Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
PEREKOND: palderjan (Valeriana) palderjan (Valeriana officinalis) SUGUKOND: uniohakalised (Dipsacaceae) PEREKOND: äiatar (Knautia) äiatar (Knautia arvensis) SUGUKOND: kellukalised (Campanulaceae) PEREKOND: kellukas (Campanula) suureõieline kellukas (Campanula persicifolia) SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) PEREKOND:raudrohi (Achillea) harilik raudrohi (Achillea millefolium) PEREKOND: soolikarohi (Tanacetum) harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus) PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium)
Puit- mööbli-, tööriistade- ja hoonete valmistamiseks, masinaosad, instrumendid/pillid(Roosipuu-Laialehine dalbergia, kuusk, lepp, vaher) 2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a)
Koirohi · Päikesepaistelisel kasvukohal toitainevaesel mullal on toimeainete sisaldus kõrgem · Absindi (koirohujoogi) pidev tarbimine tekitab ajukahjustusi ning vaimset allakäiku 13 · On tuntud koide, kirpude, prussakate, tigude ning hiirte ja rottide peletaja · Enamik taimi ei tunne end koirohu kõrval hästi Soolikarohi · Temas leidub kaltsiumi, magneesiumi ja eelkõige kaaliumi on heaks kompostimaterjaliks · Soolikarohi peletab eemale kahjureid, takistab nende munemist ja toitumist · Soolikarohi peletab kapsa-tuhktäid, õunamähkurit · Kui majja riputada soolikarohukimbud, siis ei meeldi see kärbestele, sipelgatele ja hiirtele · Soolikarohu leotisega pritsitud kartulipealsed ei meeldi kartulimardikatele, · Leotisega töödeldud kapsad ei maitse väike kapsaliblika ja
· Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini · Kasvab prahipaikadel, kesal, põldudel umbrohuna Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare · Perekond soolikarohi · 30-110 cm, mürgine · Taim hõõrumisel iseloomuliku aromaatse lõhnaga · Õitseb juuli-september · Kasvab klibustel rannikutel, kuivadel tee- ja põlluservadel Harilik puju Artemisia vulgaris · Perekond puju · 30-190 cm · Kasvab kogumikena, varred on jäigad, lehed iseloomuliku puju lõhnaga, pealt tumerohelised alt valged ja viltjad. · Õitseb juuli-september · Kasvab
· Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam- vähem ühes tasapinnas (SOOLIKAROHI, PIRNIPUU); · Sarikas - kobara peatelg on taandarenenud ja enam-vähem ühepikkused õieraod moodustavad sarikakiired (NURMENUKK, LAUGUD); Liitsarika iga sarikakiir kannab omakorda lihtsarikat (KÖÖMEN, HEINPUTK). ·
Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. HARILIK MAAVITS Solanum dulcamara Rahvapärased nimed: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi Eluvorm: Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Pikkus 0,3...3 m. Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp viie terava tipmega, jääb viljumisel püsima. Krooni pikkus kuni 2 cm, tema putk
Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes karilikust kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. Soostunud niidud Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel seal kasvab mõlemaile 7 kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti
Erepunane Ipomea coccinea 2 18 C 14 päeva Hõlmine lehtertapp Ipomea lobata 2 18 C 14 päeva Aedkohhia Kochia scoparia 2 V 18 C 7-14 päeva Pärdiklill Mimulus 2 12 C 7-14 päeva Manglese päikesetiib Helipterum manglesii 2 18 C 14-20 päeva Lõhnav soolikarohi Tanacetum parthenium 2 18 C 20-30 päeva Tiivuline tunbergia Thunbergia alata 2 18 C 14-20 päeva Harilik pruudisõlg Zinnia elegans 2 21-23 C 5-7 päeva Lillkapsas 2 18-20 C 3-4 päeva Keskvarane kapsas 2 18-20 C 3-4 päeva Tomat 2 20-25 C 5-6 päeva
