Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spordiorganisatsiooni kordamisküsimused eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid

Kordamisküsimused Spordiorganisatsioon



1. Mis on Eesti Spordi Harta? Eesti Spordi Harta (ESH) on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri,
funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum
, mis on Eesti spordipoliitika alus,
järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. 2. Kas mittetulundusühing võib teenida raha? -Jah võib, kui tulu  läheb põhikirjaliste tegevuste alla
-Jah, majandustegevusega võib tegeleda ja tulu võib teenida, kui teenitud tulu võib kasutada
üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või
jaotada liikmete ega asutajate vahel. 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? Rahvuslik olümpiakomitee- maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja
olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid 
ühendav organisatsioon. ( Spordialaliit, spordiühendus, maakonna spordiliit (2. aste). Spordiklubi (1. aste) ) 4. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või individuaalselt õigus
esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne
muu riigi kodakondsust.
5. Kes on spordiseaduse kohaselt treener? Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on
treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
6. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse? Ainult kohus võib õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või
peatada, samuti teda trahvida. 7. Kes võtab vastu Eesti spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui
spordiorganisatsioonide ja -üldsuse kõrgeima foorumi poolt. 8. Kes/mis on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Liikmete üldkoosolek (on ühenduse kõrgeimaks otsustavaks organiks. Üldkoosolek valib
teatud perioodiks presidendi, juhatuse, revidendid)
ROK (rahvusvaheline Olümpiakomitee) 9. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena ehk Spordiklubi, Maakonna spordiliit, Spordialaliit, Spordiühendus, Rahvuslik
Olümpiakomitee, Spordikool.


10. Millele baseerub spordiharrastus Eestis? Spordiharrastus baseerub omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel.
(Valitsemisasutuste osa on toetav ning see määratakse Spordiseadusega, mis sätestab Eesti
spordiliikumise õiguslikud alused... Valitsemisasutused astuvad samme, et kaitsta ja
kujundada spordi eetilisi tõekspidamisi, spordiga tegelejate inimväärikust ja ohutust. 11. Milline kohustus on treeneril Spordiseaduse kohaselt? Treener on kohustatud:
1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse;
2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile.
12. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis? Spordiseadus. MTÜ-de seadus. 13. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? Püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted. 14. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeeriumi. 15. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? Mitteriikliku sektori all. Mittetulundussektor. 16. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvesse? Sporditoetust makstakse spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud
spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi
andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks
ajakohastanud.
17. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt? Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus. 18. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Teisisõnu MTÜ, vähemalt 2 isikut. ● Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit
ehk siis üks igalt alalt. ● Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit? Spordiühendus.


Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) on vabatahtlikkuse alusel avalikes huvides tegutsev
mittetulundusühing, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud spordi, eelkõige
üliõpilasspordi arendamisele ja korraldamisele Eestis.

Spordiorganisatsiooni kordamisküsimused eksamiks #1 Spordiorganisatsiooni kordamisküsimused eksamiks #2 Spordiorganisatsiooni kordamisküsimused eksamiks #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helin Toom Õppematerjali autor
Mis on Eesti Spordi Harta, kas MTÜ teenib raha, millele baseerub spordiharrastus Eestis ja palju muud.

Sarnased õppematerjalid

Spordiorganisatsioon-kontrolltöö kordamisküsimused
4
docx

Spordiorganisatsioon, kontrolltöö kordamisküsimused

4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus; 5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis. 1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? Omane on püramiidjas struktuur (1. aste: spordiklubid, 2. aste: spordialaliidud, spordiühendused, spordiliidud, 3. aste: EOK) , vertikaalsed liikmesuse suhted ja spordiliikumist läbivad koostöö võrksidemed. 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud?

Sport
Spordiorganisatsioonid-spordiklubid
8
docx

Spordiorganisatsioonid, spordiklubid

2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande. (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Vähemalt 2 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks?

Sport
Spordiorganisatsiooni kontrolltöö
4
doc

Spordiorganisatsiooni kontrolltöö

2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande. (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Vähemalt 2 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks?

Spordiorganisatsioon ja -korraldus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

elementaarne ehituslik üksus Spordifüsioloogia füsioloogia haru, mis käsitleb organismi talitlust ke- halisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise ehk treenituse tekkimise füsioloogilisi mehhanisme Kordamisküsimused: 1. Kirjelda lühidalt raku peamisi organelle ja nende põhilisi funktsioone. 2. Kirjelda lühidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. 3. Võrdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis. 4. Kirjelda lühidalt, kuidas on tagatud väga paljudest erinevatest struktuuridest koosneva inimorganismi talitlus ühtse tervikuna.

Inimeseõpetus
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
Haldusõiguseõpik
117
docx

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus
Haldusõiguse õpik
117
pdf

Haldusõiguse õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus
Haldusõiguse-õpik
117
pdf

Haldusõiguse-õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Avalik haldus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun