(sõjakah hüvit).Versaille rahlep sõlmiti ka saksam liitl, 5 liiget suurb,pr,ita,jaap,usa.rahliit lood et lah tülisi hoida ära sõdu suuri konf.saksa kuulus rahliitu 1926-1933.nsv liit 1934-1939 heideti väl kun tung soomele kallale .eesti astus rahliitu 1921 a,see ei toim kun: oma sõjav puud,omakasupüük,otsust oli aegl. Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont, 1938 loodi koondlaag,1935-seati siss sõjavteenist koh. 1936-viidi väed Reini demilit tsooni,1938-aust anschluss ja
NSVL lagu 1991 Milton-monetaristide eestkõn.Võitl inflats vastu.maxukoorm aland.maj elavd. rahapol. sõltumatus valitsusest.tarbijakäitu uurija. fuku- "Ajaloo lõp ja viimane in"dem annab kõigerohk võimal rahuld in tunnustust,aren viib ükskord dem-ni mil edasi eiminda.areneb maj,teh,olme a ajalugu saabläbi. 3tee-p/v meetmete põimim, võrds võimalusd, ettevõtlkus,hõivepol.modern sotsdem globaliseerumine- I-globaliseerumine,puuduv lokaalsed probl.21saj väärtused-pragmatism-kasust lähtuv maailmvaade.relativism-hea see mis kellelegi kasulik.tõde on suhteline.interneti olukord II-valitsev külmasõja võitnud jõud-pole vastandumist,kahaneb suveräänsus,kaob region eripära.tek kult/relig/rahv konfliktid III-in ajaloos olulisim võimu ja jõudude tasakaalu küs.ühelt maailmakorralduselt üleminek teisele.jaot võimalused: a)võim
ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik
(9. aug). Pariisi rahukonverents (10. veb 47). --- Hiiglasikud purustused ja kaotused. 60 miljonit inimest hukkus, palju tsiviilelanikke. Kommunism säilis. Maailma lõhestumine, külma sõja algus. Balti riigid jäid NSVL alla. NATO / Eu Söe- Ja teraseühendus 5. Kapitalistlikud maad ja sotsialismimaad Erinevused: Kapit - Poliitilises elus sai osaleda üha enam inimesi, valijate vanust alngetati, valitsus oli stabiilve, võimule tulid enamasti konservatiivsed või sotsdem erakonnad. Massliikumised suurenesid, ametiühingute mõjud suurenesid, Turumajandus. Sots - Võim rgiis oli 1 kommunistliku partei käes. Kodanikudel puudusid dem. vabadused ja õigused. Julgeolekuorganil oli suur võim. Võim püsis terrori ja hirmu abil. Majandus oli riigistatud. Gulaagid Rigid: Kapit - USA, UK, Prnts, L-Saks, India, Rootsi, Kreeka (peale kodusõda), Itaalia, Hispaania, Portugal (viimased 2 alates 70). Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia
korral saab see eelnimetud liider/juht peaministriks); 4) poliitilised doktriinid (nt. USA's kritiseeritakse oma presidenti ja presidendi naist aga sinna juurde tuuakse alati midagi positiivset.); 5) Partei sotsiaalne koosseis (kes siia parteisse kuuluvad: vaesed, rikkad, migrandid jne) Need viis kriteeriumit iseloomustavad: I 19. saj. tüüpi parteid: a) liberaalsed; b) konservatiivised. II Sotsialistlikud ja sotsdem. parteid III Totalitaarsed parteid: a) kommunistlikud; b) fasistlikud. IV Agraarparteid V Kristlik-demokraatlikud parteid VI Arhailised parteid (2009-05-15) -> DOKUMENTAALFILM ,,11. TUND" · Kas veel annab midagi teha? -> Kas me sooritame kõik koos nö suure enesetapu või on meil mõistust ennast muuta ja seeläbi olukorda parandada? · Filmi tutvustajaks L. DiCaprio.
1905-1906 aasta sündmised Baltikumis: · 1905 puhkenud vene rev mindi aktiivselt kaasa, lätis algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine, osaleti ka ülevenemaalises üldstreigis · 16.okt 1905 sõjaväe rünnak tlnas meeleavaldusel, ärevust leevendas Nikolai II 17.okt manif · Nov asutati tõnissoni algatusel eesti rahvameelne eduerakond, liberaal-dem reformipartei · Oma partei ka sotsdem, jäi rahvuslikule alusele · Ärevamates oluk kutsuti eestis ja lätis kokku rahvaesindajate nõupidamised · Eestiski hakati mõisu põletama · Tsaarivõim vastas sõjaseisukorra väljakuulutamise ja karistussalkade saatmisega · Baltimaid saatis siiski edu: emakeelsed erakoolid, keskkoolid, lihtsustus rahvuslike org ja ajakirj teevus Baltikumi areng 1907-1914: · Kasutati võidetud võimalusi · Arenes põllumaj ühistegevus, pol tegevus (est, lät)
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulen...
ammendanud, vaja otsida uusi ideid. Neid hakkas pakkuma Lääne-Euroopast sisse toodud marksism või sotsiaaldemokraatia laiemalt. Kõikvõimalikke revolutsioonilisi rühmitusi oli Vm-l terve hulk. Ennekõike 2 suuremat parteid. Üks formeerus 1901-1902, tuntud esseeride partei nime all- SR- Sotsialistid-Revolutsionäärid. Nende partei lähtus ennekõike vanast, end ammendanud trad narodnikluse traditsioonidest, üritas neid ühendada, kokku sulatada sotsdem maailmavaatega. Jõudis kohati päris kummaliste tulemusteni. Pmst esseerid olid veendunud, et maailma, ka Vm tulevik on seotud sotsialismi võiduga, sotsialistliku ühiskonna rajamine oli nende lõppeesmärgiks. Erinevalt Lääne-Eur-st, kus leiti, et revol teostajaks peab olema tööstusproletariaat, arvati, et Vm-l on olukord teistsugune, järelikult esseerid pöörasid pilgu Vm kõige kandvama rahvakihi, talurahva poole. Tulevase sots revol pidi teostama talurahvas
ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik
hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#korpdem, 21. oktoober 2013 6. Rinne. E. Liberaalne demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#libedem, 21. oktoober 2013 7. Rinne, E. Otsene demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#otsedem, 21. oktoober 2013 8. Rinne, E. Rahvademokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#rahvdem, 21. oktoober 2013 9. Rinne, E. Sotsiaalne demokraatia. http://www.hot.ee/eririnne/demokr/05types.htm#sotsdem, 21. oktoober 2013 12 LISAD 13 Lisa 1. Demokraatia tüüpide võrdlus Tabel 1 Demokraatia tüüpide võrdlus Demokraatia tüüp Põhijoon Võtme-institutsioon Kodanikutüüp Liberaalne vabadus, sõltumatu kohus aktivist, oma õiguste
