Küprose sotsiaalpoliitika Kristiine Kõiv ja Gaisa Raig Üldandmed: Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodugeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ning selle pindala on 5364 km2. Pealinnaks on Nikosia ning riigikeelteks on kreeka ja türgi. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt. 2009 aasta hinnanguga on rahvaarvuks 801700. Küprose kliima on vahemereline- mahedate, niiskete talvedega ja soojade ja kuivade suvedege. Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed, on vaid mõned allikad ja ojad. Rahaühikuks alates 2008 aastast on euro, enne oli selleks nael. Riigikord on presidentaalne vabariik ning iseseisvus saavutati Suurbritanniast aastal 1960. Sotsiaalpoliitika Kehv majanduslik tase on tekitanud probleeme prostitutsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike hasartmängudega. Toetatakse pikaajalisi eluasemeteenuseid, tasuta keskhar...
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraatl...
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Policy-Polis Agura-market-Polircs- poliitikud tulid kokku ja arutasid probleemide üle linnas Social politics- discusting the problems Talgud on vana versioon sotsiaalpoliitikast Distribution mechanism Oikos Reciprocity Redistribution Market Polanyi stresses that there is no sense in privileging on mode of circulation in relation to the others. He says: ,,the need for trade of markets is no greater than in the case of reciprocity and redistribution" 1601 Poor Law- Queen Elizabeth I of England Uniform system appointing officals as overseers of the poor Local responsibility
Haiglates töötavatel arstidel on lisaks kohustuslikud valved, mis kestavad 12 h, sh ka öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Arstide puhkuse pikkus on 35 kalendripäeva aastas. KUTSENÕUDED JA EELDUSED Kutsenõuded arstidele on väga kõrged. Diagnoosima ja ravima peab vastavalt meditsiinis tõestatud põhimõtetele ja meetoditele, järgides seejuures arstieetikat. Arstitöö tähtsaim põhimõte on patsienti mitte kahjustada. Vajalikud on üldteadmised majandusest, sotsiaalpoliitikast, meditsiini, tervishoiu arengust ja olukorrast nii Eestis kui mujal maailmas. Vajalik võõrkeelte valdamine erialase keele tasandil, millest üks on kindlasti ladina keel. Vajalik on tehniliste ning elektrooniliste vahendite õige käsitsemisoskus. Paljusid protseduure teostavad meditsiiniõed, kuid kõige keerulisemaid protseduure ja uuringuid teevad arstid ise. Arstitöö on raske nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Arst puutub iga päev kokku haiguste ja muredega.
töö- ja elamistingimuste kvaliteeti. Selle hulka loetakse nii tööhõive, tööohutuse ja –tervishoiu, kutseõppe, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalse tõrjutuse, tervishoiu ning ka tööõiguse küsimusi. Sotsiaalõigus ei ammendu siiski meetmetes, mis eranditult ühte eesmärki silmas peavad! Poliitikast tulenev piiritlemisprobleem tõusetub eriti sotsiaalseadustiku suhte määratlemisel tervisevaldkonna regulatsioonidega. Tervishoiusüsteem on selgelt osa riigi sotsiaalpoliitikast. Tervisel on aga mõõtmed, mis ulatuvad kaugemale sotsiaalõiguse vaaldkonnast. Rahvatervise seaduses, ravimiseaduses, vereseaduses, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses jt tervise valdkonna seadustes teostab riik tervise kaitset mitte sotsiaalõiguslike, positiivsete hüvitiste vormis, vaid erinevate piirangute, nõuete ning samuti terviseedenduslike poliitikameetmete kaudu. Ka Euroopa Liidus eristatakse poliitikavaldkondadena sotsiaalküsimusi ja tööhõivet ühelt poolt
9. Ideoloogiad ja erakonnad. Ideoloogiate levik sõltub pakutavat ideede sobivusest ja propagandast. Ideoloogia on partei või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel koostatakse pikaajaline tegevusprogramm, näitab kuidas tulla võimule, millistele sotsiaalsetele gruppidele tuginetakse, kuidas tahetakse korraldada majandust ja ühiskonnaelu. Ideoloogiad koosnevad maailmavaadetest, valitsemisest ja rahvusvahelistest suhetest, majanduspoliitikast, sotsiaalpoliitikast ja võrdsusküsimusest. Ideoloogiad: Poliitiline ideoloogia-maailmavaade, korrastatud ideede süsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. On seotud võimu ja valitsemise küsimustega; esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi, peab seda ainuõigeks; asub mingil kindlal positsioonil, pole neutraalne. Mittepoliitiline ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja
Liidu ja liikmesriikide pädevus: 1) AINUPÄDEVUS (Ainuotsustajaks EL): konkurentsipoliitika, kaubanduspoliitika, tollipoliitika, rahapoliitika; 2) JAGATUD PÄDEVUS: siseturg, põllumajandus ja kalandus, transport, energeetika, justiitstegevus, politsei, mõned sotsiaalsed aspektid: keskkond, tarbijakaitse, tervishoid, turvalisus. 3) LIIKMESRIIKIDE PÄDEVUS: hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keelepoliitika, suurem osa sotsiaalpoliitikast, perepoliitika. Euroopa Liitu kuulumise tähtsus ja muutused Eestile! Euroopa Liidu neli põhivabadust: 1) Kaupade vaba liikumine Euroopa Liidus siseselt on keelatud igasuguste piirangute, tollide ja muude kaubandustõkete kehtestamine; 2) Teenuste vaba liikumine/asutamisvabadus iga oskustööline, arhitekt või insener võib kõigis ELi liikmesriigis vabalt teenuseid pakkuda. Tal on õigus asutada ettevõte ükskõik millises liikmesriigis.
