A. S. Puškin „Jevgeni Onegin“ Koostajad: U. Makarova, G. esitlus Fillipova, V. Badanina, E. Dõrina, A. Fedorenkova Ajakohase ning vanaaegse (18-19 saj.) hariduse erinevused • Ajakohane haridus: Lastele õpetatakse • Vanaaegne haridus: olukordadega kohanema, Lapsed said rohkem hellitust sotsialiseerivad. Lapse elus ja hoolt ammelt, kui võtavad osa mõlemad vanematelt. Füüsilised vanemad, nad saavad aru karistused olid laialt levinud. ning rahuldavad tema Guvernöörid piitsutasid lapsi. individuaalseid eluvajadusi. Vanematele oli oluline lihvida Vanemad ei löö ja ei riidle lapse isiksust. lapsi, nad annavad andeks. Kui nad on stressis, siis korraldavad stseeni. Peategelane – Jevgeni Onegin Peategelane – Tatjana Larina Onegini 1
tõrjutud naise intellektuaalsete võimete ees ning õiguse kõrval tegutseda kaasaja avalikkuses ning mõjutada poliitikat (Liljeström&Koivunen 2003: 227, 240). ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (The Dictionary of Feminist Theory) ütleb, et taastootmisel on feministlikus teoorias kaks tähendust: põlvkondadevahelise taastootmise protsess ja taastootlikus seoses igapäevaste kodutöödega ning sotsialiseerivad tegevused kodus, kaasaarvatud bioloogiline taastootlikkus ja seksuaalsus. Kui defineerida naisi kui üksnes taastootlikke elusolendeid , kujundab see valesti naise minapildi, seksuaalsed eelistused ja väljendused. Sama moodi mõjub see ka suhtele meeste, laste ja teiste naistega. Kõik radikaalsed feministid nõustuvad, et naise alistumus on seotud taastootlikkusega ja naised peaksid pigem püüdlema soojätkamisele kui siduma end poliitika ja majandusega (Humm 95: 239240).
Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess. SOTSIALISEERIMISE AGENDID Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Esmane sotsialiseerimise agent on perekond. Perekonnal tervikuna on suur osa lapse sotsialiseerimisel ja tema vajaduste (emotsionaalsed, vaimsed, materiaalsed) rahuldamisel, väliskeskkonna mõjude vahendamisel ning perekondliku keskkonna loomisel. Perekonna olulisim kvaliteedifaktor kodus valitsev emotsionaalne kliima, mis on rea lapse arenemise seisukohast oluliste kvaliteetide summa
Identiteedi kujunemine Erik Eriksoni järgi:Identiteedi leidmine, Rollisegadus Marcia järgi: LAIALIVALGUNUD IDENTITEET e. IDENTITEEDI DIFUSIOON ENNEAEGNE IDENTITEET MORATOORIUMI VÄLJAKUULUTAMINE Põlvkondadevaheline lõhe või sarnasus? Vanematega sarnasus piirdub poliitiliste, religioossete tõekspidamistega, elustiiliga, mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandmisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma. Psühholoogiline kontroll vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab lapse eneseväljendamist ja iseseisvust. Psühholoogiline kohanemine seostus tüdrukute puhul sellega, kui aksepteerivatena nad oma suhteid ema ja isaga tajuvad; poiste puhul oli olulised üksned suhted emaga;
üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? ...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). 59. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 60. Kuidas kujuneb mina-pilt? Mina-pilt on ettekujuus sellest, kuidas inimene iseennast näeb ja mõistab. Mina-pilt kujuneb kõigi nende teadmiste, oskuste j a kogemuste põhjal, mis inimesel on. 61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised?
välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 55. Mis vahe on mikro- ja makrosotsialiseerumisel? Näited. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Nt kodu on eelkõige elulaad ja vaimsus, kooli funktsioon on aga inimesi ette valmistada ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks. 56. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma
· loitsud, palved; · keha ja mõistuse mõjutamine (saavutamaks eriline teadvuse seisund); · simulatsioon (asjade imiteerimine); · püha toidu söömine; · ohverdamine. Religioossed spetsialistid: · preestrid; · samaanid suudavad ise üleloomulikuga ühendust võtta ja seda mõjutada; · meediumid vahendavad vahendavad jumalate & vaimude sõnumeid, ei tee ise selleks spetsiaalselt midagi; · prohvetid sotsialiseerivad / formaliseerivad nägemuse, sõnumi. Rituaalid: · Siirderiitused (tsüklilised, struktuurse loogikaga, elu sujuva kulgemise garantiiks): - separatsiooniriitused - üleminekuriitused - ühinemisriitused · Intensiivistamise riitused (kriiside vms puhul) Maagia, nõidus: · Sümpateetiline sarnane tekitab sarnast · Kontaktmaagia objektid mis on korra kokku puutunud mõjutavad teineteist edasi Religioossed muutused
soovib isegi äärmuslikes tingimustes oma vara ära korjata ja salve saada ehk siis maha müüa. Nad mõlemad on abivalmid, nõus teisi aitama igas olukorras. Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil ehk lähedased või makrotasandil ehk keskkond ja valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon jne. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia. Sotsiaalse kontrolli agendi olemasolu oli hästi näha Ivo ja Ahmedi omavahelisel suhtlusel. Seal oli näha, et Ivo õpetas Ahmedile sotsiaalseid norme. Seda esines näiteks olukorras, kus Ivo üritas Ahmedile selgeks teha, et ei ole mingit põhjust võitlemiseks
tulemusena tekkinud tegelikkust, mis vormib inimese taju ja tegelikkust. 51. Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad? Sotsialiseerumise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed
sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 60. Konformne käitumine mis see on ja kuidas seda kujundatakse? Sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele 61. Kes või mis on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad? Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Jaguneb: Mitteformaalsed mehhanismid- sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Formaalseid agente- Rakendatakse, kui mitteformaalsed mehhanismid ei ole efektiivsed. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine
Kuid kui vaadata seda teises taustsüsteemis - rahvuskultuuride süsteemis - viitab hamburger hoopis amerikaniseerumisele, modernismile, väärtustele, mis ei ole kuidagi tajutavad selle objekti sees. Vein. Pudel ja vein ise. Vein - kääritatud jook. Vein - mõnus rahustav jook. Oleneb, kes viitab. ,,Kasutus" on ka sotsiaalne konstruktsioon maailmaga ühendumisel, teatav eemalolek. Räägib nukkudest, mis oma loogikaga sotsialiseerivad last kodanlikku maailma - ta ei leiuta maailma, vaid mängib sellega, kus kõik on juba valmis. Pakub kahte võimalust - kas kasutaja (tööline) või omanik (kapitliast). Mänguklotsid aga jätavad loominguvabadust. Jung mängis klotsidega. Kuidas kultuurilised väärtused hakkavad mõjuma loomulikud. Kumbagi ei huvita, kuidas asju paremini müüa läbi tähenduse. Pigem - kuidas asjade müümine tekitab ideoloogiatele sotsiaalset kandepinda
· Emotsionaalne autonoomia o Individualiseerumine o Vanemate deidealiseerimine · Kognitiivne autonoomia Sotsialisatsioon on kahesuunaline, laps on subjekt. Põlvkondadevaheline lõhe või sarnasus? Vanematega sarnasus piirdub poliitiliste, religioossete tõekspidamistega, elustiiliga, mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandmisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma. VANEMATE KASVATUSSTIILID · AUTORITAARNE ehk AUTOKRAATNE · Tüdrukud > sõltuvaks · Poisid > agressiivseks o AUTORITEETNE ehk AUTORITATIIVNE o LUBAV ehk MINNALASKMISSTIIL o ÜKSKÕIKNE ehk HOOLETUSSEJÄTTEV ehk EIRAV Jaotus 2 dimensiooni järgi: Soojus/ vaenulikkus Kontroll/autonoomia