PS aastal 1920. Antandivõimud keelasid neil Saksamaaga ühineda ning neile ei sobinud riigi nimi ning 1919 muudeti see Austria vabariigiks. Peale sõda hakati raha devalveerima, saadi laen 1922, et pankrotti mitte sattuda ja majandust stabiliseerida, läks iseseisvast riigist riigini, mis on Rahvaste Liidu kontrolli all. 1925-29 oli majandustõus ning siis ülemailmne majanduskriis. Esimene vabariik püsis kuni 1933 ning kantsler Dollfuss liikus autokraatliku režiimi poole. Oli kodusõda, sotsdem olid keelatud ning 34 aastal tehti uus PS. Dollfuss mõrvati natside riigipöörde käigus. Uuel presidendil oli raske hoida Austriat iseseisvana, natsid võtsid valitsuse üle 1938, ühendati Saksamaaga. 45 aastal langes Kolmas Reich, iseseisvusdeklaratsioon oli 1945 ning võeti üle 29nda aasta põhiseadus. Austria oli UK, Prmaa, NSVLi ja USA mõjutsoonideks jagatud, lääneliitlased tunnustasid riiki 1945, kui kardeti Stalini mõjuvõimu riigis. 1955 saadi täielik
Lääneliit *SAKSAMAA LÕHESTAMINE Läänetsoonid: Mitmeparteisüsteem Vabad kohalikud valimised Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele 1946 USA & SB ühendasid majanduslikult oma tsoonid, varsti ühines Prmaa Võeti vastu abi Marshalli plaaniga 21juuni 1948 rahareform Idatsoon: Punaarmee survel koondati võim ainupartei kätte (kommunistid+sotsdem) Valimised surve õhkkonnas Demokraatlike vabaduste piiramine Ulatuslik natsionaliseerimine Hakati juurutama plaanimajandust Oma rahareform 23juuni 13. Rahvusvahelised pingekolded 1950.-ndatel 1960.-ndatel aastatel. Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Kriiside puhul on olulised põhjused, toimumise aeg, osalejad, tulemused, mõju rahvusvahelistele suhetele. *BERLIINI BLOKAAD
Franco parteist moodustab parempoole -> tp rahvapartei ( vms) .78 konsitutsioon valmib ja on v sarnane saksa konstitutsioonile. Tugev peaminister, kes selgelt kontrollib parlamenti , kuid samas näeb see ette ka tugevalt väljatöötatud parteidesüs. Teineteise tasakaalustamine. Oluliseks ka 1981 viimane riigipöördekatse kus Antonio Molina`se riigipööre , tugevneb kuninga positsioon. Hisp ülesehit jõuliselt lööb kaasa USA , Ger, Falangi partei , kuningakoda ja sots partei Saksa sotsdem eeskujul sotspartei on olnud franco-järgse hispaania peamine võimupartei . V Saksa poliitika 19-20.sajandil Saksamaa pärast Napoleoni (1814/15-1871) Napoleoni sõdade ja nendega kaasnenud Pr pärit pol mõjutustel on Ger pol seisukohalt väga suur mõju ja paljud olulised teemad saksa riikluse seisukohast hakkavad napoleoni sõdade tulemusel välja kuj . Napoleoni poolt l'bi viidav Saks vallutamine või Saksa riikide alistamine ja eksistentsi
kõrgpunkt on ületatud. Jätkusid küll streigid (eriti maikuus), kuid põllutööde hooaja alates asi veidi rahunes. Samas hakkasid streigid (eriti linnades) omandama poliitilist värvingut. 30.04 õhtul kogunesid töölised Russalka juurde miitingule. Parlament, ps, valimisõigus rev põhinõudmised. Suuremates linnades aktiviseerusid üha enam sotsdemokraadid. Järk-järgult hakati saavutama edu. Moodustati VSDTP Tallinna komitee. Sellest kujunes kogu linna sotsdem liikumise südamik. Aleksander Kesküla ja Jaan Tõnissoni vahel toimus konflik isiklikul pinnal. Kesküla heideti EÜSi ridadest välja. Keskülast sai üleöö sotsialist. 1905.aasta alguses Tartu sotsdemide eestvedaja. 1905. aasta kevadel suundus Tlnasse, kus jõudis VSDTP etteotsa. 9 Järk-järgult toimus politiseerumine. Tartus etendas VSDTP rolli ajaleht Uudised.
