Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse. Keelekollektiiv pole homogeenne. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju. PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com Sotsiolektid = sotsiaalsed murded. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine. Sotsiaalne klass ei ole sama, mis marksistlik klass selgete piiridega. Igas ühiskonnas ei pruugi olla sotsiolekte (nt Eestis, Lätis ja Leedus). Stereotüübid. Stigmatiseerimine (teatud keelendite taunimine). Hüperkorrektsus. Murre ja keel
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5
Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvistika:keeleüksuse varieerumine kvantitatiivse(statiline analüüs.
Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil). Et keelekogukond pole homogeenne, on linna tingimustes eriti selge. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju. 9. Sotsiolektid = sotsiaalsed murded ehk sotsiaalselt tingitud keelekujud. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel
Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil). Et keelekogukond pole homogeenne, on linna tingimustes eriti selge. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju. 9. Sotsiolektid = sotsiaalsed murded ehk sotsiaalselt tingitud keelekujud. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel
Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna.
Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel
aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka släng, argoo, zargoon). Üksikisiku keelekasutust nimetatakse idiolektiks. . Kokkuvõte Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt
murde sõnavarast, Karksi murraku sõnavarast, aga ka kogu eesti (keele) murdesõnavarast. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, s.o sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Pandagu siinjuures tähele, et praegu ei ole jutt murdepäritoluga kirjakeelesõnavarast. Nt on Hiiumaa murdesõnu nilvamadu `vihmauss', ninatopp `taskurätik', nurutuul `tasane tuul', haul `aur'. Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng
(dsiiiiisas), üksiksõna rõhutamine suurtähtedega, helide ja häälitsuste märkimine(haha,väkk) Lausung tavaliselt lühiksed, konkreetsed, jäetakse vaid uus info, jäetakse verbe ära tihti. Netikeel ja allkeelte süsteem Arvuti ja kohamurded varem olid kohamurded kesksed, 20. saj teisel poolel minimaalsed, aint aktsent oli. Arvuti on virtuaalne reaalsus , mis jaguneb erinevateks kohtadeks, kaduv nähtus asendub virtuaalse sotsiolektidega. Arvuti ja sotsiolektid, suhtlusvõrgustik varem sotsiaalne suhtlusvõrgustik, nüüd moodustavad keelelise seose need,kes tegelevad arvutis samade asjadega. klass, haridus, sugu, vanus varem sotsolektid suhtlejate sotsiaalsete omaduste põhjal. Arvutis nüüd enamasti haritud inimesed, rohkem naisi kui mehi. Vanus on olulisim mõjur, vanad kasutavad rohkem normikeelelaadset stiili, noored erinevat. Avalikud ja anonüümsed sotsiaalsed omadused varem olid autorid personaalsed ja avalikud,
käsitlevad õppimist kollektiisel tasandil. Teatud määral puudutab areng ka jaotusi, millest lugemaõppija peab õppima aru saama. Kui kirjakeel on loodud, tekib tehnikasse rida kokkuleppeid ja ideid. Laps peab aru saama paljudest asjadest, et kasutada alfabeetilist kirja. Tuleb mõista, kuidas näevad välja ja toimivad tüüpilised kirjakeele ühikud, nagu ,,sõna" ja ,,lause", ning kuidas kõne ja kirjakeel seotud on. Dialektid (või sotsiolektid), mis on kõnekeelest kui normist kaugel ja seisavad lähedal kirjakeelele, tekitavad lastele suuri raskusi, kui tuleb omandada kõne- ja kirjakeele seose mudel. Lugemaõppija seisab silmitsi oluliste raskusyega paralleelide nägemisel. Lugemine ja veelgi enam kirjutamine eeldab keelelistest mudelitet ning reast reeglitest arusaamist ja vastavat kogemust. Uute pedagoogiliste meetoditega ja õppevahenditega ning elamusele orienteeritud, draama ja muusika sugemetega täiustunud haridus
kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. (samas) Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? 6 Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna
Ka murde määravad sotsiaalsed, administratiivsed ja poliitilised kriteeriumid, keeleline alus puudub; Neutraalsed terminid varieteet ja keelevariant ei erista murret ega keelt; EKSAMIS EI KASUTA! Murretest sotsiolingvistikas Murre on allkeel teise keele sees. Murded jagunevad: o geograafilised e regionaalsed murded e kohamurded – paika pandud mingi kindla alaga; o sotsiaalsed murded e sotsiolektid – kindlad seoses sotsiaalsete kriteeriumitega: vanus, sugu, haridus, vanemate haridus jne; 1 Geograafiline murdeahel kogum erinevatest murretest, mis hakkavad teineteisest kaugenema. küladevahelised erinevused – mida kaugemal külad on, seda suuremad on erinenevused. Sp nim kumulatiivseteks erinevusteks.