tarnadel emakat (hiljem vilja) ümbritsev põie- või pudelitaoline moodustis, mille tipust ulatuvad välja emakasuudmed Pähik põisikud koonduvad pähikutesse 98. kahekojane tarn Erisoolised pähikud isaspähikud tavaliselt varre tipus emaspähikud allpool 99. EMASURB KORVÕISIK õisikupõhja servas keelõied keskel putkõied 115. harilik härjasilm õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed 116. Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega 117. soolikarohi või ainult keelõitega 118. harilik sigur SARIKAS (lihtsarikas) õisik, mille peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied 119. 120. luigelill LIITSARIKAS 121. liitõisik, mille pearao tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud (lihtsarikad). Osaõisikute alusel võivad olla katise lehed 122. katise lehed 123. sarika alusel katise lehed olemas 124. sarika alusel katise lehti pole
Kanarbik ka mööbi sisu Rohttamedest saab paberit.Nt õlgedest aga paremad on suurtarnad, päideroog, pilliroog. Kollad kasutusel metallurgias Turbasamma- eelistatud vanades majades pragude kinni toppimisel. Raudosi peenike liivapaber Seebilil/vahulill - pesemisvahendina sisse toodud. Toimeaineks on saponiinid. Eelistati siidi pesemiseks. Tõrjetaimed Kasutati lõhna ja pealepritse kaudu. Pealepritse: Kõrvenõges panna tünni ja lasta laagerduda. Lisaks on ta väetiseks. Soolikarohi/püreeter püretroidid. Soojaverelistele vähemürgised, putukate väga mürgised mitte kasutada. Koirohi, Raudrohi ,Kesalill, Puju, Küüslauk, Toomingas, Lõhnana: Maarjahein riidekirstu. Riietelhealõhn ja koidest lahti. Sookail kirbu- ja koitõrje. Ravimtaimed Suurtakjas on ravimtaim.Villtakjast ei loeta ravimtaimek, sest sel aja kui teadus saksamaal arenes seda seal erti ei kasvanud. Tegelikud sarnased ja lähedased iigid omavad sarnased tunnuseid. Liskas on harudasi
Rannikuniidud: · Rohumaad, mis paiknevad rannikul ja jäävad merevee mõjualasse, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolaseks. · Sõltuvalt pinnamoest levib taimkate seal vöönditena. · Rannikuniidud on kujunenud mereranniku kerkimisel või karjatamisel. · Puu- ja põõsarinna enamasti puudub. · Puu- ja põõsarinne: harv, koosneb kadakast ja kibuvitsast. · Rohurinne: pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, randristik, hanijalg, soolikarohi, kukesaba · Heas seisus rannaniidule on iseloomiluk mosaiik loomade poolt madalmuruseks pügatud taimkattest, üksikutest kõrgematest rohututtidest ning mudaseks trambitud lohkudest. · Selline struktuur teeb rannaniidust tähtsa pesitsus- ja rändepeatuste ala mitmetele ranniku- ja avamaastiku lindudele. · Rannikuniitude linnud: niidurisla, punajalg-tilder, mustsaba-vigle, tutkas, lambahänilane. Soostunud niidud:
Väetistena kasutatakse mahepõllunduses orgaanilisi väetisi ja mitmesuguseid kivimijahusid. Orgaaniliste väetiste valmistamisele - komposteerimisele pööratakse väga suurt tähelepanu. Kivimijahud on erinevalt keemiliselt toodetud mineraalväetistest peaaegu lahustumatud ja aeglase toimega ega hävita seeläbi mullaelustiku tasakaalulist mitmekesisust. Kahjurite hävitamiseks kasutatakse mahepõllunduses eelkõige mitmesuguseid taimede leotisi ja pulbreid (nõges, püreeter, soolikarohi, tubakas jne.). Mitmetest neist lähtuvad ka tänapäeva tööstuslikud taimekaitsemürgid (nt. sünteetilised püretroidid). Väga soositud on kõigi biotõrjemeetodite kasutamine - alates laboris kasvatatud organismide külvamisest kuni kasulike putukate ja lindude elu- ja varjepaikade loomiseni. Taimedest on võimalik parasiite eemal hoida ka parimate kasvutingimuste loomise abil. sageli levivad parasiidid just