Ostland allus okupeeritud idaalade riigiministeeriumile, mida juhtis Tlna baltisakslane Alfred Rosenberg. Iga riik sai oma kindralkomissariaadi, mida juhtisid kindralkomissarid + kohalik omavalitsus, mida juhtisid direktoraadid: Hjalmar Mäe, Oskars Dankers, Petras Kubiliunas. III Reich võttis üle natsionaliseeritud vara, eesmärk Balti ressursside max kasutus sõja tarbeks. Põrandaalused rahvuslikud opositsioonirühmed, mille eest Est viimane PM Jüri Uluots, Lät sotsdem juht Puls Kalnins hoidsid sidet Stockholmi kaudu välismaailmaga. 1944 ühendatud keskorganisatsioonid Eesti Rahvuskomitee, Läti Kesknõukogu, Leedu Vabastamise Komitee. Generalplan Ost: 50% eestlastest, 25% lätlastest, 0% leedukatest olid piisavalt puhtad, et jääda, ülejäänud kas saata itta või tappa (juudid, romad, nõukogude kollaborandid). Ostlandi holokaust kolmes etapis: 1) 1941 kohalike juutide hukkamine SS-i Einsatzgruppe A (juhiks
raudristi). Vihkas erakordse andumusega juute. I. Algus kriisiaastatel (1919-24): - Tegutses Münchenis militaarse agitaatorina, kes veenis rahvast tegutsema vasakpoolsete parteide vastu. Pooldas natsionalismi ja vasturevolutsiooni. 1919 astus Saksa Töölisparteisse. 1920 nimetati ümber (NSDAP). - Eesmärgid: mh Versailles' rahulepingu tühistamine ja kollektiivne rahvuslik heaolu. - Vaenlased: juutlus, suurkapitalism, rahvuslikud äraandjad (sotsdem jt poliitikud), vasakpoolsed (hiljem ütles, et on ,,ehtsa Saksa kapitalismi poolt", aga ,,internatsionaalse juudi kapitalismi vastu" ja ,,ehtsa Saksa sotsialismi poolt" ja ,,internatsionaalse juudi bolsevismi vastu") - Esialgsed toetajad: o Kohanemisraskustega vägivaldsed noored mehed ja sõjaväelased. o Vaesunud alamkeskklassi esindajad, kes ei poolda uut vabariiki (riigitööl lihtametnikud, kontoritöötajad, väikekaupmehed,
ebamäärane seltskond. Seal otsustati, et Eesti iseseisvus tuleb välja kuulutada revolutsioonilisel teel - tuleb luua manifest, mis esimesel sobival võimalusel rahvale ette lugeda ja sellega oleks siis vabariik väljakuulutatud. Sellega hakati otseselt tegutsema 18. veebruaril 1918. Saadi kindlad teated, et Saksa väed lähenevad Eesti mandriosale. Haritlaste klubis valiti komisjon, kes paneks Iseseisvusmanifest kirja - sinna kuulusid Jüri Vilms ja Juhan Kukk, sotsdem Karl Ast ja Rahvaerakondlane Jüri Jaakson. Sellel samal koosolekul arutati läbi ka põhimõtted, mida seal Iseseisvusmanifestis tuleks öelda. 19. veebr haritlaste klubis moodustati 3- liikmeline Eestimaa Päästekomitee (Päts, Vilms ja Konstantin Konik) - tegutses Maanõukogu nimel, koondamaks jõude iseseisvuse väljakuulutamiseks. 20. veebruaril saadi Haapsalus paiknevas Esimesest Eesti polgus teada, et jörgmine päev
tähelepanu. Maarahvas jääb kaugeks, pigem vabrikutöölised. Lisaks veel rahvusküsimuse eiramine, tunnustasid rahvaste enesemääramisõigust, kuid puht teoreetiline lähenemine, lootsid sots maailmarevol milles rahvusküismused kaotksid tähenduse. 1903a asutati Sveitsis emigrantide poolt Läti sotsdemo ühendus, mille peamiseks rajajaks ja esimeseks eestvedajaks N. Valters, uuest voolust väljakasvanud. Iseseisvumisel sai Läti esimene sisemin. Valters ja sotsdem, püütsid sünteesida mõlemat mida LSDTP välja jättis. Sotsialism ja rahvuslik külg. Valtersi loodud ühendusest kasvas välja esseeride partei, suurem tähelepanu rahvus- ja agraarküsimustele. uus vool lõpetab seega 20saj alguses poliitilise organiseerumisega, viis läti rahva politiseerumiseni. Uue voolu kõrval eksisteeris, traditsioonilisem rahvuslik liikumine. Põhitähelepanu kultuurhariduslikule seltsiliikumisele. Jagunes omakorda kaheks. Üks poolt lähtus päris rahvusliku