konformsetele normidele. Normide tugevus mõned normid on: Keelavad rangemalt karistatavad Sundivad tekitavad halvakspanu, karistused kergemad Normid ja nende tugevus sõltub kultuurist, ühiskonnast ja ajast. 48. Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad? Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma. Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine
psühholoogilistele vajadustele, ei lase lapsel olla iseisev ja takistab lapse iseseisvust ja eneseväljendamist. Sotsialiseerimine on kahesuunaline, laps on subjekt. Põlvkondadevaheline lõhe või sarnasus? Vanematega sarnasus piirdub poliitiliste, religioossete tõekspidamistega, elustiiliga, mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandumisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma. Noorem täiskasvanuiga, keskiga Arenguperioodid: 20-30 varane täisiga 40-50 keskmine täisiga 60-... hiline täisiga Tinglikud vanuseperioodid. Üleminekud ühest vanuseperioodist teise ei ole diskreetsed pigem on mingid sensitiivsed vanuseperioodid, ja üleminekud ühest vanuseperioodist teise. Levinsioni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga
- kui vanemate mõju on lastele suur, siis laste osalus spordis on kõrge; - vanemad on peamine tegur noorukite ja laste spordis osalemiseks. 45 Perekonnaliikmete mõju: - Isade mõju on oluline nii poistel kui ka tüdrukutel; - Emade roll on minimaalne; - Tüdrukud vajavad rohkem julgustamist kui poisid; - Vanemad õed ja vennad võivad olla olulised sotsialiseerivad tegurid. Keskkonna tegurite mõju: - ebapiisav toitumine mõjutab kehalist kasvamist ja arengut; - vanemate ajalised võimalused; - vanemate spordiga seotud kogemused; - varustuse puudus väheste sissetulekute tõttu; - probleemid liikmemaksu tasumiseks; - vanemate hariduslik tase (madal vähesed teadmised kehalise aktiivsuse vajalikkuse kohta; kõrge lapsed kasvavad üles
võib viidata hoopis Mcdonaliseerumisele. Kuid kui vaadata seda teises taustsüsteemis - rahvuskultuuride süsteemis - viitab hamburger hoopis amerikaniseerumisele, modernismile, väärtustele, mis ei ole kuidagi tajutavad selle objekti sees. Vein. Pudel ja vein ise. Vein - kääritatud jook. Vein - mõnus rahustav jook. Oleneb, kes viitab. ,,Kasutus" on ka sotsiaalne konstruktsioon maailmaga ühendumisel, teatav eemalolek. Räägib nukkudest, mis oma loogikaga sotsialiseerivad last kodanlikku maailma - ta ei leiuta maailma, vaid mängib sellega, kus kõik on juba valmis. Pakub kahte võimalust - kas kasutaja (tööline) või omanik (kapitliast). Mänguklotsid aga jätavad loominguvabadust. Jung mängis klotsidega. Kuidas kultuurilised väärtused hakkavad mõjuma loomulikud. Judith Williamson, Reklaami dekodeerimine: asjade tähendus (1978) - teine lähenemine. Reklaam Chanel no 5 näiteb lihtsalt kahte pilti - pudel ja Catherine Deneuve
traditsiooniline ja modernne kasvatamise mudel Soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks... ...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Sotsialiseerumisprotsessis on osapoolteks inimene (laps, nooruk, täiskasvanu vanur) või põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Sotsialiseerumise agendid Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine
Isikuid, sotsiaalseid gruppe ja institutsioone, kes isiksuse arengut mõjutavad, kasvatavad ja suunavad, nimetatakse sotsialiseermisagentideks. Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Sotsialiseerimisagentide rühmad: 1) üksikisikud; 2) isikute grupid; 3) sotsiaalsed institutsioonid; 4) ühiskondliku teadvuse materialiseerunud väljendajad (nt raamatud, kunstiteosed jne). Inimese elu erinevatel etappidel omavad tähtsuse erinevad sotsialiseerimisagendid. (perekond, klassikaaslased, vanemad, eakaaslased jne) Sotsialiseeri(u)misprotsessi aluseks on lapsepõlves kodust kaasa saadud pagas
annaabi.ee 