Sagedamaid rohttaimi (nimetused) pärandkooslustel kõrreliste, lõikheinaliste, korvõieliste ja mailaseliste sugukonnast. Kõrrelised - punane aruhein, lamba-aruhein, lubikas, keskmine värihein, harilik kastehein, pilliroog, randaster, liiv-vareskaer, harilik kastekaer, rand-orashein, luht- kastevars, sookastik. Lõikheinalised - tarnad, ahtalehine villpea. Korvõielised - kassikäpp, pajuvaak, harilik soolikarohi, varretu ohakas, Mailaselised - kassisaba, pikalehine mailane, suur robirohi. Pärandkoosluste kaitstavaid ja ohustatud taimeliike. Pehme koeratubakas Saaremaa robirohi Püst-linalehik Siberi võhumõõk Niidu-kuremõõk 14
steppide tunnustaimed on ukraina stepirohi (Stipa iicrainica) ja kaldaluste (Bromus riparius), märksa kontinentaalsemates Kasahstani steppides aga punane ja sarepta stepirohi (S. rubens, S. sareptana), külmpuju (Artemisia frigida) jt. ning lõpuks äärmiselt karmides Baikali-tagustes steppides jõhv-stepirohi (Stipa capillata), tardhein (Aneurolepidium pseudoagropyruin) ja siberi soolikarohi (Tanacetum sibiricum). Kõrbed. · Levik 30-40 lauskraadidel. · Kliima sademed alla 250(300) mm/a. Veekadu võib olla suurem kui sademete hulk. Sademeid on vähe, need on ebaühtlased ja ebareeglipärased. Esinevad fantoomvihmad udu kondenseerumine. Talved on külmad, kogu ülejäänud a kuum. Ööpäevased temp kõikumised on suured. · Jaotus mullatingimuste järgi
rakendada ka suurtootmises (viljavaheldus, sobivad naaberviljad, orgaanilised väetised) Mahepõllunduse peamiseks erinevuseks on tööstuslikest keemiatoodetest - väetistest ja taimekaitsemürkidest hoidumine. Väetistena kasutatakse mahepõllunduses orgaanilisi väetisi ja mitmesuguseid kivimijahusid. Kahjurite hävitamiseks kasutatakse mahepõllunduses eelkõige mitmesuguseid taimede leotisi ja pukbreid (nõges, püreeter, soolikarohi, tubakas jne.). Antropogeenne stress. õhu saastamine, mullakeskkonna häiritus, resotamine ja lõhkumine Linn kui mitmekesine elupaik. Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500, koos haruldastega aga palju rohkem kui looduslikke soontaimi Eestis. Loomade-seente spetsialiseerunud liikide
Lehterõied, putk- ja keelõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis. Vili: seemnis. I alamsuguk. Putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied. II alamsuguk. Keelõielised - õisikus ainult keelõied. N: harilik piimjuur, harilik karutubakas, sarik-hunditubakas, harilik linnukapsas, harilik jänesesalat, pihkane ristirohi, voolme-ristirohi, madal mustjuur, harilik soolikarohi, harilik kuldvits, kanada kuldvits, paljas võõrkakar, karvane võõrkakar, põld-piimohakas, kare piimohakas, harilik sigur, vesikanep, randaster, tuliohakas, kähar karuohakas, vill-takjas, väike takjas, arujumikas, rukkilill, paskhein, harilik keelikurohi, kassikäpp, lõhnav kummel, koirohi, põldpuju, harilik puju. Sk. Mailaselised rohttaimed. Lehed vastakud v. vahelduvad, liht v. liitlehed. Õied sügomorfsed, väga erineva kujuga, kroon ja tupp 4 v. 5 tipmega, tolmukaid 5, 4 v. 2
Mailased Kahjulikud rohundid A- Parasiittaimed- -Võrmid- juuretu ja lehetu- kinnitub peremeestaimele iminappaga ja võttab vajaliku orgaanilise aine. B- Poolparasiidid- olemas fotosünteesiv aparaat, kinnituvad peremees taimele - Robirohi - Härgheinad - Silmarohud C- Kahjulikud- rikuvad loomakasvtust - Sinepitaimed annab piimale mõrka maitse - kapsad- maitse - kollakad maitse - Puju- maitse - Soolikarohi- maitse - Käpad (orhideed) - maitse - Sibultaimed- maitse - Väikeoblikas- maitse - Kullerkupp- maitse -Härgheinad- värvib piima - Lõosilm- värvib piima - Seljarohud- värvivad piima - Kress- liha rikuvad - Laugud- liha rikuvad -takjad- rikuvad lambavilla -Kroonohakad- rikuvad villa Mürgised, söömine tingib mürgituse või surma. Tavaliselt neid ei söö, võivad süüa kui