Suurim ravi saanud inimeste vanusegrupp olid 25-29 aastased, keda oli 78 inimest. Maakonniti oli kõige suurema ravile pöördunute arvuga Ida- Virumaa, kus pöördus ravile 132 inimest. 2014. aastal läbi viidud uuringus oli ravile pöördunute arv tõusnud 333 inimese võrra. 3.2 Tarvitamise mõjurid Opiaatide tarvitamine võib sõltuda järgnevatest sotsiaalsetest aspektidest: elukvaliteedi sõltuvus SKP- st, lapsevanemate oskuslikkusest, riigi narko- ja sotsiaalpoliitikast, narkootikumide kättesaadavusest ja peresuhetest. Olulised on ka psühholoogilised aspektid, kuidas inimene saab mõjutatud oma esimestel eluaastatel, eelkooli ja noorukieas ning millised on loodud tingimused inimese arenguks nendel eluetappidel. Narkootikumide tarvitamist võivad ka põhjustada kriitilised perioodid elus. (Ellu Eik et al 2005) 3.3 Kuritarvitamise diagnoosimine
Juhtimisgeto (managerial ghetto) kõrgematel juhtimispositsioonidel on enamasti mehed; kui naised on juhid, siis anamasti teiste naiste üle. Pakkumine Inglismaa, Hispaania, Belgia, Saksamaa, Tsehhi, Rootsi, Jaapan. Naiste tüpoloogia kodule ja karjäärile orjenteerituse järgi Kodule keskendunud Prioriteetne pere ja lapsed Eelsitavad mitte töötada Kvalifikatsiooni saamise eesmärk on kultuurilise kapitali suurendamine Laste arv sõltub valitsuse sotsiaalpoliitikast, pere rikkusest. Ei reageeri tööturuga seotud poliitikale. Pereväärtused väga olulised Adaptiivsed Töö ja pereelu kombineerimine Tahavad töötada, aga pole täiesti karjäärile pühendunud Kvalifikatsiooni saamise eesmärk kavatsus töötada Väga sõltuvad sotsiaalpoliitikast, tööhõivepoliitikast, sotsiaalteenustest, institutsionaalsetest teguritest, majandusarengust. Kompromiss vastuo9lus olevate väärtuste vahel
......................................................... 13 1 Sissejuhatus Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid. Samas, toetuste suurus, sihitus ja reeglid, mille järgi toetamine toimub, erinevad oluliselt. Need erinevused peegeldavad enamasti moraalseid, ajaloolisi ja sotsiaalse õigluse arengu eripärasid riigis. Suur osa sotsiaalpoliitikast on seotud perekondade ja pereeluga. Lapsed ja nende perekonnad on sageli keskseks teemaks kaasaja poliitilistes ja poliitikalaadsetes aruteludes paljudes Lääne heaoluühiskondades. Öeldakse, et heaolu ei ole üksnes ühiskonna moraalse väärtuse näitaja, lapsed on ka inimkapita, tähtsaim ühiskonna tulevikuressurss (Bradshaw 1997, Ringen 1997). Iga samm riigi sotsiaalpoliitikas mõjutab oluliselt perekondi ja pereelu. Laste- ja perepoliitika mõistel ei ole ühest määratlust
erinevaid võimalusi ja ka riikide praktika on sõltuvalt traditsioonidest vägagi erinev. Kuid põhimõte, et maksumaksjad kaasatakse neid puudutavatesse otsustesse, on üldlevinud (Einasto 1999: 479). Veel üheks kriteeriumiks võiks pidada universaalsus, sest üldiselt peetakse sotsiaalkindlustuse all silmas väga laiade kontingentide haaramist ja universaalsust, et inimesed oleksid sellega kaetud (Einasto 1999: 479). 3.3. Sotsiaalpoliitika: kellele ja miks Sotsiaalpoliitikast rääkides ja kirjutades lähtutakse Eestis enamasti eetilistest, humaansetest ja üksikisikukesksetest põhjendustest. Arenenud riikides on sotsiaalpoliitika majanduspoliitika osa. Probleeme vaadeldakse kiretult, pragmaatiliselt ja isegi mõnevõrra küüniliselt. Kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on sotsiaalpoliitikal kolme sorti eesmärgid: eetilised, poliitilised ja majanduslikud.
