Füüsika kontrolltöö soojusmasin sulamissoojus (0)

1.       Soojusmasin- soojusjõumasin, mis muundab soojushulga mehaaniliseks tööks.  ● 3 põhilist osa:     soojendi- kütuse põlemiselt saadud energia, töötav keha ja jahuti-  automootorit jahutab õhk. (NT: aurumasin, bensiinimootorid, diiselmootorid, 
õhksoojuspump, auruturbiin) ● SOOJUSENERGIA:    ○ ära põlenud bensiin
○ ära põlenud kivisüsi ● Mehaaniline töö gaasi paisumisel:     A=Q1-Q2.  ● KASUTEGUR:     ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida ղ ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida on ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida mehaanilise ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida töö ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida ja ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida soojendist ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida saadud ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida energia ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida suhe, ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida mida ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida  väljendatakse ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida tihti ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida protsentides. ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida  ղ= A ÷ Q1=(Q 1−Q 2)÷ Q 1 (Akas- tuleb masinast  välja; Q1- soojendilt tulev soojushulk) 2.       Ideaalne soojusmasin- ei arvestata energiakadusid, mis tulevad masina ja kütuse 
materjalist.  ● KASUTEGUR    :  ղ=(T 1−T 2)÷ T 1 (T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti  absoluutsed temperatuurid) ● TSÜKKEL:     koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist. 3.       Soojusmasina kasutegur- suurus, mis kirjeldab kui palju kasulikku tööd me 
suudame oma masinas toota antud soojushulga arvelt.  4.       Termodünaamika II seaduse alternatiivne sõnastus (õ lk 54)  ● EI OLE VÕIMALIK EHITADA SOOJUSMASINAT, MIS MUUDAB SOOJUSE  TÄIELIKULT TÖÖKS. 5.       Soojusmasina tsükkel- Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd. Pideva töö 
tegemiseks peab töötava keha olek taastuma tsükli jooksul, tsükli lõpus on gaas jälle 
algolekus ja siseenergia muut 0. Ideaalse soojusmasina tsükkel koosneb kahest 
isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist. 6.       Sisepõlemismootori tööpõhimõte  ● SUCK    - 1.takt (sisselasketakt)- silindrisse tõmmatakse kütuse ja õhu segu (õhk  vajalik, et põleks). ● SQUEEZE    - 2.takt (survetakt)- kolb liigub tagasi, surub kütuse ja õhu segu kokku.  Temperatuur suureneb (kuum). Bensiinimootoril süüteküünal, mis paneb segu 
põlema. ● BANG    - 3.takt (töötakt)- süüteküünal on süüdanud kütuse ja õhu segu. Kolb liigub  edasi plahvatuse tõttu. ● BLOW    - 4.takt (väljalasketakt)- tsükkel saab alata uuesti, kui tööjäägid välja  surutakse. 7.       Auruturbiini tööpõhimõte- kiiresti liikuva auru joa mõjul hakkab pöörlema. 
Enamasti paneb selle tööle vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. Vett 
soojemdatakse fossiilsete kütuste põletamisega. Muudab kuuma auru potentsiaalse 
energia paisumise töö kaudu pöörleva turbiini kineetiliseks energiaks. ● KASUTATAKSE    : soojuselektrijaamas ● TURBIIN    - eriti vinge tuuleveski JOONIS:


8.       Külmiku tööpõhimõte- tagurpidi töötav soojusmasin. Võtab mingilt kehalt 
soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Kasutab 
elektrienergiat, et jahedast külmkapi sisemusest viia soojusenergia soojemasse toaõhku. JOONIS: Näidis ülesanneteks õpiku ülesanded ja Paju kogu ülesanded 9.62, 63 JA 10.2, 9, 13, 16, 
30, 32, 33, 34, 38, 39, Tumesinisest kogust: 6.35, 46, 57, 60, 62. Erisoojus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vajalik selleks, et tõsta 
selle aine 1 kg temperatuuri ühe kraadi võrra. Q=cm t ühik: 1J/kg ᐁt ühik: 1J/kg ⋅C 2. Sulamissoojus- soojushulk, mida on vaja ühe massiühiku tahke aine muutumiseks sama 
temperatuuriga vedelikuks (võrdub tahkumissoojusega).  Q= λ ⋅m ühik: 1 J/kg 3. Aurumissoojus- soojushulk, mis on vajalik ühe vedeliku massiühiku aurustumiseks 
jääval temperatuuril.  Q=L ⋅m ühik: 1J/kg 4. Soojushulk- soojusenergia hulk, mille keha soojusülekandel saab või kaotab. 5. Sublimeerumine- tahke aine üleminek gaasilisse olekusse (vahepeal vedelas olekus ei 
esine) 6. Kondenseerumine- gaasilisest olekust aine üleminek vedelasse olekusse 7. Aurumine- vedela aine üleminek gaasilisse olekusse 8. Tahkumine- vedela aine üleminek tahkeks aineks 9. Härmatumine- gaasilises olekus aine läheb üle tahkeks aineks (vedelat olekut ei esine) 10. Faasidiagramm- olekudiagramm, kus x-teljel on temperatuur ja y-teljel rõhk. Võimaldab 
küllalt hästi selgitada ühekomponendilise aine (nt vesi) kolme faasi muutumise protsessi. 11. Sulamiskõver- olekudiagrammil tahke ja vedela faasi vahel olev joon 
(sulamistemperatuur eri rõhkudel) 12. Aurumiskõver- olekudiagrammil vedela ja gaasilise faasi vaheline joon


