Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Mõeldes tänasele olukorrale on üheks sotsiaalprobleemiks tööpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Paljud kõrgharidusega inimesed töötavad kas koristajana, nõudepesija või muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ära elada. Tean ka inimesi, kes on töötanud kõrgetel ametikohtadel ja nüüd, olles töötu, ei ole nõus töötama miinimumpalga eest. Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ära hellitatud ja virisevad väga paljude ja pisikeste ...
elukvaliteeti [Gertler, S. Meric. 2009. lk 1]. Kõik loovate linnade olemasolu põhjused baseeruvad viimasel punktil elukvaliteedil. Miks muidu võrreldakse arengumaad ja arenenudmaad või milleks tuuakse välja elukvaliteetne linna osa ja ebakvaliteetne linna osa. Teke ja püsimine Kuidas on võimalik linnal olla ja saada tunnustatult loovaks? Igal riigil on oma kindel süsteem, mis on suunatud kapitaallinnadele, kuhu kantakse suuremad riigirahad. Arendades ühte valdkonda, tuleb arendada ka teist valdkonda. Paljud riigid on kasutusel võtnud kunstistrateegia, mille alusel on loodud põhilistesse linnadesse loomemajanduskeskused [Suciu, M-C. 2009, lk 85]. Keskuste abil on võimalik muuta linna innovaatilisemaks. Loomemajanduskeskuse eesmärk on toetada mõttega inimesi, kes oleksid ühiskonnale kasuks. Hea isikliku näitena on olukord, kus Tartu loomemajanduskeskuse turustaja soovis enda
otsida alternatiivseid rolle, kuna tööd ei olnud nii palju, kui vaja. Draamateatri repertuaarist: · Domineerib psühholoogiline realism · Peamine lavastaja Panso, aga ka Mikiver · Eesti klassika,, Enn Vetemaa · Lavastas ka Noorsooteatris DRAAMATEATER NOORSOOTEATER Panso juhib 1970-76, Panso juhib 1965-1970 Mikiver 1976-85 Mikiver 1970-1974 Osad riigirahad Noorsooteatris Hoitakse jäigalt akadeemilist joont, jälgitakse traditsioone Noorsooteatri areng · Panso Mikiver Komissarov Allabert Nüganen alates 1992 · 1994. a muudeti teatri nimi Tallinna Linnateatriks läbi ajaloo on olnud see maja probleem Teatriuuenduse jätk Vanemuises Tooming ja Hermaküla jätkavad Vanemuises lavastajatena. Esinevad ka näitlejatena. Üha selgemini hakkab ilmnema nende omanäolisus