Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sorgo". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sorgo, sorghum, terad, hirsi, hariliku, paigususorgo, vulgare, üheaastane, kõrreline, koguni, tavalisem, ladvas, mistõttu, maitseomadused, tublisti, võtnud, endosperm, parkaineid, kasutatava, kasutamisel, piiritus, kasvupinna, ühendriigid, nigeeria, mehhiko, argentina, ekvatoriaal, tunti, 1853, otstarbel, longus, nervosum, sudaani, omaetteHammasmais enamkasvatatud mais. Kasutatakse loomasöödaks ja toiduainetööstuses Magusmais maisitõlvikud koristatakse enne täisküpsuse saavutamist. Magusmaisile on iseloomulik terade suur suhkrusisaldus, mis säilitamisel kiiresti väheneb. Suhkrumaisist valmistatakse konserve ja sügavkülmutatakse. Popcorn väikeseteraline mais, mille kiirel kuumutamisel niiskus aurustub, paisutades tera mahtu mitmekordseks. Jahumais iseloomulikud pehmed, tärkliserikkad terad, mida on kerge jahvatada. Maisi kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses. Maisist toodetakse õli, tärklist, siirupit, õlut, piiritust. Maisi täisterajahu energiasisaldus on 1504 kJ/358 kcal 100 g kohta. Nisu (Triticum) Nisu on maailma kõige tähtsam teravili. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Enam toodetakse nisu rikastes piirkondades - Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias.
· katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, nagu odral, kaeral, riisil, hirsil ja sorgol, on tera pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud sõkalterised. Teraviljaseemnete eristamistunnused: · Paljasteriseline kaer teris on üleni kaetud peenikeste ligisurutud karvakestega.
Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. Hirss 7. Sorgo 8. Riis Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste poolest jaotatakse teravilja kahte rühma: I. Nisu, rukis, oder, kaer II. Mais, hirss, sorgo, riis Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv. Selliseid teri nimetatakse sõkalteristeks. Paljasteristeks nimetatakse selliseid teri, kus teris ja sõkald ei ole
- Toiduks, loomasöödaks ja õllepruulimiseks - Põuakindel - Suurimad kasvatajad: Venemaa, Kanada, - Elatusmajanduse kultuurtaim Saksamaa,Prantsusmaa, Ukraina - Kõige suurem kasvataja India Rukis Sorgo - Nisu aseaine jahedamatel Põhja-Euroopa aladel - Soojanõudlik - Suurimad kasvatajad: Venemaa, Poola, Baltimaad - Kasvupinnalt esikohal India Mugulviljakasvatus - väga palju - peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades - kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid - Aafrika savan
HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali
Kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused Väikesed tuul tolmlevad õied moodustavad 30–50 cm pikkuse pöörise (pööris koosneb 30- 500 õiest) Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm Kultuurisordid Ligi 40 000 riisi kultuurisordi Riisisorte liigitatakse tärkliserikasteks ja kleepriisiks. Kleepriisi terad on pehmed ja sisaldavad gluteeni ning suhkrut Tärkliserikaste teradega sordid jagunevad omakorda pika-, keskmise- ja lühikeseteralisteks Kultuurisordid Kõige levinumad on maailmas pikateralised riisisordid Keskmise ja lühiteralisi sorte kasvatatakse veidi jahedamas kliimas, sest nad vajavad pikemat kasvuperioodi. Nende sortide terad pudrustuvad keetmisel. Riisi kasvatamine Kasvatatakse kõikides maailmajagudes
Import: toornafta, vääriskivid, masinad, väetis,raud ja teras, kemikaalid India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10.94%, Ameerika Ühendriigid 7.16%, Saudi Araabia 5.36%, Araabia Ühendemiraadid 5.18%, Austraalia 5.02%, Saksamaa 4.86%, Singapur 4.02% (2009). Tööstus: 1. Põllumajandus - India põllumajandus on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Peamised kultuurtaimed, mida külvatakse, on riis, nisu, hirss, sorgo. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Indias kasvatatakse veel ka palju suhkruroogu, teepõõsast, tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. 2. Turism - Indias algab turismi kõrghooaeg oktoobrist, mil mussoonid on möödas ja ilm põhjamaalasele vastuvõetavam. Turism Kerala, Tamil Nadu, Delhi, Uttar Pradesh ja Rajasthan on kõige populaarsemad osariigid turistide poolest. Vaatamisväärsused:
annaabi.ee 
