Meie ettevõtte suunaks on kvaliteet teenuste pakkumine, innovatiivsus ja hea koostöö. Ettevõttes töötab inimesi nii Eestist kui Ameerikast, oleme rahvusvaheliselt meelestatud organisatsioonikultuuriga äriühing ning soovime pakkuda nii oma klientidele kui töötajatele parimat keskkonda eneseteostuseks. Pakutav töökoht: TREENER-PEDAGOOG Tööülesanded: · Treeningute läbi viimine · Spordikooli admistratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. · Erinevate abinõude rakendamine sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks. · Spordikooli administratsiooni poolt kinnitatud dokumentatsiooni pidamine (õppeplaani, aasta eelarve jm. dokumentatsiooni koostamine). · Spordikooli õppurite nimekirjad õppemaksu arvestamine ja arvete edastamine õppuritele. · Probleemide ja küsimuste lahendamine, mis on seotud spordikooli õppurite arstliku
AMETIJUHEND TREENER-PEDAGOOGI AMETIJUHEND I ÜLDSÄTTED 1. Treener-pedagoog on töötaja, kes töötab töölepingu alusel. 2. Treener-pedagoogile laieneb töölepingu seadus 3. Treener-pedagoogiga sõlmib töölepingu spordikooli direktor. 4. Treener-pedagoog allub spordikooli direktorile ja direktori asetäitjale õppetöö alal. II TEENISTUSALASED ÜLESANDED 5. Treener-pedagoogi ülesannete hulka kuulub töömahu täitmine, mis on vastavuses direktori poolt kinnitatud tarifikatsioonile. 6. Spordikooli administratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. 7. Viia ellu abinõud sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks, mis suunatud töö paremustamisele. III TEENISTUSALASED KOHUSTUSED 8. Treener-pedagoog on kohustatud: 8
Kadri Kask Kadariku Spordikool Õppealajuhataja 13. jaanuar 2013 Seletuskiri Mina, Jaan Juurikas, Kadariku Spordikooli 7.a klassi õpilane, läksin 12. Jaanuaril enne kolmanda tunni algust koolimaja kõrval asuvasse kauplusesse Sport, et osta küpsiseid. Olin juba kassa juures, kui avastasin, et rahakotti pole. Müüja hakkas mind varguses süüdistama ja helistas kooli. Kui ma koolimajja taasi jõudsin, läksin kohe garderoobi ja leidsin oma rahatasku põrandalt maast. Vabandan tekitatud segaduse pärast ja luban edaspid oma rahaga hoolsamalt ringi käia. (allkiri) Jaan Juurikas 7.a klassi õpilane
ERIKA SALUMÄE JÄÄDA ELLU Grete Käen T E O S T I S E L O O M U S TAVA D FA K T I D Ilmumisaeg: 2009 Autor: Ene Veiksaar Auror ja Erika olid sõbrannad. Raamatus on 192 lehekülge. TEOSE ÜLESEHITUS Teos koosneb peatükkidest, mis algab tema lapsepõlvest kuni tänapäevani. Teoses oli palju illustreerivaid pilte. T E O S E S I S U: P O R T R E T E E R I TAV Teos räägib Erika Salumäe elust. Erika veetis oma lapsepõlve lastekodus Eerika läks spordikooli Täiskasvanuna võitis ta olümpiakulla Ta oli heasüdamlik ja range aga ise ta tundis ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna" ,,Muidugi võidad ja sa tead seda isegi!"
lõppemist. ▪ Majandamine - üritus on tasuta vastava grupi osalejatele. ▪ Võistlusteks registreerumine. Võistlusteks registreerumine toimub samal päeval alates kell 8.00 võistluste sekretariaadis. Võistlust aitavad läbi viia 5 kogenud kergejõustiku kohtunikku, kes saavad tasu selle eest. Kohtunikke on vaja: stardis, finišis (ka fotofiniš), kaugushüppe ja kuulitõuke kohtunikud, kes hõikavad tulemusi. Lisaks kohtunikele tulevad appi Kalevi Spordikooli enda õpilased, kes lähevad mõõtjateks ja liivakasti tasandajateks. Kuluarvestus Halli rent 5 h – 750 € (1h/150 €) Kohtunikud, 5 inimest – 200 € Autasustamine: Diplom 80 tk – 16 € (0,2 € tk) Nurr piimašokolaad 100g – 80.00 € (1 € tk) Kokku: 1046 € võistluse läbiviimiseks.