See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid Inglismaa ja USA vahel on ju traditsiooniliselt lähedased. Võib arvata, et just Ameerikas, kus filosoofide ringkond on ulatuslik ja organiseerunud ning kus filosoofidel tuleb võidelda oma üha ahenevate rahaliste ressursside ja tööhõive eest, leiab püüdlus õigustada filosoofilist teoretiseerimist selle rakendamisega eriti soodsa kõlapinna
orienteeritud- ei ole mugav sobitada traditsioonilisse vasak-parem skeemi. Vaatamata selle võime öelda, et parempoolsel populismil ja vasakpoolsel populismil on ühist nii stiilis, vormis kui meedias. Nad näitavad rahulolul põhinevaid erinevusi suhtumises natsinaalsotsialismi, fasismi, rassismi, anti-semitismi, samuti ka riigi heaollu, ja samuti arusaamist sotsiaalpoliitikast, migratsioonist ja julgeolekupoliitikast. c. On tehtud vähe analüütilisi töid populistliku retoorika kohta. Populismi tuumaks on väga üldistatud väide esindatuse kohta.Seda väidet on tihti tunnetatud kui lingvistilist viidet inimeste ühendusele. Inimesed on väga ebaselge kategooria. Võiks olla kolm tähendust- 1. Inimesed kui rahvus- eriti seotud parempoolse populismi ja natsionaalpopulismiga 2. Inimesed
juuni lastekaitsepäev Laste- ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Kaudse perepoliitika objektiks pole otseselt perekond, kuid sellel on perekondadele mõju (väga lai riiklike poliitikate ring hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika). Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). Raske eristada sotsiaalpoliitikast. Lastepoliitika mõistet kasutab peamiselt ÜRO Laste Õiguste Konventsioon, mis on suunatud laste õiguste kaitsmisele. Ajalugu 1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last)
ettevõtjate subsideerimine töötute noorte hõivamisel, noorte kohustus koolituses osaleda, Joint-up governance (Jobcentre Plus) Avalike teenuste kvaliteedi tõstmine (Best Value): Performance indicators (KOV; koolid, haiglad), Kodanikud pole kliendid vaid teadlikud tarbijad Saksa sotsiaaldemokraadid 1998- 2005: “Agenda 2010”- Saksa heaoluriigi kärpeplaan, Majandus, Sotsiaalturvalisus. Saksamaa konkurentsivõime maailmas Schröder sotsiaalpoliitikast: Lähtekoht: päästa Saksamaa euroskleroosist, muuta riik tõhusamaks ja dünaamilisemaks. Enne valimisi lubas, et sots.kulusid ei kärbita. Pärast: Saksa sotsiaalpoliitika on vanamoodne. Kollekt. vastutus tuleb asendada individuaalsega. Sots.kodakondsus tuleb asendada igaühe panustamisega. Tahtis võita keskklassi valijate hääli. Tagajärjed: SPD sisekriis, paljud lahkuvad. Suured protestid Hartz IV vastu. 2005. sunnitud Schröder kuulutama ennetähtaegsed valimised. Merkel (CDU)
arenguliste tegurite alusel grupina määratlemisest. • Kon (1967): isiksuse sotsialiseerumine sotsiaalsetesse suhetesse ja institutsioonidesse, Mahler (1983): juventiseerumine – noorte innovatiivsus ühiskonnas. • Noorsoouuringud 1980.-l mõjutasid tugevasti plaanimajanduse piirangute süvenemine ja erainitsiatiivi suurendamise katsed. Noored olid jätkuvalt suurimad riiklikust sotsiaalpoliitikast kasusaajad ning neilt oodati panust majanduse arendamisse. •Kuhjuvaid probleeme ning noorte rahulolematust tõlgendati lahknevusena nende suurenevate ootuste ja piiratud töö võimaluste vahel. Empiirilised andmed erinevatest kogemustest ja ootustest võimaldasid kirjeldada noori eri gruppidena: tudengid, töölised, maanoored. •Bulgaaria ja Vene uurijad teoretiseerisid eneseteostusest, Baltikumis enesemääratlusest.
