Riikide omavahelised liidusuhted võisid vallanduda väikesest konfliktist suure sõja. Suurriikide huvide põrkumine. 8.Kuidas rahvuslus aitas kaasa sõja puhkemisele Euroopas? -Rahvusluse võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga 18.saj lõpul. Rahvuslaste eesmärgid olid ühendada samast rahvusest elanikkonnaga riigus, eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia. Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad, genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus. Imperialism-suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Koloonia- territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all Euroopa tsivilisatsioon-Lääne-Euroopas kujunenud inimühiskond, poliitiline
revolutsiooni eel moodustunud esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti.kutselise täitetrupini jõudsid vanemuine tartus,estonia tallinnas,endla pärnus.moodustati uusi orkestreid ja laulukoore,korraldati kunstinäitusi. Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt-esimene maailmasõda(1914-1918)ühelt poolt ei tuntud küll erilist vajadust minna sõtta ,, usu ,tsaari ja isamaa eest ,,ning kardeti,et venemaa võiduga kaasneb sovinismi tõus ja uus venestamislaine.teisalt sooviti siiski saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi vamis sellele igati kaasa aitama.aja jooksul vähenes esialgne patriotism ning suurenesid sõjatüdimus ja kartus sõja lõpptulemuse ees.otsene sõjategevus puudutas eesti alasid kuni 1917 aasta sügiseni väga vähe.inimohvrid ja materiaalsed kahjud olid küll väikesed,kuid hirmu ja ebakindlust sünnitasid taolised rünnakud rohkesti.valitsusringkondades kaaluti korduvalt
5)Aadli ja kodanluse lähenemine 6)Poliitilises elus domineeris imperialistlik välispoliitika: *monopolide rahvusvaheline aktiivsus. *toimus üleminek maailma poliitikale, selleks rajati tugev laevastik. *Võitlus ülemvõimu pärast maailmas. *Teostati julma koloniaal poliitikat, mis tõi kaasa vastuhakud. *Toimus Saksa imperialismi edasitung Lähis-Idas. *Imperialistlik poliitika tõi kaasa täiendavad väljaminekud, mistõttu tõsteti erinevaid makse. *kaasnes sovinismi kasv ning teravnesid suhted vähemrahvustega. Austria-Ungari põhilised probleemid 20.sajandil: a)Saavutati raskustega monarhia, sest enamus pooldas autonoomiat või täielikku iseseisvust. b) suurmaavaldajate patriarhaarne võim rentnike ja sulaste üle. Itaalia Ja Hispaania jt Euroopa riigid Itaalia poliitilist süsteemi hoidis koos transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mis eeldas tasakaalu säilimist mõjukate rühmituste vahel riigis, see saavutati äraostmise ja terroriga,
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega.
1914.juunis puhkes Esimene maailmasõda ,mille tulemusel said lüüa ja lagunesid mitmed Euroopa impeeriumid , kuid ka Ida Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluse saavutasid soomlased,eestlased,lätlased,leedulased,poolakad ning tsehhid ja slovakid. Eestlaste vaatenurk: Eestlastel polnud vähimatki soovi sõdida, sest nendejaoks oleks mõlema suurriigi võit neile halvasti mõjund.Kui oleks Venemaa võitnud siis oleks võinud tulla uus venestuslaine ja sovinismi tõus. Kui ,aga oleks sakslased võitnud siis oleks jäänud eestlased baltisakslaste piiramatu võimu alla. Ainuke hea episood oleks olnud sõja venimine mis oleks mõlemad suurriigid välja kurnanud , ent seeda ei loetud tõenäoliseks. · Sõja puhkedes asus keskvalitsus kärpima baltisakslaste õigusi.Suleti ajalehed ja organisatsioonid ning hulk opositsioonilisi tegelasi saadeti Baltimaadest välja ja vähendati baltisakslaste mõju riigiasjade juhtimises.