tehti pakkumine liituda võimlemisrühmaga. Nõu küsis ta õelt, et mis oleks õigem, kas minna sporti või balletti õppima, kuid 4 aastat vanem õde soovitas siiski balletti, kuna teine rohkem elukutsena näib. Peale kolmanda klassi lõpetamist tuli tal jalalabas võlvi vajumine, mistõttu võis ta invaliidistuda. Balletikoolis arvati, et kuigi eeldused olid head, ei saa sellise defektiga last vastu võtta ja vihaga läks Kaie Spordikooli. Võlvi vajumine, mida balletikooli komisjon nägi, oli tekkinud sellest, et tüdruk ei ole osanud õigesti seista. Spordikoolis harjutas ta aga positsioonis seismist ja lihased muutusid tugevamaks. Teistkordsete katsetega pääses Kaie Balletikooli sisse. Kõrbi õpetajad nägid temas lühikese ajaga talenti, eriti veel Tiiu Randviir, kes oli neiu vastu eriti range rohkem kui teiste vastu. Tegelikult sai Kaiest Tiiu mantlipärija ja Kaie arvab, et teine valmistas selleks teda ka ette.
Tänavu toimub rahvusvaheline Võru võrkpalliturniir 48. korda ning kannab turniiri algataja Jaan Gutmanni nime. Meiekandimees Raul Olle on üks maailma parimaid pikamaasuusatajaid ja talle on sekundeerimas noored suusamehed Anti Saarepuu ja Erki Jallai. Mainimata ei saa jätta olümpiavõitjat Erki Noolt, temagi on pärit Võrust. Suuremad traditsioonilised spordivõistlused on olümpiavõitja Eduard Pütsepa mälestusturniir kreeka rooma maadluses noortele, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, Ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir jatalvised ja suvised autorallid jne. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli ning spordiklubidesse. Spordikoolis on seitse spordiala kahevõistlus, kergejõustik, kreeka-rooma maadlus, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, orienteerumine ja võrkpall. Spordiklubides saab tegeleda judoga, jalgpalliga, ratsutamisega, korvpalliga, karatega, võimlemise ja aeroobikaga. Linnas olevad spordirajatised
meistriks. Ületanud Eesti rekordit 11 korral, sh. 1 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas vabaujumine 50m 26,51 ja 100m 55,84 (2001), 200m 2.02,56 (1999), 400m 4.22,32 (2001) ning 100m kompleksi 1.05,26 (2001); 50-m ujulas vabaujumine 50m 26,91 ja 100m 56,46 (2001) ning 200m 2.03,28 (2000). Kuulunud aastast 1996 Eesti koondisesse. Ema Tatjana P. (28. X 1957 Donetsk, Ukraina) on aastast 1982 Kohtla-Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener; lõpetas 1992 a. Leningradis Lesgafti-nim. KKI. Isa Valentin P. (29. IV Kramatorsk, Ukraina), ujuja ja ujumistreener, kuulunud Nõuk. Liidu koondisesse; aastast 1982 Kohtla Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener. Veiko Siimar Eesti NSV ujuja; Tallinna "Kalev". 1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht (aeg:1.04,6) EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises. Kuulus 1961 a. ja 1962 a
· Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise kord · Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise korra muutmine 22.12.2009 · Jõhvi Muusikakooli pedagoogide kvalifikatsiooninõuded · Jõhvi valla gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord · Jõhvi Keskraamatukogu kasutamise eeskiri · Jõhvi Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine · Jõhvi Vene Gümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine · Jõhvi Spordikooli põhimääruse kinnitamine Vaatamisväärsused 1Mihkli kirik 2.Jõhvi kontserdimaja 3.Jõhvi Vabadussammas Haridusasutused Lasteaiad: 1.Lasteaed Kalevipoeg 2.Lasteaed Pillerkaar 3.Sipsik Koolid: 1.Jõhvi Gümnaasium 2.Jõhvi Vene Gümnaasium Raamatukogud: 1.Jõhvi keskraamatukogu 2.Jõhvi Haruraamatukogu 3.Tammiku raamatukogu Jõhvi ajalooline ülevaade Looduslik asukoht ja asustuse tekkimine
Lapsed on nooremas eas 2 kohanemisvõimelisemad ning seega harjuksid ka eestikeelse õppega paremini. Siinkohal võin tuua üsna lihtsakoelise näite enda gümnaasiumi kogemusest. Selleks ajaks, kui mina Audentesesse astusin, eksisteeris kool juba Audentese Erakooli nime all, kuid üsna kiirelt tajusin ära vanemate klasside(spordiklassid ja eraklassid) vastuseisu üksteise suhtes. Kuigi spordikooli ja erakooli ühildumisest oli juba mitu aastat möödas, oli vimm rivaalitsejate vahel kandunud edasi nooremate klasside õpilasteni. Ka minu klass ja paralleelklassid võtsid algul teiste eeskujul sarnase hoiaku aga juba järgmiseks õppeaastaks oli see leebunud. Hariduse omandamine saab alguse maast madalast ning selleks, et õpilane saaks kasvades täisväärtusliku kogemuse ning parimad võimalused arenemiseks, on oluline luua selleks parim keskkond
