vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu · Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad) · Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus, madal elatustase), Iirimaa ja Küpros (keskmisest noorem elanikkond väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused) Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%) Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, UK
See väljendub : 1)materjaalses kindlustatuses; 2)tulude ja kulude õiglases jaotumises; 3)hästi korraldatud haridus- ja meditsiinisüsteem Elukvaliteedi põhinäitajaks on inimarenguindeks (IAI),kus riigid reastatakse: 1)keskmise eluea; 2)haridustaseme(nt kirjaoskus); 3)elujärje järgi (SKP). Ühiskondi, kus on kõrge elukvaliteet, nimetatakse heaoluühiskondadeks (NB! õhuke ja paks riik) . Kuna Eesti on pigem õhuke riik, on meie sotsiaalkulutused ühed madalamad terves Euroopa Liidus.Nt. 9 korda madalamad kui Luksemburgis. Sotsiaalhoolekanne on vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajajate toimetuleku. Sellest võivad Eestis osa saada alalised elanikud, siin alaliselt elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatut sotsiaalabi (toit,riided ja ajutine peavari) saavad kõik Eestis viibivad inimesed. Sotsiaalabi jaguneb sotsiaalteenusteks ja sotsiaaltoetusteks
toimimistingimusi. Kasvav rahvusvahelistumine Euroopas on tingitud Euroopa siseturu integratsioonist ja Aasia maade intensiivsest välismajandustegevusest. Konkurentsi intensiivistumine nõuab ettevõtete strateegilist uusorientatsiooni Euroopas. Riikides tekivad globaliseerumise kõrvalmõjuna arenguerisused erinevate regioonide vahel, millega kaasneb mõne piirkonna vaesumine, kõrge tööpuudus, ebanormaalsest vanusestruktuurist tulenevad suured sotsiaalkulutused ja muud probleemid. Tänu odavale tööjõule Aasias, aga paljudes muudes maailma piirkondades, on suured rahvusvahelised kontsernid sulgenud oma tehased emamaal ning paigutanud kapitali sinna, kus tootmine on tööjõukulude tõttu tulusam. Teine moodus, mida suurettevõtted kasutavad, on töötajate asendamine automaatika ja tööstusrobotitega. Nii ühel kui teisel puhul kaotavad inimesed töökohad, vähenevad reaalsissetulekud, kahaneb ühiskonna majanduslik aktiivsus.
inimesed ise. Näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, USA, Jaapan Prantsusmaa HEAOLU RIIG TUNNUSED: · Ressursse võib kanda ühest valdkonnast teise nn. Ülekande ühiskond · 40 -50 % läheb sotsiaallsfääri avalike kuludena(pole sama mis SKP) Eestis moodustavad avaliku sektori kulutused SKP-st 36% ja sotsiaalkulutused moodustavad 12, 4 % SKP-st. Kõik teised EL riigid kulutavd rohkem kui Eesti, keskmine on ligikaudu 26%, selle järgi otsustades kuulub Eesti liberaalse baasideoloogiaga riikide hulka. 6
a) paljud rahvusvahelised investorid ei usu eurosse b) lõhe hästi funktsioneeriva Põhja ja halvasti funktsioneeriva Lõuna vahel c) fiskaalse distsipliini kehtestamise ebaõnnestumine d) euro kursi muutumine dollari suhtes ARUTLEGE 18. Tänu automaatsetele stabilisaatoritele on fiskaalpoliitika iseeneslikult kontratsükliline. Põhjenda antud seisukohta. - Maksutulud vähenevad, kui majanduses on langusfaas (retsessioon) - kui majanduses on langus, siis sotsiaalkulutused suurenevad - ei ole viitaega(sdi), ega otsustusprotsessi, toime avaldub koheselt - rusikareegel, defitsiit suureneb 0,5% SKPst, kui SKP kasv väheneb 1%. 19. Stabiilsus ja kasvupaktil (SGP) on neli elementi. Nimetage need ja kommenteerige lähemalt. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsus ning nende eelarvepoliitika kooskõlastamine. 1. Definitsioon, mis on ülemäärane defitsiit
ei uutnud enam ei suutnud meelevaldselt hindadega manipuleerida. Stagflatsioon = stagnatsioon + inflatsioon. Maailmas paigalseis, kaupu jääb üle, hinnad tõusevad, kerge inflatsioon koguaeg igal pool. Toiduainete hinnad tõusevad, hiinlased söövad kõik ära. Naftat on üha enam vaja, aga samas üha vähem teda on, hind muudkui tõuseb, kui tootmise hind tõuseb siis ka kõigi muude toodete hind tõuseb. Euroopas on tööjõu defitsiit, seega surve palgale, palgad tõusevad. Lisaks veel sotsiaalkulutused muudkui tõusevad. Tooraine on kaugel, lähedalt otsas, samas keskkonnakaitse tingimused muudkui üles, summad järjest suuremaks et toorainet saada. Euroliidus esimene samm rahasüsteemide lähendamise, ühtlustamise suunas 1979. Lepiti kokku ELi juhtivate riikide poolt mõtteline ühine rahaühik ECU european currency unit. See ei olnud konkreetne rahaühik, hakati ainult arvestama omavahel selles, tingraha, paberil ei olnud. 1991 samm veel edasi,
