Feta juust (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Juust on suurepärane toiduaine.

Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6­8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli.

11

doc

Muna- ja juusturoad

.....................6 2.1.3 Mimolette ..................................................................................................................6 2.1.4 Riblaire ......................................................................................................................7 2.1.5 Rondele ..................................................................................................................... 7 2.1.6 Feta7 2.1.7 Parmesani e. Parma juust........................................................................................... 7 2.1.8 Mozzarella..................................................................................................................7 2.1.9 Emmental................................................................................................................... 8 2.1.10 Maasdam.........................................................................................................

Kokandus

180

ppt

Toiduainete õpetus

kalgendavaid ensüüme ehk laapi Kalgendi piisava happesuse ja tugevuse korral lõigatakse ta teraliseks ja jäetakse seisma Osa vadakut nõrgub välja, järgneb järelsoojendus, segamine ja pesemine Alma kodujuust 4% 100 g toodet sisaldab: Energiat - 460 kJ/110 kcal Valke - 16 g Süsivesikuid - 2,6 g Rasvu - 4 g Soola max 1% Toorjuust Toorjuustud on piimavalkude kalgendamise teel valmistatud tooted, mida ei järelvalmitata Tuntuimad toorjuustud on feta, mozzarella ja philadelphia Mozzarella Juustumass venitatakse niitideks ja keritakse kokku Originaalmozzarella on värskelt pehme ja elastne ning võtab ka tugeval muljumisel alati tagasi oma algse kuju Mozzarella Mozzarella säilib 7 päeva külmkapis kinnises karbis Võib säilitada ka nõrgas soolvees, mida peaks iga päev uuendama Mozzarella on üks vähestest juustudest, mis talub külmutamist ilma märgatavate maitse- või struktuurimuutusteta Feta

Toitlustusettevõtete töökorraldus

12

doc

Juust

Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6­8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli

Restoraniteenindus

17

doc

Juustulaud

50g juustu. Lühiajaliseks vastuvõtuks kaetakse juustulaua puhul arvestatakse ühele sööjale 50-70g juustu. Pikemaajalise vastuvõtu (sünnipäev,külalised kodus) puhul arvestatakse 150g,isegi kuni 200g juustu igale sööjale. Lisandeid arvestatakse vastavalt juustu kogusele. 3 Juustulaua katmine Laud olgu nii suur,et juust,lisandid,suupisted,joogid ja nõud sellele ära mahuksid.Laud võib olla mistahes kujuga ja selle võib paigutada ruumi,paviljoni,aeda või terassile.Laua kõrgus on 0,85-1,1 meetrit. Laud tuleb paigutada nii,et sellele oleks igast küljest vaba juurdepääs. Laud kaetakse peaaegu maani ulatuva linaga või asutatakse seelikut.Lina võib olla valge või värviline.Lauakaunistused valitakse tagasihoidlikud,sest juustuvaagnad vormistatakse kaunilt

Kokandus

13

pdf

Juustud

Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust? .......................................................................................................... 7 Juust on hammastele kasulik .................................................

Toiduhügieen

16

odt

Kokanduse põhimõisted

majoneesitaolist kastet. Bouquet garni - Ürtide ja maitseköögiviljade kimp, mis koosneb enamasti porrulaugust, sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. Brie - Põhja-Prantsusmaalt pärit koorene ja jooksev valgehallitusjuust, mille maitsvamad eksemplarid on valmistatud lehmapiimast. Kõige tuntum Prantsuse päritolu juust. Bruschetta - Kogu maailmas populaarne suupiste, millest kirjutavad juba 15. sajandist pärit Itaalia ajalooürikud. Õhuke saiaviil röstitakse või grillitakse, määritakse küüslauguga ning piserdatakse peale õli ning kaetakse basiiliku ning soola-pipraga maitsestatud tomatikuubikutega. Põhiretseptil on palju variante. Boeuf à la tartar - Värskest roorest lihast valmistatud roog, milles liha aetakse esmalt läbi

Kokandus

18

doc

Piimatooted

eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Piim klaasis Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima kogutakse inimese toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjazenka). Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis ta läheb hapuks. Seda põhjustab fermentatsioon: piimhappebakterid muudavad 3. piimasuhkru piimhappeks. Seda fermentatsiooniprotsessi kasutatakse mitmete piimatoodete valmistamisel. Ka pastöriseeritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 1­4 kraadi juures. Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)