H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele. Alo suhtus soojalt oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Ade. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle
erilist usku, et koolipoisina ema utsitamisel ujumise asemel suusatamise valinud Veerpalu talialal kuigi kaugele jõuaks. Ega ta ujumiseski teab mis andekas olnud. Viienda-kuuenda klassi poisina kroolis 100 meetrit 1.13ga. Ehk kolme sekundi jagu aeglasemalt, kui ujus poolteist aastat noorem õde Anu sama vanalt. Selili läbis Andrus Veerpalu sama pika distantsi 1.21ga, pooleteise kilomeetri läbimiseks kulutas 24 minutit. «Ujumises ta ei oleks jõudnud kuhugi,» väidab Leppik, Pärnu spordikooli ujumistreener. «Võib-olla 1500 meetris vabariigi tasemele tänu oma töökusele.» Töökust jagus nii Veerpalul kui tema toonastel treeningukaaslastel enam kui küllaga. Treener võis neile ülesande kätte anda ja ise seejärel ujulast rahumeeli ära minna tagasi tulles võis ta kindel olla, et keegi pole viilinud. Veerpaluga samas pundis harjutas Margrit Tooman, kes jõudis 1994. aastal moodsa viievõistluse MMil viiendaks.
H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võibolla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele. Alo suhtus soojalt oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8aastane, kui sündis õde Ade. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 1314aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (1314aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle
H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli matemaatikas, aga üheks nõrgemaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele. Soojalt suhtus oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Adele. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle
ette jõudnud. Palju nemad forsseerivad, ma ei tea, aga kindlasti on norralaste trennid lühemad ja kiiremad. Meie jõuame koormuslöökideni meesteklassis. Andreas saab kohe 20. Sina tulid aasta vanemana Albertville´i olümpialt 21. kohaga. Millal poeg ,,graafikusse" peaks jõudma? Mulle sattus toona enne olümpiat eriti heade laagrite ahel, mul vedas. Edetabelis ma nii kõrgel polnud. Andreasel on kindlasti aega. Andreas astus 2010 Norras Meråkeri spordikooli. Laitmatud olud? Väga head, mitte laitmatud. Miinusena ei saanud iga naks trenni minna, sest rajad jäid elukohast seitsme kilomeetri kaugusele mäele. Kui koolibussi aeg õppimisega ei klappinud, tuli muul moel toonust hoida. Treeningud olid mu meelest liiga intensiivsed. Plusse jagus. Talvel oli lumi alati maas, Andreas nägi vastaste tööd, harjus tugeva konkurentsiga, õppis ära norra keele. Ta sai gümnaasiumi lõputunnistuse koos treenerikategooriaga, olles juhendanud väiksemaid
Treenerina Euroopa meistrivõistlused täiskasvanutele ja noortele. Millised on Teie võidetud tiitlid ja muud saavutused? 1969. koolipoisina Võru meeskonnas spordiühing „Jõud“ meister, ülikooliga „Kalevi“ meistrivõistlustel kolmikus. Eesti võrkpallimeeskonna liige 1971-1973. 11 Milline on hetkel Teie kutsetöö spordis ? Olen Võru Spordikooli Võrkpalliosakonna tütarlaste treener, Võru VK/SK võrkpallinaiskonna peatreener, Eesti Võrkpalli Liidu Treenerite Kogu juhatuse esimees, V astme võrkpalli- treener. Suuremad saavutused kutsetöös? Minu õpilased on kümme ja enam korda tulnud Eesti noortemeistriteks, olen olnud Eesti koondiste treener. Paljud õpilased riigi koondistes, kaks Euroopa juunioride meistrit. Muu eelmises punktis. Mis on meelde jäänud sportimise ajast, treeningu- ja võistluskaaslastest ja
Klubi võistkondi on treenima palgatud oma ala vaieldamatud tipud.Noortetreenerid: Triin Meier, Peeter Vahtra, Rando Ringmets, Ermo Pärn ja Elari Labe. Esindus- ja farmklubi meeskondi juhivad Eesti rahvuskoondise peatreenerid Avo Keel ja Raul Reiter. Klubi potentsiaal avaldub eelkõige kahes märksõnas - 1) järjepidevus; 2) võistkonna sisemine konkurents. Järjepidevus- töö noorte võrkpalluritega, kes alustavad oma karjääri Meie klubis ning pääsevad õppima Audentese spordikooli. Parimad noormängijad peaksid liituma iga-aastaselt klubi esinduskoosseisuga. Sisemine konkurents - võistkonnas on noored võrdväärsed mängijad, kelle vahel käib tihe rebimine põhikuuikusse jõudmiseks Eesmärk on kõikides sarjades üks- olla parim. Kokku treenib klubis 155 noort/last. Selveri Köök Selveri kauplusteketi eripäraks on Selveri Köök.
