algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa. Sisse veeti soola, metalli, ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist soolaheeringat ja tubakat. Levinud SÕBRAKAUBANDUS, talupoeg saatis sõlminud Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile ja kõlbelisemat elu. 1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna kindla kaupmehe kaudu oma toodangut linna müügile ja kaupmees ostis kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased 30 000 – hulgas laia leviku. Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, talle midagi linnast selle eest
Pidage meeles: liiga pehmeks ei tasu juurvilju keeta, siis võivad nad hilisemal serveerimisel serveerimisel katki minna. Marinaad jahutada täielikult ja valada heeringatükkidele. Juba mõne tunni pärast on heeringatel marineeritud maitse, kuid järgmisel päeval on nad kindlasti veel paremad. Murulauguga kartuli-heeringasalat 2 liitri jagu kuubikuteks tükeldatud kartuleid 300-400-grammine sibulaga soolaheeringas või lihtsalt soolaheeringat ja mugulsibul 50 g murulauku Kartulisalat tuleb palju parem, kui kartulid kooritakse alles pärast keetmist. Kartulikuubikutele lisa hakitud murulauku. Kasuta soolaheeringat, mis on pakis koos sibulaga. Haki see peenemaks. Pakis olevad sibulad sobivad väga hästi, sest on huvitava maitsega ega ole nii kanged kui toores sibul. Viimasena lisa hapukoor ja sool. Retseptid: pearoog Heeringa kiluvorm 2 x 240 grammis pakki mahesoola heeringafileed 10 keskmist kartulit 3 sibulat
lisandusid Paldiski ja Võru. ● Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise ● Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte. ● Eestist välja viidi peamiselt teravilja. Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehitus kraami (mastipuit, lauad, tõrv, tõkat). ● Suurem osa väljaveatavast kaubast läks Madalmaadesse. Väiksem osa Saksamaale. ● Sisse veeti Hispaaniast ja Prantsusest soola, metalli, soolaheeringat ning tubakat. Lisaks veini, klaase, paberit ja kolooniakaupu. ● Riik sai tollide ja teiste kaubandusest laekuvate maksude pealt olulist sissetulekut. Usuelu ● Luteri kirik oli Rootsi riigi kirik. Ka Balti aladel üritati välja juurida viimased paganluse ja katoliikluse ilmingud. ● Kirikus käimine ja künnise maksmine olid rangelt kohustuslikud. ● Herman Samson - Teoloog, esimene Liivima kindralsuperintendent (kirikupea).
Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare & kaks uut- Paldiski & Võru *Eesti linnade osa transiitkaubanduses taandus tagasihoidlikuks * peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili *järk-järgult suurenes ka metsamaterjali väljavedu *sisse veeti peamiselt soola&metalli, samuti soolaheeringat&tubakat *salakaubandus(põhjuseks sisse-ja väljaveokeelud ja tollitariifid) *tsunfikord Majandus maal *tsunfikorra tõttu linnades hakkasid uued tööndusettevõtted tekkima maale-rajati telliselööve, lubjaahje, sae-ja vaseveskeid. *paberivabrik Räpinasse *von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise *peamiseks väljaveokaubaks teravili, metsamaterjal Valgustuse mõju Eesti alale *Hupel osales Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja "Lühhike öppetus..
nimeks poola ajal) , Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ja Võru. Suurim oli Tallinn, kus 18.saj lõpul oli umbes 10 000 elanikku. Linnu juhtisid raehärrad eesotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunftidesse, endisel valitses saksa keel ja meel. Linnu ümbritsesid kraavid ja väravad, mis pandi ööseks lukku. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Sisse veeti soola, metalli, tubakat ja soolaheeringat. Tekkis uus moodus, kuidas vilja rahaks teha, sest mõisnike õigus oma vilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud. Uus moodus oli viinapõletamine, mis neelas juba kolmandiku viljasaagist ja laastas märgatavalt metsi. Uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise. VALGUSTUSSAJAND Valgustus 18.sajand on valgustussajand
Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva.1563 sai linnaõiguse Kuressaare ning 1584 a Valga. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas õigused.17.saj.kaotasid veel linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga.Linnadele lisandusid veel Paldiski ja Võru.Peami- selt veeti välja teravilja, lina, kanep ning laevaehituskaup.Enamus kaupa läks Madal- maadesse. Sisse veeti Hispaania ja Prantsuse soola, metalli, soolaheeringat, tubakat. Lisaks ka veini, klaasi, paberit, vürtse, suhkurt, kohvi ja teed. Väliskaubandust kontrol- liti tolliga.Sisekaubandus koondus väikekaupmeeste kätte. Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir-Vene kaupmehed pakkusid oma kaupa palju odavamalt. Soomega toimus vahetuskaubandus: silgud vilja vastu. Kagu- Eestis tegeldi salaviina- põletamisega nind Venemaale salaja müümisega.Käsitöö alal säilis tsunftikord. Töötasid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed.17