13. Kolmikpunkt-vedel, gaas ja tahke korraga diagrammil 14. Mis on vahe keemisel ja aurumisel? keemine toimub kogu keha ulatuses aga 
aurumine toimub ainult keha pinnal. Keemine on viimane temperatuur, kus aine on vedel. 15. Amorfne aine- ained, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuuril. Ka nende 
tahkumine ei sarnane vee jäätumisega. (nt pigi, vaha) 16. Kristalne aine- aine, millel on korrapärane struktuur ja kindel sulamistemperatuur. 17. Siirdetemperatuur- temperatuur, mille juures mingi füüsikaline omadus järsult muutub. 
Kusjuures olek ei pea järsult muutuma. 18. Absoluutne õhuniiskus (mis see on, ühik?)- ühes kuupmeetris õhus sisalduv vee 
mass. (a) ühik: g/m3 19. Maksimaalne absoluutne õhuniiskus (kuidas see on seotud õhutemperatuuriga?)- 
maksimaalne vee mahutavus õhku. Mida soojem on õhk, seda rohkem mahub. 20. Kastepunkt- temperatuur, millal veeaur hakkab kondenseeruma. Temperatuuri 
langedes mahutab õhk vähem vett. 21. Suhteline (e relatiivne) õhuniiskus (valem, ühik)- absoluutse ja küllastunud auru 
tiheduse suhe (ehk näitab, kui palju niiskust on õhus võrreldes sellega, kui palju sinna 
mahub). ( ϕ)=a/A  [%] 22. Miks jahedad asjad hakkavad „higistama“? nende jahedate asjade ümber on jahe 
õhk ning kuna jahedasse õhku mahub vähem vett, siis hakkab see välja kondenseeruma.  23. Kuidas ennustatakse ilma? ● mõõdetakse rõhku, temperatuuri, õhuniiskust, tuult
● tulemused kombineeritakse ning vaadatakse kuhu poole need liiguvad
● tehakse prognoos 24. Hügromeeter- seade, millega mõõdame õhuniiskust.  25. Juushügromeeter (tööpõhimõte)- suhtelise niiskuse suurenedes puhas juuksekarv 
pikeneb (niiskes õhus elastsem). Vastav pikenemine on võimalik teisendada mõõteriista 
osuti näidu muutuseks. 26. Psühromeeter (tööpõhimõte)- koosneb kahest termomeetrist (niiske ja kuiv). Mida 
kuivem on õhk, seda kiiremini kuivab niiske termomeeter ja seda madalamat temperatuuri 
see näitab. Kui suhteline õhuniiskus on 100%, siis on õhk väga niiske ja niiske termomeeter 
ei saa kuivada, termomeetrite vahelised näidud ei toimi. Kahe termomeetri vaheline vahe on 
seda suurem, mida kuivem on õhk. 27. Kuidas kasutada jahutatud peeglit hügromeetrina? (pindadele hakkab tekkima 
kondentsvesi). Niiskus kondenseerub peeglile, sellel hetkel tuleb mõõta peegli temperatuur. 
Saame kastepunkti ning sellele vastava absoluutse niiskuse vaatame tabelist. 28. Pindpinevusjõud (adhesiooni- ja kohesioonijõud)- kirjeldab vedelike pinnakihil 
omadust kokku tõmbuda ja olla võimalikulr väikese pindalaga.