Arenes kõvasti tekstiili , metalli- ja masina tööstus. Suurem osa toodangutest läks aga vene turule. Külades tekkis sotsiaalne kihistumine. Palju tekkis vaesemaid ja maata inimesi. Neile pakuti võimalust asuda välismaale tööle , kus pakuti maad. Tänu sellele reisis Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste vaade puhkenud I Maailmasõjale oli teistest natuke erinev. Eestlased ei tahtnud sõjale Venemaa all kaasa aidata , kuna karveti uut venestuslainet ja sovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist. Sõja alguses puudutas Eestit sõda vähe , ainult mõned linnad said suurtüki tule all kannatada. Hiljem tulid mobilisatsioonid. Sõda mõjus halvasti ka majandusele.Pärast Maailmasõda toimus Venemaal Veebruari revolutsioon, mille tagajärjel kuulutas Venemaa Poola iseseisvaks ja autonoomia said ukraina ja Liivimaa. Liivimaa kubermangu määrati juhtima Jaan Poska. Eestimaal moodustati Maanõukogu , see seadis
Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks katsumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Erinevalt Venemaast, kus valitsesid hurraa- patriootlikud meeleolud, ei tundnud eestlased vähimatki soovi sõdida "usu, tsaari ja isamaa" eest, sest sõja ükski mõeldav lõpplahendus ei paistnud pakkuvat Eesti jaoks midagi head- Venemaa võidule kardeti järgnevat vene sõjaka sovinismi tõusu ja uut venestuslainet, saksamaa võit aga tähendanuks Eesti minekut baltisakslaste piiramatu võimu alla. Sõja puhkedes hakati keskvalitsuse poolt kärpima baltisakslaste õigusi. Nüüd näis avanevat eestlastele võimalus tõusta kohalikes võimuasutustes kõrgematele kohtadele. Teiselt poolt pakkusid sakslased esmakordselt maa pärisrahvale teatud järeleandmisi, et luua ühisrinnet keskvalitsuse vastu. Nii koostati projekt saksa-eesti ühise maavalitsuse loomiseks, kuid sellest ei
kihistumine. Maatamehed moodustasid üle 2/3 talurahvast ning maapuudus kujunes suurimaks probleemiks. Selle leevendamiseks jagas keskvalitsus väikekohti riigimaast ja õhutas väljarändamist Venemaa teistesse vähem asustatud küladesse. 1906-1014.a rändas Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev. Ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust sõtta minna, sest Vene valitsus polnud vastu tulnud väikerahvaste soovidele, ning kardeti, et Venemaa võiduga kaasnev sovinismi kasv ja venestamislaine. Teisalt sooviti Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist. 1915.a hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, rinne jõudis Väina jõele, lahingud käisid Riia juures. Eestis suurendati vägede hulka. Sõja käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast. Paljud surid, said haavata, saadeti vangi ja jõudsid koju alles pärast sõda. Sõja tagajärjel halvenes tooraine saamine Venemaalt. Kriisi teravdas kaubanduse katkemine Läänemerel. Lisaks
· Rahvuslaste eesmärkid: A) samast rahvusest elanikkonnaga väikeriikide ühendamine (N: Saksamaa 1871; Itaalia 1870). B) impeeriumite vähemusrahvuste eraldumispüüdlused (N: Türgis; Venemaal; Austria-Ungaris). C) laialdase autonoomia saavutamine (N: iirlaste võitlus home rule`i eest). · Rahvusluse kasv aitas kaasa: I maailmasõja puhkemisele. impeeriumite lagunemisele I maailmasõja käigus. sovinismi kasvule (ehk suurrahvaste natsionalismile, mille käigus suruti maha väikerahvaid) genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk
poolustes pole midagi hämarat, Harry Halleri puhul aga on inimloomuse peidetumad ja inetumadki sügavused ausalt nähtavale kistud: pole võimatu, et iga inimese alateadvuses peitub samasugust seksuaalset agressiivsust, loomulikkust ja hävituskirge nagu Stephundis. Samasugune ausus kehtib ka sotsiaalse lavastuse kohta: Harry Halleri võõrandumise kaudu näitab Hesse 20. aastate väikekodanluse sovinismi ja eneseimetlust. Tähtsaim kodanluse esindaja teoses on professor, kes kehastab enesega rahulolu ja militarismi kombinatsioon, mis oli Hessele eriti vastukarva. Just konflikt professoriga tõukab Harry Halleri lõplikult kodanlikust lahti ütlema. Kuna Hesse ise paranes hingehaavadest tänu Jungi psühhoanalüüsile, veetakse ka kangelase vaim läbi piinavate teraapiate: uuritakse tema alateadvust, äratatakse tema uinunud meeled ja tundlikkus
3.1. Eestlaste suhtumine sõtta: 1914 suvel alanud Esimese maailmasõda Keskriikide ja Antanti vahel tõid Venemaal endaga kaasa huraa-patriootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist. Eestlased seevastu said aru, et nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendaks eestlaste olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning sovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka
11. Johannes Vares-Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa 12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta Märksõnad: Eestlaste suhtumine I maailmasõtta- Eestlaste jaoks oleks nii Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendanud nende olukorda: - Venemaa võiduga oleks kaasnenud uus venestamiselaine ning sovinismi kasv. - Saksamaa võit oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. I maailmasõja mõju Eesti majanusele- Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse
vahel sõda, mis haaras suuremat osa Euroopat ning laienes ka väljapoole selle piire. Venemaal puhkesid seepeale huraaparootilised meeleolud ning loodeti Saksamaa kiiret kokkuvarisemist sõjas kahel rindel. Eestlased seevastu said aru, et Venemaa, kui Saksamaa võit maailmasõjas halvendas eestlaste olukorda: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt A) Venemaa võiduga oleks kaasnenud tõenäoliselt uus venestamiselaine ning sovinismi (suurriiklik patriotism, mis vastandub väikerahvaste natsionalismile) kasv. B) Saksamaa või oleks toonud kaasa baltisakslaste majanduslike ja poliitiliste positsioonide tugevnemise antud piirkonnas ja võimaliku saksastamise ohu. Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu teotati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist
fasism ja apartheid. Mõisted Ksenofoobia: Ingl k xenophobia kõige võõramaise mitteusaldamine ja vihkamine. Edasi käsitleme ksenofoobiat loengu tekstis sallimatus = tolerantsus. Milles avaldub sinu tolerantsus? Milliseid tolerantsuse liike oskad nimetada? Missugune tähtsus on tolerantsusel meie elus? Mõisted Antisemitism juudiviha ja juudi rahva diskrimineerimisega seotud aktsioonid. Üks äärmusliku sovinismi ja rahvusliku sallimatuse avaldumise vorme. Hitlerliku Saksamaa riiklikuks poliitikaks oli juutide massiline füüsiline hävitamine (holokaust). Mõisted Fasism:Sõna ´fasism¡ tuleneb ladinakeelest sõnast fascia, mis tähendab sidet, liitu ja ka vitsakimpu. Teatmeteosed defineerivad fasismi kui juhikultust, militarismi ja rassismi propageerivat poliitilist voolu, mis omandas äärmusliku vormi Itaalias (193245) ja
Venemaa ettevaatlik ja minema talle määratud teed, tuginema tema rahvale ja vaimule ning õigusele, tugi patriarhaalsetest asjadest. Vene ajakirjanduses diskuteerivad, geograafiline arutelu Peterburi vs Moskva. Mihhail Katkov, kes muutus läänlasest slavofiiliks ja Juri Samarin. Juri Samari tegutses aktiivselt pärisorjuse kaotamiseks ja talurahva reformi väljatöötamiseks. Sõnavõtud Baltikumi kohta. 1960. aastate keskel Vene rahvuslaste tähelepanu keskpunkti ka teised. Oma sovinismi, enese üles upitamine ja teiste allasurumine, Kahtlused kõikide vähemusrahvuste motivatsiooni osas. Kahtlustamise vaimu õhutab Poola ülestõus 1864, ka siin-seal pead tõstvad rahvuslikud liikumised, baltisakslaste ergas tegevus Saksa riik, mille poole Balti rahvad vaatasid. Ülepaisutatud kahtlustustega jälgima Baltikumis toimuvat. Registrateeritakse ära kahtlustavalt kõik sõnavõtud. Siinsed ajalehed registreeritakse ja avaldama, mida keegi teinud Moskva vaenulikku. 1860
Samasugused olid ka juhtivate tegelaste sõnavõtud kõik kiitsid pm sõja puhkemise heaks. Eestlastelt tõotati Ve armeele igakülgselt toetust. Sõja puhkemises süüdistati peaasjalikult Sa-d. Eestlaste selliste seisukohtade taga olid selgelt poliitilised kavatsused, Ve-le vastu astumine oli mõeldamatu. Valiti kahest halvast vähem halb. Sa võidu korral halveneks eestlaste olukord veelgi. Ve puhul peljati, et Ve võit võib kaasa tuua uue sovinismi laine, et sellega kaasneb uus venestus, kuid see kõik tundus vähemtähtis. Sõja puhkemisega kaasnesid ka baltisaksa vastased meeleavaldused ja nende vastu suunatud sammud. Pogrommid baltisakslaste vastu, peskti puruks neile kuuluvad kauplused jne. Peterburg muudeti Petrogradiks. Tehti ka ettepanek Muuta Tallinna nimi Kolõvaniks(?) Uued venepärased nimed said ka 7 Eesti valda. Ajakirjandused ilmusid järest teravamaks muutuvad süüdistused baltisakslaste aadressil.
Suurriikide puhul ei tulnud toonases maailmas kõne alla ükski väljaspool Euroopat asuvat suurriik. Sõelale jäi Saksamaa ja Venemaa, aga ka Suurbritannia, kes tundis majanduslikku huvi selle piirkonna vastu, aga demokraatliku riigina ei olnud ohtu karta. Sõelale jäi siis ainult Saksamaa ja Venemaa. Saksamaa puhul tegemist ajaloolise hegemoonia taotlemisega, "Drang nach Osten". Mingisugune kahtluseuss võis eestlasi närima jääda. Venemaa puhul peeti silmas suur-vene sõjakat sovinismi. Veelgi ohtlikumaks peeti Nõukogude Venemaad, sest seal kehtib marksistlik õpetus, mis eeldas maailmarevolutsiooni ja võis suurepäraselt kokku sulada suur-vene sovinismiga. Millised oleksid teed, mis võimaldaks sõjategevus vältida? Kuna ohuallikateks olid suurriigid, siis sõjalisele kaitsele eriti ei loodetud - Vabadussõda toimus väga erilistes tingimustest ja ainult need aitasid saavutada eestlastel edu. See ei tähendanud aga
annaabi.ee 
