedusele koos kerge stilisatsiooniga ja koloriidi pehmenemisega. Sellises vormikõnes lõi Vahtra õnnestunud maastikke, natürmoorte ja portreid ("Vana talumees", õli, 1930). Õieti oli see suundumine natuuritruuduse poole üleeuroopaline nähtus ja tähistas üldist avangardismi vaibumist ning neokonservatismi võidukäiku. 1930. aastate teisel poolel viljeles J. Vahtra taas innukalt raamatugraafikat ja
Neil aastail maalis Dalí oma tuntuimad teosed ja saavutas lõpuks ka kauaigatsetud majandusliku edu lepingud metseenide ja kunstikaupmeestega tagasid talle korrapärase sissetuleku ja majandusliku kindlustatuse kunstnikutöö jätkamiseks. Sõjavisioonid (1934-1939) Aega 1936. ja 1939. aasta vahel varjutasid Euroopas poliitilised sündmused. Dalí viibis parajasti Londonis, kui 1936. aasta suvel algas Hispaania kodusõda. Dalí maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust, mis sai laialdase tunnustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides. Juba enne kodusõja puhkemist maalis ta seeria pilte, mis kujutasid läheneva sõja õudusi. Ka oma muudes töödes kajastas ta konkreetselt Euroopa poliitilist hetkeolukorda. Samal ajal maalis ta ka oma parimad peitepildid, maalitud mõistatused, milles vaataja võib vastavalt oma kujutlusvõimele näha erinevaid motiive. Maapaos (1940-1948)
· Gala oli pärit Venemaalt ja Dalist 10 a. Vanem · Galal oli terav kunstitaju Sürrealistide rühm : Dali ideederikkus hoidsid seda veel mõnda aega elus Sürrealistlikud esemed : Esimesed sürrealistlikud esemed valmisid 1913. a. lõpus · sürrealistlikud esemed avardasid traditsioonilise skulptuuri mõistet, kuna kunstnik võis töötada vormilistest reeglitest vabana Sõjavisioonid: Dali maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust Hüvastijätt Port Lligatiga: Dali ja Gala ostsid 1930. a. Väikese kalurionni · 1940.a. Käis Dali Port Lligatis ,et oma isaga hüvasti jätta,enne kui ta USA-sse emigreerus Poliitika lummuses: Tema suhtumine kodusõjasse oli kahetine: alguses pooldas vabariiklasi, kuid kui selgus,et Franco fasistid võivad sõja võita, vahetas ta poolt, et kindlustada võimalus pärast sõda Hispaaniasse tagasi pöörduda
Dali oma tuntuimad teosed ja saavutas lõpuks ka kauaigatsetud majandusliku edu. 1934-1939 Aega 1936. ja 1939. aasta vahel varjutasid Euroopas poliitilised sündmused. Dali viibis parajasti Londonis, kui 1936. aasta suvel algas Hispaania kodusõda. Poliitiliste ündmuste tõttu poöördus ta lühikeseks ajaks oma kodumaale tagasi vaid kahel korral, enne kui ta 1940. aastal kaheksaks aastaks Ameerika Ühendriikidesse maapakku läks. Dali maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust, mis sai laialdase tunustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides. Juba enne kodusõja puhkemist maalis ta seeria pilte, mis kujutasid läheneva sõja õudusi. Ka oma muudes töödes kajastas ta konkreetselt Euroopa poliitilist heaolukorda. Damal ajal maalis ta ka oma parimad peitepildid, maalitud mõistatused, milles vaataja võib vastavalt oma kujutlusvõimele näha erinevaid motiive. 1940-1948
ühiskeele kasutamise poole). Uuritakse variaableid. Variaabel on nähtus, mis varieerub(nt teinud, teind, teid), enamjaolt uuritakse häälduserinevusi, millal ja mis olukordades missugust sõna kasutatakse. Uurimine on võrdlev nt kes hääldab sõna algul h, kes mitte. Tüübid: a) indikaatorid-näitavad sots kihistumist; keeleline joon, mille tunneb ära uurija, inimene seda endale ei teadvusta; b) markerid-näitavad sots ja stiililist kihistumist, on seotud kindlate sots kihtide või stiiliga, inimene tunneb ära ja oskab kategoriseerida, kes millisesse rühma kuulub; c) stereotüübid. Uurimismetoodika on juhuslik, inimesi valitakse igast sotsiaalsest grupist enam-vähem võrdselt. Labov uskus, et pole võimalik pelgalt ühe inimese keelekasutuse põhjal kindlaks määrata kõigi samasse gruppi kuuluvate inimeste kõnejooni
siltidel, plakatitel või igapäevatekstidest (näiteks seotud sõnadest. Saan aru seisukohti või vaatenurki. Saan kirjanduslikest, tajudes nende struktuurilt ja/või keeleli- selt kataloogides. reklaamid, tööpakkumised, sündmuste, mõtete ja soovide aru tänapäevasest proosast. stiililist eripära. Saan aru keerulistest tekstidest, näiteks prospektid, menüüd, sõiduplaanid), kirjeldusest isiklikes kirjades. erialastest artiklitest ja käsiraamatutest, erialastest
reageerimisest. kontakt. Tagasiside toimub ajaliselt hiljem. SK on sabloonsem kui kirjalik. Seal on KK sabloonid on seotud eelkõige mitme- palju suhtlussituatsioone, kus tuleb järgida suguste ametlike kirjadega või zanriga. etteantud käsitlusi. SK on valdavalt dialoogina. KK on valdavalt monoloogiline. SK on läbisegi kasutusel, erinevad stiili- KK põhineb valdavalt kirjakeelel ning nähtused (argikeelsused, vulgarismid, taotleb stiililist ühtsust. barbarismid, lastekeelsused, släng, kantseliit jne). SK kasutatakse enamasti lihtlauseid, mis KK kasutatakse rohkem keerulisi mitme võivad olla ketjalt ühendatud liitlauseks. perioodiga lausekontruktsioone; taotletakse lausestuses vaheldusrikkust. SK kasutatakse pikemaid sõnavorme ja KK kasutatakse lühemaid sõnavorme ving abisõnu (laualt, pealt); erinevus on ka sõna käändelisi vorme.