Geograafiline murdeala ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult. Küladevahelised erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevate äärealadel pakinevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Autonoomia iseseisvus Heteronoomia sõltuvus Dialektide jagunemine: 1) Sotsiolektid e sotsiaalmurded 2) Regionaalsed dialektid e kohamurded Suhtlusvõrgustik rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega kui väljaspool võrgustikku olevate inimestega. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Inimestele on peale surutud võrgustiku käitumisnormid suletud võrgustikku kuuluvate inimeste keel on sarnane. Tihedad mitmetasandiliste suhetega võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist. Uurimissuunad:
21. NETIKEEL – iga uue keelekasutamise mooduse või keskkonna puhul tekib vastav keelekuju, mis selle keskkonnaga kõige paremini sobib. Netikeele stiil kui suuline keelekasutus kirjalikul kujul, suulise ja kirjaliku keelekasutuse hübriid, nende süntees. 22. VÄLISEESTI KEELEKUJUD – Hennoste: väliseesti allkeeled on territoriaalsed dialektid (= iga keelevariant on seotud kindla ala või riigiga, kus inimesed elavad, saades mõjutusi selle riigi põhikeelest), sotsiolektid (=keeles toimunud muutused on seotud kogukonna sots. struktuuriga) ja register või stiil (= eesti k kasutatakse muukeelses keskkonnas elades kindlates olukordades ja valdkondades). Praakli: Soome eesti keel on eesti k piirkondlik keelekuju, st eesti k variant, mida räägitakse ühel geograafilisel territooriumil. Väljaspool Eesti geograafilist ruumi räägitavate keelekujude defineerimine samadel alustel pole võimalik. Ükski kontaktitekkeline keelekuju pole kunagi ühtne
struktuuriga. Romaanilisus seostub teksti mõistega – polüseemia, paljusus. Artikkel “Nauding tekstist” (1973) Sama teose ja teksti vastandus. Teksti mõnu seostub lõputu, dünaamilise tähenduste genereerimise võimega. Tekstist saadav seondub katkestustega, erinewustega, nihete, tmesisega (osadeks lahutamisega – grammatikas: liitsõna osadeks lahutamine). Tekst viib kokku, põimib erinevad hääled ja koodid, sotsiolektid. Tekst on põimimine, aga samas terviku katkestamine. Tekst on mõtlemine, assotsiatsioonivoog. Tekst dekonstrueerib teost (kui struktureeritud tervikut). Tekst desorganiseerib teost, see võime ja omadus on tekstis immanentselt olemas. Tekst on ala, kus kehtib polüloogi võim, vabaduse ja determineerimatuse tsoon. Need on tööd, milles toimub strukturalismist eemaldumine; teose uurimine on strukturalistlik, teksti uurimine - poststrukturalistlik.
käsitlusobjektiks on keele ja ühiskonna vastastikused seosed. Mistahes õigusakt on keelerüüs antud eeskiri sotsiaalsuhete korraldamiseks ja kuulub Sotsiolingvistika huviorbiiti. Järgnevalt seaduskeele käsitlus sotsiolingvistika seisukohast vaadatuna: Üldkeel Rahvuskeel Ühtluskeel Allkeeled Dialektid Sotsiolektid (terminoloogia) Funktsionaalstiilid Õigusteaduse oskuskeel e terminoloogia Seaduskeel, laiemalt õigusaktide keel Õiguskeel Sõna “õiguskeel” pole vaja tarvitada, sest pole tegemist mingi erilise keelega, spetsiifilise osa moodustavad ainult terminid – Narits. Juriidiline oskuskeel on vajalik õigusteaduslike probleemide täpseks mõistmiseks, seadmiseks ja lahendamiseks. Õigusaktide keel peab olema
annaabi.ee 