4 Till Lindemann Rammsteini laulja ja tekstide autor. Sündis: 4 jaanuaril 1963 aastal Leipzigis (Saksamaal) Vanemad: ema - Gitta, isa - Werner Lindemann (lasteraamatute autor) Till: "Minu vanemad on loomingulised inimesed. Nad tihti jätsid mind üksi koju ja ma võisin teha kõike mida tahtsin. Kõigepealt olin ma huvitatud spordist. Ma ujusin väga hästi ja seepärast 10 aastaselt astusin ma spordikooli ,mis valmistas reservsportlasi tolleaegse Saksa Demokraatliku Vabariigi tarbeks. Kõik laabus suurepäraselt.16 aastaselt sõitsin ma Rooma Euroopa Meistrivõistlustele oles SDV koondise liige. Kes tol ajal SDV välismaale sõitis oli kuningas! Varem ju ei olnud võimalust vabalt välismaale sõita. Ma olin lihtsalt võlutud Itaaliast. Peale võistlusi panin putku neiuga, kellega olin tutvunud Roomas. Ma tahtsin lihtsalt linna vaadata! Me jalutasime temaga linnas terve päeva
Amblast suundus Heino Ojasoo Kehrasse, kus olid tema õpilasteks eesti osa 7.-11. klassi neiud ja vene osa 5.-11. klassi noormehed. Heino Ojasoo juhendas Kehras kergejõustiku, võrk-, korv- ja käsipalli. Eriliselt keskendus ta käsipallile ja kergejõustikule. 1962.-1964 aastal võitsid Kehra tüdrukud kergejõustikus ära kõik alad peale kettaheite ja kuulitõuke. 1967. aastal kutsuti Heino Ojasoo Harju rajooni laste ja noorte spordikooli direktoriks. 1968. aastal avas ta spordikoolis käsipalli osakonna. Spordikooli direktorina töötas Heino 7 aastat. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehra koolis käsipallitreeneri töö. 18 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011. 7 Tema asutatud on ka Aruküla Spordiklubi koos praeguse Aruküla Põhikooli direktori ja Kehra vilistlase Avo Mölsiga
Kokkuvõtteks võib öelda, et Kuressaare Gümnaasiumis on üpris head võimalused erinevate spordialade harrastamiseks. 7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED 3.1. Marek Niit Kindlasti võib lugeda Kuressaare Gümnaasiumi üheks kuulsaimaks vilistlaseks Marek Niitu. Kuigi Marek käis Kuressaare Gümnaasiumis vaid põhikooliaja, võib teda kindlasti vilistlaseks nimetada. Nimelt lahkus Marek Niit peale põhikooli lõppu spordikooli. Marek Niit on sündinud 9. augustil 1987. aastal (Vikipeedia 2007). Antud ajahetkel võib teda nimetada Eesti üheks esisprinteriks. Marek on korduvalt uuendanud Eesti meeste 200 meetri jooksu rekordit. Nüüd on rekordinumbrid 20,69 (Kivi 2007). Samuti on ta jooksund välja väga hea 100 meetri distantsi tulemuse, mis jääb veel natuke alla Eesti rekordile (Järvela 2007). Marek Niidu seni säravaimaiks tulemuseks võib lugeda juunioride MM
vastupidavust, arenevad suurel määral ka inimese koordinatsioonilised võimed. (4) 11 2. TREENINGMETOODIKA Sügis 2015 treeningud algasid ettevalmistusperioodiga septembris. Ülesanne oli organismi järk-järguline ettevalmistamine intensiivsemateks ja mahulisemateks treeninguteks. September oli nii-öelda "sisseelamise" kuu, mil harjutada tuli neli korda nädalas, et keha harjuks treeningutega. Oli ka võistlemist kohalikel spordikooli võistlustel. Ettevalmistusperioodi eesmärk oli jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine, liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine, lihasvastupidavuse arendamine, jooksutehnika täiustamine (jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel on olulised tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused). September oktoober: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. Jooks: Krossijooks ühtlases tempos 1-3 km Fartlek (jooksumäng) kuni 1 km Jooks erineva pikkusega lõikudel kiirusega 80%