pakkumiskõveraga? a. kõver nihkub verikaaltelje suunas b. pakkumine suureneb piki pakkumiskõverat c. pakkumine väheneb piki pakkumise kõverat d. kõver nihkub verikaalteljest kaugemale 28. Nõudlusseadus väidab, et: a. nõua mis sa nõuad rohkem ikka ei saa kui on b. koos kauba hindade tõusuga kasvab ka kauba nõudlus c. suur tükk ajab suu lõhki d. kauba hinna langus toob endaga kaasa kauba nõudluse kasvu 29. Kui majandus on tõusufaasis, siis: a. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad b. maksutulud vähenevad c. valitsuse kulud vähenevad, kuna tööhõive kasvab ja makse laekub rohkem d. keskmised sissetulekud vähenevad, kuna töötuse toetust makstakse vähem 30. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et a. investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil b. USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele c. USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele d
Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? a. pakkumiskõver nihkub paremale b. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas c. pakkumiskõver nihkub vasakule d. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas 49. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli c. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust 50. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene a. rahvatulu b. üldine hinnatase c. töötus d. reaalne kogutoodang
Rahvaarv 5,6 miljonit(Europe). Poliitline süsteem on parlamentaarne konstitustiooniline monarhia ehk kuningriik. Euroopa Liidu liikmesriigiks sai juba 1. jaanuaril 1973 aastal. Lisaks kuulub Taani ka NATO-sse ning osaleb aktiivselt erinevatel missioonidel. Taanile kuuluvad veel Gröönimaa ja Fääri Saared, kellel on siiski teatav autonoomia. Seega ülesehituselt on riigid väga sarnased. Nad on kuningriigid ning heaoluriigi musternäidised. Sotsiaalkulutused on suured ning inimeste rahulolu väga kõrge. Palgad on suured ning ebavõrdsus üks Euroopa väiksemaid. Nad on eeskujuks paljudele riikidele, kuhu poole püüelda. Lisaks on neil palju kokkupuuteid ajaloos, olles nii sõjatandril kui ka ühises liidus liitlased. Nii et, üldises plaanis on tegu küllaltki sarnaste riikidega, mis sest et üks on teisest rahvaarvult ligi 2 korda suurem ning pindalalt veelgi rohkem. Välispoliitika iseloomustus ja sarnasused
a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel, d. reaal ja nominaalpalga vahel. 35. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli c. * valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust 36. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. * nii monetaar kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 37. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b
a. noua mis sa nouad rohkem ikka ei saa kui on b. koos kauba hindade tousuga kasvab ka kauba noudlus c. suur tukk ajab suu lohki *d. kauba hinna langus toob endaga kaasa kauba noudluse kasvu ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 26 (1 point) Kui majandus on tousufaasis, siis: a. keskmised sissetulekud vahenevad, kuna tootuse toetust makstakse vahem b. maksutulud vahenevad c. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad *? d. valitsuse kulud vahenevad, kuna toohoive kasvab ja makse laekub rohkem ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 27 (1 point) Kuidas nimetatakse tooturul inimesi, kes on momendil tootud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus voi on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, kull aga mujal? *a. loomulikult tootu [strukt + frikts] b. heidutatud tootaja c
C. kauba hinna langus toob endaga kaasa kauba nõudluse 100% kasvu D. suur tükk ajab suu lõhki 0% 23. Kui majandus on tõusufaasis, siis: Student Response Value Correct Answer A. valitsuse kulud vähenevad, kuna tööhõive kasvab ja makse 100% laekub rohkem B. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused 0% suurenevad C. maksutulud vähenevad 0% D. keskmised sissetulekud vähenevad, kuna töötuse toetust 0% makstakse vähem 24. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal?