Enamasti oli tegu vesiveskitega. Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kuna vili oli üks peamisis ekspordi aspekte. Tööloomade kasutamine on samuti tähtis. Nad aitasid põllul tööd teha, andsid väetist, nahast ja villast saadi kehakatet ning andis lisa ka toidulauale (härgi ja halbuseid). 3. Kaubandus kaubandusest tuli peamine linna sissetulek. Peamiselt veeti välja vilja. Sisse veeti soola, metalli, soolaheeringat, tubakat, vaha. Tallinn, Uus- Pärnu, Tartu ja Viljandi olid Hansa Liidu liikmed. Tekkisid kaubanduslikud suhted Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ja sisekaubandust 5. Millised usundid on olnud eestlastel muinasajast tänapäevani? 1. Animism (ehk paganausk, hing ja vägi) 2. katoliiklus 3. Lutheri usk (luterlus) 4. Õigeusk 1. Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus? 1
kodanikuõiguste omandamist koos loaga kodaniku kombel elitist teenida. Kõik linnas elajad polnud lnnakodanikud ehk bürgerid, suur osa oli lihtsalt elanikke. Linnad kujunesid Vene transiitkaubanduse keskusteks. 1346. Aastal võeti vastu seadus, et hansakaupmehed võivad kasutada caid Riiat, Tallinnat ja Uus-pärnut sisseveosadamatena. Lpdjaga veeti kaupa Pärnust Tartusse. Lääne- Euroopast saadeti Eestisse soola, vürtse, veine, metallic, lõuendeid, kalevit. Eestist Lääne-Euroopasse soolaheeringat, nahka, karusnahku, vaha, rukist, teravilja. Arenenumad alad olid kingsepad, rätsepad, pagarid, lihunikud, sepad. Elu linnas: Linn oli veel tugevasti maaga seotud, linnaelanikud pidasid loomi, neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. Väikelinnad oli nõrgemini kaitstud ning langesid tihti rüüsteohvriteks. Elutegevuse keskpunktiks oli turg, kus toimus kauplemine. Turuplatsil võeti vastu ka külalisi, korraldati pidustusi. Turuplatsi ääres paiknes raekoda,
· siinne kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt saksama ja inglismaa kaupmeeste kätte · arenesid kaubanduslikult rohkem sadamalinnad · peamiseks veoartikliks eestis teravili - Rootsi ja Soome · teiseks ekspordikaubaks olid valdavalt Venemaalt pärit lina, kanep ning laevaehituskraam - mastipuit, plangud, lauad jms - peamiselt viidi Madalmaadesse ning vähem ka Saksamaale · Sisse toodi hispaania ja prantsuse soola, metalli(rauda, vaske), soolaheeringat ja tubakat; peale selle ka veel veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu(vürtsid, suhkur, kohv, tee) · riik kontrollis kaubandust saades tollide ja teistest kaubandusest laekuvatest maksudest olulist sissetulekut · sisekaubandus koosnes linna väikekaupmeeste kätte · kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir · Vene kaupmeeste tegevus oli linnas keelatud, küll lubati neil tegelda maal ja eeslinnades,
1764 külastas Eesti ja Liivimaad. 1782 kaotati tollipiir Venemaaga ja hakkas valitsema asehaldur. Linnad ja majandus 18. sajandi lõpuks oli Eestimaal 12 linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Võru ja Paldiski. Tallinn oli suurim. Elanike umbes 10 000. Tsunftide põhikiri oli skraa. Suurimaks väljaveo artikliks oli vili. Imporditi soola, metalli, soolaheeringat, tubakas. Valgustus sajand Valgustusajastu mõtlejad Eestmaal: * Põltsamaa pastor A. Hupel * Publitsist J. Hupel * A. Kotzebue Rahvaharidus 1739 andis Liivimaa kirikuvalitus välja korralduse, mille järgi kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel saama koolihariudust. Selleajajooksul pidi omandama kirjutamis- ja lugemisoskus. 1765 anti välja nn. koolipatent, mis nõudis kooli asutamist igasse suuremasse
Suuremad linnad- kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid ning mille väravad pandi ööseks kinni. Eesti linnad kiratsesid (peamiseks sissetulekuallikaks kabandus). Tln sisse- ja väljaveomahud jäid alla Riia ning Peterburi omadele, mis lõikasid kasu suurejoonelisest transiitkaubandusest. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Järk-järgult suurenes ka metsamaterjali väljavedu. Sisse veeti peamiselt soola ja metalli, soolaheeringat ja tubakat. Õitses ka salakaubandus. Viinapõletamine-uus moodus, kuidas vilja rahaks teha ja see neelas sajandi teisel poolel juba kolmandiku viljasaagist ning laastas metsi. Linnades valitsev tsunftikord oli arengule jalgu jäänud ja uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid (vasklpleki valm.). Räpina mõisasse asutati tänaseni töötav paberivabrik
