Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Naised: pere patriarhaalne, naise koht kodus, lapsed ja majapidamine. Heträärid- sõbratarid, armukesed. Perikles- Ateena riigimees, demokraatilised reformid, rahu Pärsiaga ja Spartaga, valiti strateegiks, viis õitsele Ateena vaimuelu. Demosthenes- Ateena kõnemees ja poliitik, Makedoonia partei ägedaim vastane, mürgitas enese. Solon- Ateena riigimees ja luuletaja,1 7st targast; jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused. Sophokles- kreeka (näite)kirjanik; Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali; saatustragöödia(kunn Oidipus)
Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks (tugevaim jõud laevastik) 2.Sparta ja Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka polised Spartaga liidus, sisepoliitiliselt iseseisvad, välispoliitiliselt toetavad Spartat (tugevaim jõud maavägi) Ateena hiigelaeg Perikles · Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber) · Ehitab välja Ateena akropoli (Nike tempel, Parthenon-Pheidiase Athena kuju) · Sõlmib soodsad rahud pärslaste ja spartalastega (pärslased lubavad Kreeka Väike-Aasia polistele sõltumatuse) · Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu
Kes on seda žanri viljelenud? Mis ameteid viljelejad pidasid? Eleegiat kasvas välja nutulaulust ehk itkust ja tähendab tõlkes „kurb laul“, hiljem sai sellest tõsieluline mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia eesmärk on sisendada kõrgeid ideaale, ülevaid ja traagilisi tundeid. Kodanikueleegiad on luuletused, mis innustavad võitlema ja sõjas vaprust üles näitama (seostub sõjaka Spartaga). Eleegiat on viljelenud Tyrtaios ja Solon. Tyrtaios oli lombakas kooliõpetaja, kes saadeti väejuhiks spartalastele ateenlaste poolt. Ta oli andekas luuletaja, kes innustas sõdureid võitlema. Temast sai strateeg ehk väepealik Vana- Kreekas, kõrgema sõjaväelise võimuga riigiametnik. VII sajand eKr. Solon oli Ateena riigimees ja ülemkohtunik. Ta oli üks seitsmest targast. Tema luuletuste
Homerose e.tume ajajärk Kirjutatakse eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".Aeg millest suurt midagi pole ülestähendatud. Arhailine ajajärk Ehitati esimesed avalikud monumentaalehitised, tekkisid uued kunstistiilid. Tekib orjanduslik kord ja linnriigid.Koloonjate rajamine.Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) · Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased
Homerose e.tume ajajärk Kirjutatakse eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“.Aeg millest suurt midagi pole ülestähendatud. Arhailine ajajärk Ehitati esimesed avalikud monumentaalehitised, tekkisid uued kunstistiilid. Tekib orjanduslik kord ja linnriigid.Koloonjate rajamine.Toimus Marathoni lahing. Ateenas-orjanduslik demokraatia Sparta-aristokraatlik riik Klassikaline ajajärk Kreeka kultuuri kõrgaeg.Kasvab Ateena tätsus. Ateena tugevnemine viib vastuoludeni Spartaga. Hellenismi ajajärk Poliitiline killustatus põhjustab maj.languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased
Egeuse mere äärseid linnriike koondav Ateena Mereliit ehk Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Periklese juhitud Ateena. Ülesanne: Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? Loe õpikust lk. 104, 111,150. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431. 404 ja algas Sparta ülemvõimu aeg. (Sparta liidus Pärsiaga). 4. saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 eKr). 4. saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Makedoonia kuningas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvus. Vana- Kreeka riik ja ühiskond Linnriik Polis, Vana- Kreeka linnriik, oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv. Polise kodanikud olid tavaliselt täisealised põliselanikest vabad mehed. Kodanike kohus oli oma
B. Egeuse mere äärsed linnriike koondav Ateena e. Deelose mereliit, mida juhtis Ateena - esialgu oli tugevam Ateena, Periklese valitsusaeg 460-430 eKr oli Ateena hiilgeaeg Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? (lk. 104, 150 + Vanaaeg 6 kl. § 33) Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431-404 ja algas Sparta ülemvõimu ajajärk (Sparta liidus Pärsiaga) 4.saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 a) 4 saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvuse periood Demosthenes ja filipikad (Tiidus lk. 66-68) Demosthenes (384–322 eKr) oli Vana-Kreeka oraator ja Ateena riigimees. Demosthenes sai tuntuks oma Makedoonia-vastase hoiakuga ning tänu oma osavale sõnaseadmiskunstile suutis ta enda poolele
Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Millega on läinud ajalukku järgmised isikud?: * Perikles - Ateena riigimees, teostas aastast 460 e. Kr.tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 e.Kr. ja Spartaga 445 e.Kr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. Peloponne - sose sõjaga kaasnevates hädades süüdistatuna ei valitud teda strateegiks 430 e. Kr. 429 e.Kr. taastas oma seisundi, kuid suri samal aastal katku. *Demosthenes - Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advokaadina ja silmapaistva kõnemehena Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos II vastu
Tema välimus olla olnud eemale tõukav. 399. Aastal süüdistati teda jumalate reetmises ja noorsoo kõlbelise laostamises. Mõisteti surma mürgi joomise läbi. Tal oli võimalik põgeneneda kui ei põgenud. Platon Platon sündis 427 aastal Ariskraatide peres, Ateena oli sellel ajal antiik maailma õitsvaim linn. Vabad inimesed ei pidanud tööd tegema, musta töö tegid ära orjad. Ateenat nõrgendasid pidevad tülid Spartaga. Ja arvukad sõjad lõppesid sellega, et Sparta moodustas Ateenas nuku ehk marionettvalitsuse. Kui Sokrates surma mõisteti põgenes Platon Ateenast, kuna sattus poliitilistesse intriigitesse. Euroopa esimene ülikool/akadeemia loodi Platoni ette võtmisel. Õppetöö väga kõrge invidualiseeritus ja õppejõu ja õpilase väga tihe suhe. Loenguid peeti jalutates. Kõige väljapaistvam õpilane oli Aristoteles. Akadeemia suleti alles peale 589 pKr aastat. 5 saj ateenas pandi alus
pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta- vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke
vaieldamatult kasutati neid palju: suurmajapidamised põhinesid valdavalt orjatööl ning orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orje olid barbarid, kuigi aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. Kreeklaste poliitilises elus iseloomustas antud perioodi suhteline stabiilsus. Türanniatest ja sisevõitlustest on andmeid vähe. Riikidevahelistes suhetes tõusid selgelt esile kaks suurvõimu: Peloponnesose liit eesotsas Spartaga ja Ateena talle alluva mereliiduga. Kui pärslaste väljatõrjumisel olid Sparta ja Ateena tegutsenud liitlastena, siis nüüd kujunes kahe leeri vahel pingeline vastasseis. Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda. Sparta jaoks järgnesid pärslaste väljatõrjumisele rasked ajad. Nende ülemjuhataja Pausanias läks Väike-Aasia kreeklastega tülli, nii et viimased palusid ateenlasi laevastiku
Skulptuurid: · Vabaplastika domineerimine, marmori kasutuselevõtt. Arhailine ajajärk kored riietatud naisekuju ja kurosed alasti mehekuju Klassikaline ajajärk Myroni ,,Kettaheitja", Polykleitose ,,Odakandja" Hellenismi ajajärk Lysippos. Praxiteles. ,,Laokoon" ,,Aphrodite". Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? *Perikles Ateena riigimees, teostas aastast 460 eKr tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 eKr ja Spartaga 445 eKr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. *Demosthenes Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advikaadina Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos teise vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enda. Säilinud on 61 kõnet. *Solon Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 eKr mitmeid reforme.
Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. . Sitsiilia türannid: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. 16) Klassikaline periood Kimon - Ateena riigimees, Ateena Mereliidu (Delose liidu) liidulaevastiku ülem, Maratoni lahingu kangelase Miltiadese poeg. Saavutas Pärslaste üle 469 Väike-Aasia lõunarannikul Eurymedoni lahingus võidu nii merel kui maal. Aristokraatlikult meelestatud, pooldas liitu Spartaga, aitas neid Messeenia ülestõusu mahasurumisel, Ateenas ebasoosingusse, pagendati ca 462 ostrakismiga. Periklese ja Ephialtese vastane. Suri pärslastelt Küprost vallutades. Ephialtese reform - Ateena demkraatlik riigimees, viis 462 läbi reformi, millega võeti areopaagi nõukogult poliitiline võim, jagas selle rahvakoosolekule ja rahvakohtutele. Alus radikaalsele demokraatiale. Mõrvati 461oligarhide poolt, asetäitja Perikles võimule..