maailmas. Looduses ei ole niisugust asja nagu rahvaste võrdsed võimalused. Nimetuse geopoliitilisele teooriale andis Rootsi riigitegelane Rudolf Kjellen, kes heitis kõrvale traditsioonilise käsitluse riigist kui õiguslikust nähtusest ja hakkas riiki vaatlema sotsiaalse ja majandusliku jõuna. Kjellen mõitis poliitikat valitsemissüsteemina, mis koosneb viiest omavahel koordineeritud valdkonnast: geograafiast, majanduspoliitikast, demo- ehk rahvastikupoliitikast, sotsiaalpoliitikast ning krato- ehk võimupoliitikast. Need valdkonnad moodustavad riigi kui eluvormi, kus riigi tegevuse eesmärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus, mida ümbritseb loomulik välispiir looduses ning iseloomustab sisemine regionaalne harmoonia ühendusteede ja transpordi näol. Selline geograafiline ala kujutab endast riigi ja rahvaste eluruumi. Tugev riik talub halbu piire, kuid nõrgale võivad need saada saatuslikuks.Tugevad riigid ei jää peatuma loomulike
Tööpoliitika o -riigi poolt tööandjate ja töövõtjate vaheliseks suhtlemiseks sätestatud reeglid (seadused) o -ettevõttesisesed otsused töökohtade, palga, puhkuse, töökorralduse jms. kohta Tööhõivepoliitika – töökohtade loomisele, säilitamisele, arendamisele suunatud regulatsioonid ja tegevused Tööturupoliitika – tööturul toimuvate protsesside reguleerimine ja suunamine ühiskonnale soovitud suunas Passiivne tööturupoliitika – osa sotsiaalpoliitikast, töö kaotusega ja tööpuudusega kaasnevate negatiivsete tagajärgede leevendamisele suunatud tegevus Aktiivne tööturupoliitika – segu sotsiaal- ja majanduspoliitikast (regionaalpoliitika), majanduspoliitiliste hoobade kasutamisega tööturul tasakaalu taotlemine Alati ei õnnestu passiivse ja aktiivse, ennetava ja korrigeeriva poliitika samme teinetesisest eristada. Tööturu toimimise majanduslikud selgitused: Klassikaline majandusteooria (A
riigikogu.ee. Sotsiaaltöö. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ajakiri, sisaldab materjali sotsiaal- ja tervisepoliitika kohta. Acta Politica. TLÜ Riigiteaduste Instituudi eestikeelne kogumik, mis kajastab väga erinevaid teemasid poliitikateadustes. Tasemelt keerulisem kui RiTo. Saadaval paberil ja RI kodulehel http://riigiteadused.tlu.ee/. Poliitikauuringute Keskuse Praxis väljaanded (http://www.praxis.ee). Lühiülevaated ja mahukad raportid Eesti majandus- ja sotsiaalpoliitikast, ent ka demokraatiast ning kodanikuühiskonnast. Ministeeriumide ja riiklike ametite (Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Haigekassa, Statistikaameti jne) kodulehed. Nendel leidub statistikat ja ülevaateraporteid oma valdkonnapoliitika arengust. Tavaliselt asub see lingi ,,Uuringud" või ,,Uuringud ja statistika" all. Eesti Panga koduleht (http://www.eestipank.info), kust võib leida ülevaateid majanduse olukorrast. Riigikontrolli koduleht (http://www.riigikontroll
finantseerimine. Tänu sellele on hiljem võimalik kokku hoida kulutusi tervishoiule, politseile, vanglatele, narkovõõrutusele jne. Huvialaringide finantseerimine on kasulik ka majandusele. Näiteks Eesti elektroonikatööstuse edu ei tugine ainult Tallinna Tehnikaülikoolile ja omaaegsele Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudile. Väga oluline oli ka kunagise Tallinna Pioneeride Palee raadioringi tegevus. Sotsiaalpoliitikast rääkides ja kirjutades lähtutakse Eestis tihti enamasti just eetilistest, humaansetest ning üksikisikukesksetest põhjendustest. Mõned autorid samastavad sisuliselt sotsiaalpoliitika samariitlusega. Arenenud riikides on sotsiaalpoliitika aga majanduspoliitika osa. Selle kujundamisel lähtutakse eeskätt ratsionaalsetest ühiskonnakesksetest põhjendustest. Probleeme vaadeldakse kiretult, pragmaatiliselt ja isegi mõnevõrra küüniliselt.
annaabi.ee 