Homerose endaga. 15. Milliseid teooriaid eksisteerib Homerosele omistatud eeposte tekke kohta? Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse? Mõlemad eeposed on küll omistatud Homerosele, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine. Samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Keskajal vajusid Homerose eeposed unustusse. Homerost hakati uuesti lugema 14. 15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab taas 18. sajandil, kui algas ka eeposte teaduslik käsitlemine. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Ahhailased, argiivid, danaoslased on sünonüümid, mida Homeros kasutas kreeklaste kohta oma eepostes. 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed?
sõda võis toimuda u 13. v 12. saj oli muistendite kujunemise aeg väga pikk, seega muutusid need suuresti. * Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? Eeposed on küll omistatud Homerosele, kes olevat olnud pime laulik, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine; samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Saksa filoloog Wolf on aga arvanud, et laulud on loodud eri laulikute poolt. Sel ajal ei olevat tema arvates veel kirjaoskust olnud ning teosed kirjutati üles teadlaste poolt hiljem, kes ise redigeerisid ja kohandasid neid. Kindel on see, et eeposed kujunesid välja väga pika aja jooksul tänu suulisele traditsioonile, nad kajastavad ka väga pikka aega, mõlemad teosed on terviklikud, samas esineb ka vasturääkivusi.
subkultuurist, kultuuripraktika, mida harrastatakse eri kontekstis. Nõukogude ajast praeguseni elavatest subkultuuridest said tollal alguse nii punkarite kui ka metal-muusika subkultuur. Allaste (2010): Võrreldes arenenud lääneriikidega on meie ühiskond homogeenne, erisused tekitavad inimestes hirmu. Samas suureneb ka Eesti inimestes sallivus. • Läänes on erinevusi veelgi rohkem ja tänavapilt väga kirev. Inimese stiililist eneseväljendust ei peeta ohtlikuks. Elustiil: „vabalt valitud mäng“ – indiviid valib teatud asjad ja viisid tarbimiseks ning tajub neid oma isiksuse väljendajatena (Bennet 1999) Elulaad – viitab traditsioonilistele ühiskondadele, kus elulaad oli struktuuriliselt determineeritud (Chaney 1997) Giddensi kriitika - oma valikutes on vaba vaid väike osa maailma elanikest. Kuidas kujuneb inimeste elustiili loomine? Millised on struktuurilised ja kultuurilised mõjud?
Ideoloogia on märk kellegi huvitatusest. - klassisüsteem on selle märgiks. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed Barthesil on oluline tunnus see, et ideoloogia jätab mulje nagu millestki loomulikust, paratamatust, isegu kui selle peidus on kellegi teise ideed. Inimesi pannakse uskuma, et nende positsioon ühiskonnas on loomulik. Mida ilmsem see enesestmõistetavus on, seda edukam on manipulatsioon. "Kirjanduse nullkraad" - analüüsib prantsuse kirjanduses levinud stiililist väljendust, mida peeti kõige loomulikumaks, puhtamaks, täiuslikumaks stiiliks. Mõne aasta kümnega 19. Saj lagunes see stiil koost, sellepärast, et muutus maailm ja see stiil üritas säilitada maailma sellisena nagu ta oli ning ei lubanud arengut. Kui sotsiaalsed normid muutuvad, muutub ka keeleline väljendus. Mütoloogiate idee on see, et ei ole olemas neutraalseid väljenusstiile. Mitte miski meie ümber ei ole neutraalne. Kõik, mida me enda ümber näeme on ideoloogiliselt laetud.
