Feta juust (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Juust

· Brie juust ehk Brie ­ · Maasdammeri juust valgehallitusjuust · mozzarella · brõnsa · Parma juust · Cheddari juust · Pikantne juust · Edami juust · ricotta · Emmentali juust ehk Emmental · rokfoor ehk Roquefort ehk · feta ehk fetajuust Roqueforti juust · Gorgonzola juust · Stiltoni juust · Gouda juust · Sveitsi juust · Gruyère'i juust · Vene juust · hollandi juust · Viru juust · Hollandi leib Kasutatud kirjandus: http://www.estover.eu/index.php?page=erinevad_juustud http://et.wikipedia.org/wiki/Juust http://images.google.ee/images

Toiduainete õpetus

22

pptx

Juust

 Beaufort  Romano Sinihallitusjuust  Seda juustu ei kuumutata ega pressita.  Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseen. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljapoole.  Gorgonzola juust  Bleu de Bresse  Danish Blue  Stilton Juustusordid  Atleet  Bel Piemonte juust  Feta ehk fetajuust  Hollandi leib  Maasdammeri juust  Parma juust  Pikantne juust  Šveitsi juust  Vene juust  Viru juust https://www.youtube.com/watch? v=43Y7MuwGXX4 Aitäh kuulamast!

Toiduaineõpetus

16

pptx

Juust

Juust Ragne Reigam K112 Juhendaja: Jolanda Pärtmaa Juustu ajalugu Arvatakse, et juust ei ole tekkinud inimeste sihikindla tegevuse tagajärjel. Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees. Väidetavalt läinud ta kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu liigitus Juustu liigitatakse pamiselt kõvaduse ehk veesisalduse järgi. Lisaks kõvadusele liigitatakse juuste veel: Rasvasisalduse järgi Valmimise tingimuste järgi Tekstuuri järgi Soolasisalduse järgi Tooraine alusel Toorjuust Toorjuust on

Toiduaine Õpetus

12

doc

Juust

kastmetes hästi peeneks pudendatult. Igapäevasel toiduvalmistamisel saate maitse poolest kasutada kõiki kõvu igapäevajuuste, samuti toor- ja sulatatud juustu; kodujuustu ja kohupiima pole vist tarvis mainidagi. Kuidas juustu valida vanuse ja muude omaduste järgi, selle kohta veidi allpool. Külmadesse roogadesse, Näiteks salatitesse sobivad peaaegu kõik igapäevajuustud väikesteks kuubikuteks või pulgakesteks lõigatuna. Et kergesti murenevad feta, toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade ­ kreemide, vahtude, parfeede ja tortide ­ koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade

Restoraniteenindus

20

docx

Referaat: Juustud

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks ja vadakuks. Paunast juu

Toidukaubandus

2

docx

Juust

Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pastöriseerimine ning jahutami

Toit ja toitumine

62

doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus

15

pptx

Ürdid

Sega ülejäänud hakitud petersell ja basiilik hapukoore ja piimaga, maitsesta soola-pipraga. Vala kaste lihapallidele ning lase läbi kuumeneda. Soe pasta ja fetajuustusalat ürtidega Võrratu kerge salat. Fetajuustust moodustub kuumale pastale meeldiv juustune kaste 4 portsjonit: Kogus Koostis- ja maitseained 300 g Fusilli 300 g Kirsstomatid 200 g suitsusink 2 suurt peotäit meelepärast salatit (rukola, värske spinat vms) 300 g Feta juust 0.5 dl rebitud basiilik või muid ürte Keeda pasta rohkes soolaga maitsestatud vees. Poolita kirsstomatid ja lõika sink kuubikuteks. Rebi pestud salat väiksemateks tükkideks lõika fetajuust kuubikuteks. Nõruta pasta ning sega tomatite, salati, ürtide, singi ja fetajuustuga. Serveeri kohe. Täname kuulamast!

Toiduainete õpetus

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (0)