Perikles Ateena aristokraat. Hakkas riigiametnikele ja kohtunikele palka maksma, et kaasata lihtrahvas riigi juhtimisse. Välispoliitikas Sparta-vastane, toim I Peloponnesose sõda, millega Ateena võitis alad Kesk-Kreekas. Ateena dem hiilgeaeg. Archidamo Sparta kuningas, kelle juhtimisel rüüstasid Peloponnesuse väed igal aastal s Atikat. Nikias Juhtiv Ateena riigimees, kelle eestvedamisel sõlmisid ateenlased Spartaga 50ks aastaks rahu. Alkibiades Periklese hoolealune. Oli aristokraatlikku päritolu, kuid pooldas radikaalset demokraatiat ja II Peloponnesose sõja jätku. Läks süüdistatuna jumalateotuses Sparta poolele üle. Agesilaos Pärsia kuningas, kes saavutas Pärsia-Sparta sõjas Väike-Aasias pärslaste vastu edu. Epameinon Teeba kindral, kelle juhtimisel purustasid teebalased Leuktra lahingus Sparta
Sageli ka kõned, dialoogid, novellistlik jutustamiskunst. Läheneb eepilisele luulele. Puhtjutustava ajaloo esindaja. Thukydides- väljapaistvaim antiikaja ajaloolane. Peloponnesose sõja ajalugu. Teos ,,Ajalugu". Ülevaade Kreeka ajaloost, sõja põhjustest (ajend vs sügavam põhjus). Sündmuste kronoloogiline järjestus. Olulisim on tõde, rajas ajaloolise kriitika. Poliitiline analüüs on sügav. Näitab Ateena agressiivse välispoliitika vältimatust, mis viis kokkupõrkeni Spartaga. Üleloomulikkust ei usu, usundeid, oraakleid tunnistab inimeste käitumist mõjustavate teguritena. Väärtus: erapooletu, eriti välispoliitikas, sisepoliitika subjektiivne. Puhtjutustavad osad vahelduvad kõnedega. Kunstipärane esitus. Raskepärane stiil, sõnastus kokkusurutud. Xenophon- Thukydidese järgija, viljakas, ent pealiskaudne autor. Mitmes teoses käsitleb ideaalse valitseja kuju, peatub suure tähelepanuga ka üksikute ajalooliste tegelaste iseloomustamisel
Samas on süsteem kujunenud pika aja vältel, mõni element on 8.saj, aga kasvatussüsteem pidi kujunema järk-järgult mingi 7.saj, aga kõik omistati Lycurgosele. 6.saj spartalased järk-järgult alistasid kogu Pelopennose ps ja moodustasid tänapäevaselt nimetatud Pelopennose liidu. Suuremad liikmes, nt Korintos, olid suhteliselt sõltumatud ja võisid vabatahtlikult sõtta minna. Argos ei liitunud kunagi Spartaga, nad olid ürgvaenlased. Ateena Attica maakonnas. See oli Iooia linnriik. Ajalugu on erakordsel hästi teada. Klassikalisel perioodil oli see Kreeka kultuuri vaimne pealinn. Olemas on ainukesena olemas ka Ateena riigikorra ajalugu (Aristoteleselt). Riik hõlmas tervet Attica maakonda. Theseus oli see, kes tsentraliseeris Ateena valitsemissüsteemi. Ateena inimressursid olid suured ja sealt tuli ka see väline võimsus.