Ristikivi initsiatiivi üles ei näidanud, et see kokku panna. Teised andsid tõuke. ,,Rooma päevik" (1976) viimane ja üksik. Ühendav triloogiatel: kroonikate triloogia võtab vanade kroonikate stiili ja mängib nendega, realistliku kujutamise viisi juurde tagasiminek. Realism polnud enam ühemõtteline, nagu loomingu alguses. Teises triloogias isiksusekesksetes romaanides võtab aluseks katolike pühakute eluloo kirjutamise loogika. Kolmanda triloogia juurde ei võta stiililist alust, kolmas tsükkel eristub kahe ajaplaani kasutamisega: uuem ja vanem kiht. See on 20. Saj modernistliku romaani tüüpiline võte. Hakkab uue külje pealt modernistliku romaanile lähenema. Vaheraamatud: ,,Imede saar" on zanriliselt piiritletud, antiutoopia. ,,Imede saar" anti välja Nõukogude ajal Loomingu sarjas. Ristikivi proosa üldine iseloomustus: tugevasti stiliseeritud tööd (stiiliteadlikult kirjutatud)
Paani puhul samuti sümbolismile omane võtta antiigi teema ja seostada praeguse olustikuga. Vurbel Paan Dante Gabriel Rossetti. Juugend. Kui sümbolism on kunstivool millel ei ole stiililist määratlust, siis art-noveau/juugend on vastupidi põhineb uue stiili loomisel. Prereafaeliidid sh Rossetti. Itaalia päritolu inglise kunstnik.(Miks alustame 20saj voolu kirjeldamisel 19saj keskpaigast? Sest inglise kunstiajalugu ei järginud sama ajakava mis manner/Pariis; mõned nähtused tekkisid juba põlvkonna
Talurahvad arvasid et parunite vimka. ,,Prohvet Maltsvet" 19saj lõpus levinud usulisest liikumisest talurahva vahel. Maltsvet käis ringi ja kuulutas et venemaal jagatakse tasuta maad kutsus eesti rahvast eestit hülgama ja Krimmi minema, parem ja viljakam pinnas paradiis. Valget laeva ootama kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust. ,,Mahtra sõda" 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina. Armukolmnurk, lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine
Üks olulisi Labovi eesmärke on mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (linguistic changes in progress). Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt ning et keelemuutusi pole selliselt võimalik otseselt inimeste kõnest tabada. Labov väitis, et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla tegelikult käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, teisisõnu, diakrooniline muutus peegeldub sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Kolmandaks, Labov arvestas ka keele stiililist varieerumist, mõistes selle all situatsiooni varieerumist argisest ametlikuks. Labovi meetodi puhul on oluline, et see oli kvantitatiivne uurimine. St ta sõnastas oma järeldused kvantitatiivsete erinevustena mingi keelevariandi kasutamises. Näitas, et üks rühm kasutab mingit hääldusjoont X protsenti ja teine Y protsenti. Kuid see pole ainus meetod keele sotsiaalse varieerumise uurimiseks. Eriti keele soolist varieerumist on uuritud
2. Managerid ja avaliku sektori bürokraadid - ei eristu 3. Erasektori professionaalid - postmoderne elustiil: sport ja hedonism, ekstravagantsus ja keha eest hoolitsemine, Kuid organisatsioon kui selline on väheneva tähtsusega. Savage ja kolleegide uuring ikkagi toetab seda, et kultuuriline vara (pro organisatsiooniline ja majanduslik) on oluline mõjutaja Inglise ühiskonnas. Alternatiivne keskklass võtab oma stiililist baasi vastukultuurist 1960ndatest, mida muudab 1990ndate stiilist postmodernseks komformsuseks. Liikumine gurppide ja kihtide vahel võib olla vaba vaid näiliselt. Postmodernism aga mitte kõigile. Dittmar (1992): kuidas toimib ,,näiline" vabadus liikumiseks. Alla-turstamine ja üles- turustamine. Kalleid asju tehakse odavamalt, ,,igapäevased" asjad estetiseeritakse (lõhkised teksad). Seepärast tekib teatav võltssolidaarsus sümbolite kaudu. Justkui oleks
motiveerida, kujutada inimesi tõpäaselt, luua oma kindla individuaalsusega karaktereid. Kujude plastikas ja kirjelduste konkreetsuses võb tunda kunstniku silma ja kät. Seejuures tuleb kirjaniku loomingulises meetodis konstateerida arengut realismi suunas, mis on eriti ilmne tema kaasaja-ainelistes jutustustes. Bornhöe on oma loomingus väjapaistva oskusega käutanud keelelisi vahendeid, tema väjendusel on tugev individuaalsus, oma kunstiline erilaad (kuigi leidub kohati teatavat stiililist jäjekindlusetust, kus kirjanikul ei ole külalt õnestunud sulatada romantilisi, heroi-lis-traagilisi ja humoristlikke elemente üeks kunstiliseks tervikuks). Tema jutustustes näme pü udu võmalikule keelelisele tihedusele ja täsele sõavalikule; ta taotleb sõade maksimaalset lö ogijõdu, et väesega palju üelda. Esiletõtmist vä arib oskuslik tegelaste keeleline individualiseerimine nende kõe kaudu.
annaabi.ee 