elanikud, põletades maha külad jne. Kaotused maj mõttes olid soomlastele tuntavad. Ždanovi komisjon hakkas nõudma sõjasüüdlaste karistamist. Õnneks ei nõudnud NL kohtu pädevusse andmist, ise pidid soomlased sõjasüüdlased arreteerima ja kohtu alla andma, nende all peeti silmas ennekõike Soome pol juhtkonda Jätkusõja ajal. Ei suudetud kuigi kaua sellele nõudele vastu panna. Üksteise järel arreteeriti ja anti kohtu alla Ryti, president, sõja alguse peaminister Rangell, sotsdem välisminister Tanner ja mitmed teised, kes kõik mõisteti süüdi. Ryti mõisteti 10 a-ks kinni, pääses 4- ga. Nõudmine ei laienenud kõigile juhtivatele poliitikutele. Mannerheim jäi presidendiks edasi, Paasikivi, kellest oli saanud peaminister, säilitas positsiooni jne. Ždanovi komisjonil olid kontaktid Soome kommunistidega, õhutati tegutsema Moskva vaimus, aidati kommunistide esiletõusule. VALPO, kaitsepolitsei, ajakirjandus läksid suures osas kommunistide kontrolli alla
kläest. Kolmas probleem – kohe tegevuse alguses langetas Tõnisson otsuse – Eesti läheb Nõuk Venemaaga separaatrahu läbirääkimistele. Tõnissoni valitsus suutis üsna edukalt võimu teostada. Halvenesid suhted Tööerakondlaste ja Rahvaerakondlaste vahel. Strandmani ja Tõnissoni vahelised teravad vastuolud. Valitsusele sai aga saatuslikuks hoopis muu. R Rahvas sotsdemides üsna pettunud. 2.07.1920 – otsustasid , et nemad enam kodanlikus valitsuses koostööd ei tee, sotsdem partei läheb opositsiooni. Tõnissoni valitsusel ei jäänud muud üle kui tagasi astuda. Järekordne valitsuskriis kujunes üsna keerukaks. Taas streigid suuremates tööstusev-tes. Uue valitsuse loomisele eelne Aado Birgi valitsuse moodustamine. Aado Birk (rahvaerakondlane) suutis juuli lõpuks kokku seada uue valitsuskoalitsiooni. Paraku oli tema edu ainult näiline. 28.07 valitsuse hääletamine. Aado
Kapitalismi kritiseerijana tõdes, et töötajad on eraldatud tootmisvahendite omanikest, võõrandudes iseeendist, muutudes jõuetuks ja otsustusest kõrvalejäävask kontingendiks. Marx leidis, et peaks olema kommunism, kus kõik indiviidid on tootmisvahendite omanikud. Hiljem muutus ta majanduslik ajalookäsitlus teaduslikult põhjendatud teooriaks raamatus "Kapital" (neljaköiteline sh lisaväärtuse teooria). Sõnastas töölisklassi ideoloogia ja organiseeris liikumise (sotsdem). 25selt sai Marxist kommunist, kui oli lugenud Prantsuse revolutsiooni ajalugu. Saksa valitsus sundis ta ka Pariisist lahkuma, Marx läks Belgiasse ja kirjutas koos Engelsiga "Kommunistliku Partei Manifesti." Peagi saadeti maalt välja läks Londoni, kus elas 34 aastat vaesuses (ta kuuest lapsest kolm surid nälga). Suri 14.03.1893. Rahaliselt aitas Marxi Friedrich Engels (1820 1895), kes oli rikka tekstiilitöösturi võsu. Engelsist sai oluline kaastöötaja kompartei
annaabi.ee 