kaitsma linna huve suhetes teiste linnade, maahärrade ja riigivõimudega. Raad oli ka kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas. Tallinn kuulus Hansa Liitu, see oli Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mis koondas enda kätte Läänemere ja Põhjamere äärsete maade kaubanduse. Hansa Liitu kuulusid Eestist peale Tallinna veel Tartu, Viljandi ja Pärnu. Just Tallinna kaudu toimus läänepoolsete maade kauplemine Novgorodiga. Sisse veeti: põhiliselt soola, kalevit, soolaheeringat, veini jm., (soola veeti siit edasi Soome ja Venemaale, kaupmehed said soolaga kauplemisest suurt vaheltkasu: "Tallinn on ehitatud soola peal"). Välja veeti: teravilja, veise- ja kitsenahku, lina ja kanepit. Linnade elanikeks olid põhilised kaupmehed ja käsitöölised. Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama. Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks:
Kogu eesti rahvaarv 14saj. keskpaik 100 000, 16saj. keskpaik 300 000. 21saj. algus 1 300 000. 13. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa ´´Viljaait´´? Sest Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Sest siit viidi vilja välja. Rehielamud aitasid kaasa vilja kvaliteedile. 14. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis? Teraviljad, vaha, karusnahka, rasva, lina, kanepit, soola, soolaheeringat, kalevit, veine. 15. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 16. Mis oli usupuhastuse eeldused? 17. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. See oli esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest
o Maahärra esindajaks linnas oli linnafoogt vaimulike ja linnade esindajad. Maapäevast sai VanaLiivimaa elu juhtiv organ. · Ametlik keel linnas saksa keel, kuid ka Eesti keel kasutusel · Peamine sissetulek tuli kaubandusest. Peamiselt veeti välja teravilja. Sisse veeti soola, metalli, soolaheeringat, tubakat Rootsi ajal: Valimiskorras toimusid suured muutused. 17. sajandi keskpaigaks kujunes välja nn. · Linnades elas ca 8% elanikkonnast; ühiskond oli rangelt seisuslik (kõik kodanikud maariik (Landesstaat), mis oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus ja säilis kuni 20. sajandi
välja Läände hiigelkogustes kaupa. Esimesel kohal karusnahad, parematel aastatel teada, et aastas 500 000 karusnahka viidi välja. Olulisemad oravanahad aga ka soobel, naarits, nirk, kärp jne. Teine kaup vaha, Lääne-Euroopasse viidi. Kolmandaks parknahk, tavalised pargitud loomanahad. Veeti välja ka lina ja kanepit, morsakihvu (kallid). Sisse veetakse luksustooteid: kalleid kangaid, vääriskividest esemeid, värvilist metalli, veini, vürtse, soola (veeti üle Tallinna nt), soolaheeringat, vilja (Novgorod suht soine piirkond). Piirkond ei suutnud end ise viljaga varustada, see suur probleem keskajal. Vladimir Suzdadi mal hea saak, sealt vilja veetud aga ka Eesti aladelt. Eestis sellest ajast hõbeaardeid, need ülejäägid ehk soodsa kauplemise tulemusena. Sealt karusnahku, siit vilja ja Eesti aladelt karusnahad Läände, tegid head kaupa. Karusnahad soome-ugri rahvastelt, kellelt andamit nõuti. Novgorodi ka küllaltki kõrgel tasemel käsitöölisi, toodeti ehteid, lukke jne
18 sajandil Vene impeeriumi peamised sadamad lääenmerel olid Peterburi ja Riia. Politiika pöhijoon oli, et edendada eelkõige Peterburi sadamt (narva, tallinna ja pärnu sadama asemel). Riia linna kaubanduslik tagamaa oli Väina jõgi oma lisajõgedega, mille kaudu Riiast siis kaubavahetus pmst toimus. Kauabavahetus toimus 18 sajandil erafirmade ehk "kaubamajade" kauda, kes 18saj löpuks kogu selle süstemei pmst enda alla haarasid. Kõige rohkem veeti sisse soola, metalli, soolaheeringat ja tubakat. Selle kõrval toodi ka veini, klaasi, paberit, kohvi, teed, vürtse, a need olid juba erilisemad. Väljaveoartikkel peamine 18 saj oli teravili. Maakaubandus- Üldistavalt võib öelda, et maakaubandust kamiitsesid kõikvüimalikud piirangud, reeglid oliddetailselt välja töötatud. Selle eesmärgiks oli kauplemist maal piirata, et kauplemine toimiks rohkem linnades linnade kontrolli all. Sõbrakaubandus- talupoeg suhtels linnas mingi kaupmehega, viis oma kauba sellele ja
annaabi.ee 