aastakümnetel kiiresti vähenenud (loomade karjatamine on jäänud väheseks) -suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal -puu- ja põõsarinne esineb harva, koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. -rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. -kaitsealuseid liike: niidu-asparhernes Soostunud niidud -esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel – seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulike taimi. -mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti. -on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest
Sugukond jagatakse kaheks alamsugukonnaks: putkõielised ja keelõielised. Alamsugukond putkõielised- Tubiflorae. Õied peamiselt putkõied, vahel on üksnes servmised ebakeel- või lehterõied. Siia kuuluvad perekond päevalill (harilik päevalill, mugulapäevalill ehk maapirn), puju (ussipuju, koirohi, meripuju), jumikas (rukkilill), ja ohakas (põldohakas). Alamsugukonna teistest perekondadest on laialt levinud järgmised liigid: valge karikakar, harilik härjasilm, harilik soolikarohi ja aedvaak. Alamsugukond keelõielised- Liguliflorae. Keelõitega. Vegetatiivsetes elundites esinevad alati lülilised piimasooned. Siia kuuluvad perekond võilill (harilik võilill, koksagõss), piimohakas (põld-piimohakas). Täidisõielisus Aianduslikult on väga levinud täidisõielised taimed. Nendel on suurenenud kroonlehtede arv. Kroonlehtede arv võib suureneda kahel viisil. Bioloogiliselt parem on esimene võimalus -
umbrohud. Sugukond jagatakse kaheks alamsugukonnaks: putkõielised ja keelõielised. Alamsugukond putkõielised- Tubiflorae. Õied peamiselt putkõied, vahel on üksnes servmised ebakeel- või lehterõied. Siia kuuluvad perekond päevalill (harilik päevalill, mugulapäevalill ehk maapirn), puju (ussipuju, koirohi, meripuju), jumikas (rukkilill), ja ohakas (põldohakas). Alamsugukonna teistest perekondadest on laialt levinud järgmised liigid: valge karikakar, harilik härjasilm, harilik soolikarohi ja aedvaak. Alamsugukond keelõielised- Liguliflorae. Keelõitega. Vegetatiivsetes elundites esinevad alati lülilised piimasooned. Siia kuuluvad perekond võilill (harilik võilill, koksagõss), piimohakas (põld-piimohakas). Täidisõielisus Aianduslikult on väga levinud täidisõielised taimed. Nendel on suurenenud kroonlehtede arv. Kroonlehtede arv võib suureneda kahel viisil. Bioloogiliselt parem on esimene võimalus - kroonlehtede arv suureneb kas ringide
umbrohud. Sugukond jagatakse kaheks alamsugukonnaks: putkõielised ja keelõielised. Alamsugukond putkõielised- Tubiflorae. Õied peamiselt putkõied, vahel on üksnes servmised ebakeel- või lehterõied. Siia kuuluvad perekond päevalill (harilik päevalill, mugulapäevalill ehk maapirn), puju (ussipuju, koirohi, meripuju), jumikas (rukkilill), ja ohakas (põldohakas). Alamsugukonna teistest perekondadest on laialt levinud järgmised liigid: valge karikakar, harilik härjasilm, harilik soolikarohi ja aedvaak. Alamsugukond keelõielised- Liguliflorae. Keelõitega. Vegetatiivsetes elundites esinevad alati lülilised piimasooned. Siia kuuluvad perekond võilill (harilik võilill, koksagõss), piimohakas (põld-piimohakas). Täidisõielisus Aianduslikult on väga levinud täidisõielised taimed. Nendel on suurenenud kroonlehtede arv. Kroonlehtede arv võib suureneda kahel viisil. Bioloogiliselt parem on esimene võimalus - kroonlehtede arv suureneb kas ringide
Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand- orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel –seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti. Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu
annaabi.ee 