demokraatia juht Themistokles ja võim läks ajutiselt aristokraatia kätte, juhiks Kimon, lähenemine Spartale. Konservatiivse aristokraatia võim ei saanud aga kaua kesta. 60. a. lõpus tõusis rahva hulgas rahulolematus arist. riigikorraga. Uuesti tulid võimule demokraatliku suuna pooldajad eesotsas Ephialtese ja Periklesega. Demokraadid muutsid järsult Ateena välispoliitikat: Ateenlased katkestasid liidu Spartaga ja sõlmisid liidu Sparta põlise vaenlase Argosega. Balkani-Kreekas kujunes tugev Sparta-vastane koalitsioon. Ateenlased saavutasid oma eesmärgi, hävitades ühe oma tähtsama kaubandusliku võistleja Aigina; saavutasid ülemvõimu Saroni lahel, kehtestasid oma võimu Isthmosel, Kesk-Kreekas ja mõnedes Peloponnesose linnades. Mereliidu kassa tuuakse Deeloselt Ateenasse. Kreeka-Pärsia sõjad lõpetatakse Kalliase rahuga 449. a. Nii Sparta kui ka Ateena on väsinud omavahelisest
mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta-vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette,
1 mak 10:15-21 joonatan pani aluse hasmonealaste kuningriigile, kuigi end veel kun ei nim. Seejärel võimule Siimon (142-134 õimul), suutis juuda üle oma võimu olul suurendada, 140 lasi end pühitseda kombineeritud ametisse 1 mak 13:22(ülempreester, väejuht ja monarh kun tiitlit välditi veel, et sel veel mitte väga närvi ajada, sellega oleks oma riigi välja kuulutanud). Tema aeg oli rahulik ja maj v soodne, pidas läbirääkimise rooma ja spartaga. Tema ja 2 poega tapeti ta väimehe poolt banketil, tema poeg Johannes (Hycaros) sai nüüd valitsejaks (135-104), üldiselt nim teda kun, tema kaasajal teda veel kun ei nim, aga tema teg vastas kun omale. Pärast a 129 hakkas alasid laiendama, 108 vallutas samaaria linna (rel oluline- lõplik lahknemine samaarlaste ja juutide vahel tuli siis Hyrcanose meetmete tõttu, mis sundisid sam enda tegevust ümber hindama ja mõtestama.)
neile tagati ulatuslik autonoomia. Kujunes välja Ateena-Sparta diarhia – kahe linnriigi kaksikvõim (kaksik-hegemoonia) Kreekas. Tugevaimaks riigiks oli siiski Ateena, mis järk-järgult oli kujunemas Kreeka hegemooniks. Ateena mereliit muutus Kimoni ajal sisuliselt Ateena impeeriumiks, kus liidu liikmed säilitasid pigem autonoomia kui reaalse iseseisvuse. Kimoni imerialistlik poliitika. See teravdas vastuolusid Spartaga, eriti Periklese ajal. Peloponnesose sõda 431 – 404 Sõda toimus Ateena mereliidu ja Sparata juhitud Peloponnesose liidu vahel ülemvõimu pärast Kreekas. Sõja ajendiks oli Ateena-Korintose kaubanduskonkurents, mis sundis korintlasi Sparatalt abi paluma, seejuures motiveersisd korintlased oma palvet nimelt asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism). Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõppes Sparta võidu
Diodotus on sunnitud ateenlastele valetama, et ta on motiveeritud linnahuvist, mitte omahuvist). 2) Ateenlaste ja meloslaste dialoog jõust ja õiglusest. Rahvusvaheliste suhete ja realismi klassika: ,,tugevad teevad seda, mis on nende võimuses teha ning nõrgad lepivad sellega, millega neil tuleb leppida" · Õiglus lähtub omahuvist (linna huvist) ja jõust · Ühishuvi saaks tekkida vaid jõudude võrdsusest Ateenlased: ... kuigi olles Sparta koloonia, ei ole te Spartaga selles sõjas liitunud ega ole te meile ka kahju teinud... püüdke saada seda, mis teil on võimalik saada. Te teate sama hästi kui meie, et kui praktilised inimesed arutavad neid küsimusi, siis sõltub õigluse mõõdupuu jõudude võrdsusest sundida ja et tegelikult tugevad teevad seda, mis on nende võimuses teha ning nõrgad lepivad sellega, millega neil tuleb leppida". Meloslased: Ja kuidas saab meile sama hea olla orjad kui teile isandad?
annaabi.ee 