sportlast. Pisut hilisemast ajajärgust on naistest vabariigi paremikku jõudnud Marika Raiski, Eesti meister 1991 kõrgushüppes (parim tulemus 1.80) ja 1992 kolmikhüppes (parim tulemus 12.46). Victoria Kass jõudis hõbemedalini 400 meetri tõkkejooksus. Hetkel kuulub mitmel alal vabariigi paremikku Paidest pärit Gudrun Kaukver, kes on kaitsnud vabariigi esindusvõistkonna au seitsmevõistluses ja jõudnud vabariigi meistrivõistlustel mitmel korral medalikolmikusse. Seoses spordikooli likvideerimisega tegi Paides vähikäiku ka kergejõustik. Ametist on lahkunud kõik kergejõustikutreenerid, viimasena neist tüdrukutega edukalt töötanud Liina Molotovskaja. Paide-suuruses linnas jätkuks tööd kindlasti täiskohaga nii poiste kui tüdrukute treenerile. Hetkel aga töötab Paides ainukese treenerina Toivo Evardi ning sedagi vaid kooli huviringi raames. Seetõttu on Paide sportlaste esindatus vabariiklikel võistlustel üpris tagasihoidlik. AMBLA
rahvas rõõmustas koos temaga. Ta oli juba väikeset peale soovinud saada olümpiavõitjaks. ,,Mäletan, lamasin lapsena lumes ja kui täht kukkus, soovisin, et minust saaks olümpiavõitja," räägib Kristina lapsepõlve meenutades (Press 2006: 77). Pärast Torino olümpiat võtsid koju saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad.
sõitu väga kindlalt. Küll aga nägi ta kuldmedalit arvatavasti juba käeulatuses olevat, tegi viimasel hüppel publiku lõbustamiseks tarbetu triki, mis ebaõnnestus ning Jacobellis kukkus. Temast möödus Frieden, kes napsaski kuldmedali, Jacobellis sai hõbemedali ning kolmas oli kanadalanna Dominique Maltais. 27. veebruaril Torinost saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni võtsid Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad.
Jaanimäe Spordilaager tegutseb Võrumaal Haanja Laagri territoorium on 1,5 ha, kus paiknevad kõik vallas Jaanimäe külas Jaanimäe Spordibaasis. laagri eksisteerimiseks vajalikud ruumid ja män- Spordibaas kuulub Võru linnale ja on Võru Spordi- guväljakud. kooli hallata. Enamuse laagrituusikutest kasutavad ära Võru Spordibaas on käigus aastaringselt ja spordilaagri Spordikooli murdmaasuusatamise, laskesuusa- käsutuses on see talvisel ning suvisel koolivaheajal. tamise ja orienteerumise osakondade õpilased 31 Noortelaagrite sisuline tegevus ning Võru lähivaldade lapsed. Spordilaagri peda- spordilaagri kütte varumisel, s.t aitasid ladustada googiliseks personaliks on Võru Spordikooli tree- küttepuid ja turbabriketti. Kord laagrivahetuse
Seda põhimõtet on järgitud Eesti spordiorganisatsiooni ülesehitamisel ja spordikorralduse nn (re)integreerimisel rahvusvahelisse olümpia- ja spordiliikumisse. Need põhimõtted Euroopa mudelit on sätestatud Eesti Spordi Hartas ning 1998. ja 2005. aastal riigikogu poolt vastu võetud spordiseaduses. 2004. a statistika põhjal on Eestis registreeritud 2200 mittetulundusühinguna tegutsevat spordiklubi ja 55 spordikooli. Spordiklubides harrastab rohkem kui 100 spordiala ja liikumisvormi üle 142 000 inimese, neist üle 69 000 lapse ja noore. Spor- dikoolides harrastab sporti üle 13 000 lapse ja noore. 15 maakonnas ja neljas suuremas linnas on loodud kohalikku spordielu ühendavad spordiliidud. Eestis on loodud palju üleriigilisi spordiliite ja ühendusi, kes ühendavad spordiklu- bisid spordiala tunnuse või sportliku tegevusvaldkonna järgi. Eesti vabatahtliku
annaabi.ee 