t d aastal; t l e) jooksva aasta eelarve defitsiidina. 35 Selgita, 35. Selgita miks SKP tase hakkab mõjutama avaliku sektori raha vajaduste defitsiidi või ülejäägi suurust. Kui SKP kasvab, siis maksutulud tõusevad. Kui SKP kasvab nii kiiresti, et sellega kaasneb tööpuuduse vähenemine, siis valitsuse sotsiaalkulutused (töötusetoetused jne.) hakkavad langema. Seega hakkab ka eelarve defitsiit vähenema (või ülejääk kasvama). Vastandsündmus juhtub kui SKP langeb. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 36. Eelarve olukorrale viitab: a)) valitsuse kogukulutuste g tase; b) olukord, kus valitsus toetab fiskaalpoliitika kasutamist majanduse juhtimiseks; c) c) eelarve defitsiit või ülejääk antud
või ja peekon. Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. (puudus raha et läbi viita ümberstruktuureerimine) Maareform Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu. 1928.a.rahareform 1.jaanuar 1928 sai rahaühikuks kroon(eesti riik sai võlgu Rootsilt) Suur kriis Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust.(Inglismaa turg läks kinni ja enam Eestist asju ei osteta) Põllumajandusest levis kriis tööstusesse. Suurenes riigi sotsiaalkulutused. Kes on süüdi? Erakonnad, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale. Põhiseadus, mille puudus on presidendi ametikoha puudumine. Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi. Vabadussõjalased 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille eesmärgiks sai põhiseaduse muutmine Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu Laialdaste volitustega Riigivanem valitakse rahva poolt Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati
Põllumajandus tuli läbi viia ümberstruktureerimine - peamiseks ekspordiartikliteks said või ja peekon. Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. Maareform ● Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu. 1928.a. rahareform ● 1.jaanuarist 1928 sai rahaühikus kroon. Suur kriis: ● Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust. ● Põllumajandusest levis kriis tööstusesse. ● Suurenesid riigi sotsiaalkulutused. Kes on süüdi? ● Erakonnad, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale. ● Põhiseadus, mille puudus on presidendi ametikoha puudumine. ● Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi. EESTI VABARIIK II 15.11.2017 Vabadussõjalased 1929.a. moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mile eesmärgiks sai põhiseaduse muutmine. Andres Larka, Artur Sirk.
Uusparempoolsus hõlmab mitmesuguseid ideoloogiaid klassikalisest liberalismist konservatismiideedeni. Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970. aastatel toimus maailmas järsk majanduslangus, mis sai alguse nafta hinna tõusust kümnetes kordades, tekkisid sotsiaalsed probleemid, nagu suur tööpuudus, kodutus, sotsiaalkulutused panid valitsustele suure koorma, inflatsioon kasvas järjest. 1960. aastatel hoogu saanud helde sotsiaalkindlustussüsteem kulutas riigikassad tühjaks. See pani pöörduma konservatiivse ideoloogia poole. Neokonservatismi tuntuimad järgijad olid USA president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Viimane tuli 1980. aastatel võimule lausa lubadusega makse tõsta, kuna leiboristide pärandina olid avalikud kulud riigieelarve tühjendanud
· Programmilise lähenemise plussid ja miinused? · Kes võiksid olla veel potensiaalsed programmide osutajad? · Kas suudame pakkuda erinevatele sihtgruppidele vajalikke programme? · Millised klientide vajadused võivad jääda katmata? · Finantseerimine? Euroopa Kvaliteedimärk Sotsiaalhoolekande teenustes (EQUASS): ·Ühiskond muutub, (vananeva) elanikonna vajadused ja ootused teenuste ja abi osas muutuvad, rahastamispoliitikad on keerulised (järjest suurenevad sotsiaalkulutused, 64 kõrgendatud tähelepanu süsteemide (kulu)efektiivsusele ja tulemuslikkusele), konkurenents jm. ·Sotsiaalsektori vajadus käia ajaga kaasas, vastata paindlikult ühiskonna vajadustele, pakkuda kvaliteetset abi ja tulemuslikku teenust. ·EQUASS kvaliteedisüsteem on välja töötatud just sotsiaalsektori jaoks, Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi (European Platform for Rehabilitation) poolt, arvestades
Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970. aastatel toimus maailmas järsk majanduslangus, mis sai alguse nafta hinna tõusust kümnetes kordades, tekkisid sotsiaalsed probleemid, nagu suur tööpuudus, kodutus, sotsiaalkulutused panid valitsustele suure koorma, inflatsioon kasvas järjest. See pani pöörduma konservatiivse ideoloogia poole. Neokonservatismi tuntuimad järgijad olid USA president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Nad lähtusid klassikalise liberalismi ideedest. Neokonservatiivid toetavad heaoluühiskonna ideed teatud piirini, peavad oluliseks riigi osa vähendamist majanduses ja
annaabi.ee 