● adhesioonijõud- (adhe-kleepumine) erinevate ainete molekulide vahel
● kohesioonijõud- hoiab vedeliku molekule omavahel koos, üldpindala minimaalse  suurusega 29. Pindpinevustegur (valem, ühik)- iseloomustab jõudu, mis hoiab vedeliku pinda koos. σ =Fp/l ühik: N/m 30. Märgamine- adhesioonijõud > kohesioonijõud. Vedelik valgub mõõda pinda laiali. 31. Kapillaartõus- vesi ronib mööda pinda üles adhesiooni tõttu 32. Kuidas toimub tilkumine? pindpinevusjõud ei suuda enam alla vajuvale tilgale 
mõjuvale raskusjõule vastu panna ning tilk kukub alla. 33. Kvantarvud (n, l, m, s. Mis need on? Mida määravad?)- iseloomustavad elektroni 
paiknemist (kvantide olekut/asendit) ümber aatomi tuuma. Pauli keeluprintsiip: ● n- peakvantarv, mis määrab ära elektronkihi, kus elektron asub.
● l- orbitaalkvantarv, mis määrab orbitaali kuju
● m- magnetiline kvantarv, mis näitab, millise orbitaali osaga on tegu
● s- spinn, mis näitab elektroni pöörlemise olekut, elektroni spinn võib olla kas -½ või ½ 34. Footon e kvant- valgusosake ehk elektromagnetlaine väikseim osake. Vähim 
energiaühik valgusel. EI OLE AINE 35. Välis- ja sisefotoefekt- VÄLIS: ainet valgustatakse nii suure energiaga (pommitatakse 
footonitega), et elektron väljub nii aatomist kui ka ainest endast. SISE: ainet valgustatakse 
nii suure energiaga, et elektron väljub aatomist kuid mitte ainest. 36. Punapiir- minimaalne sagedus ehk maksimaalne laine pikkus, millal elektron suudab 
aatomist välja tulla. 37. Kvantolek, kvantolekute superpositsioon, nt Schrödingeri kass- KVANTOLEK: 
kirjeldab elementaarosakeste olekut kvantarvudega. SUPERPOSITSIOON: ainel on 
kõikvõimalikud olekud/omadused enne kui me pole mõõtmisi teinud, et tegelikke omadusi 
kindlaks määrata. KASS: kass kastis on nii elus kui ka surnud, enne kui me pole kindlaks 
määranud, milline ta tegelikult on. 38. Neeldumisspekter, kiirgusspekter- NEELDUMIS: näitab, milliste lainepikkuste ja 
intensiivsusega keha valgust neelab. (augud; nt päike) KIIRGUS: näitab, millise lainepikkuse
ja intensiivsusega keha valgust kiirgab (nt tornid) 39. Miks on Päikese spektris „augud“? augud Päikese spektris on tingitud ainetest 
Päikese pinnal, mis neelavad teatud spektri valguse endasse. 40. Ergastunud aatom – millal neelab kvandi? Millal kiirgab? elektronkattes mõni 
elektron hüpanud kõrgemale elektronkihile. Kui hüppab kõrgemale, siis neelab kvandi. Kui 
liigub tagasi madalamale, siis kiirgab kvandi. 41. Kuidas on omavahel seotud leegi värv ja temperatuur? mida kõrgem on 
temperatuur, seda sinisem on leek. Mida külmem on temperatuur, seda kollakam (punasem)
on leek.  42. De Broglie lainepikkus - kas inimest saab ka lainetusena vaadata? Miks? 
Dualismiprintsiip. Kõike saab vaadelda lainepikkusena sh ka inimest.


43. Määramatusseos, nt tunnelefekt- näitab, et kõiki füüsikalisi suuruseid ei saa 
põhimõttelisel määrata ükskõik kui täpselt. TUNNELEFEKT: kvantmehaanilised osakesed 
saavad minna sinna, kuhu muidu neil minekuks energiat ei olnud. 44. Elektronvolt- energia mõõtühik, millega mõõdetakse näiteks elektronide seoseenergiat 
aatomites ja molekulides. 25 °C juures on õhuniiskus 75%. Leia kastepunkt. (võib kasutada tabelit õ lk 19) (20 °C) 2. 600 g külma vee temperatuur on 5˚C, 90 g kuuma vee temperatuur on 88 ˚C. Kui need 
veed kokku segada, siis mis on selle vee lõpptemperatuur? Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. 
(15,8 °C) 3. Kevadhommikul oli õhutemperatuur 10 ˚C ja suhteline õhuniiskus 95 %, päeva jooksul 
tõusis õhutemperatuur 10 ˚C. Mis oli suhteline õhuniiskus pärast soojenemist? Vajalikud 
andmed võta alumisest tabelist. (51,6 %) 4. Kui suure jõuga tuleb tõmmata ümmargust traadikeerdu läbimõõduga 3 cm, kui vee 
pindpinevustegur on 0,072 N/m? (13,6 mN) 5. Kui palju pandi joogi sisse jääd, kui jook jahtus 25 ˚C-st 3 ˚C-ni? Jooki oli 300 g, jää 
algtemperatuur -13 ˚C, jää sulamissoojus 334 kJ/kg, vee erisoojus 4200 J/kg*K, jää 
erisoojus 2100 J/kg*K. (74 g) 6. Suvepäeval oli õhtutemperatuur 25 ˚C ja suhteline õhuniiskus 60 %. Õhtul tekkis õues 
kaste. Mis temperatuurini õhutemperatuur vähemalt langes? Vajalikud andmed võta 
alumisest tabelist. (15 °C – 20 °C, ligikaudu 16 °C) 7. Ruudukujulise metallplaadi raskusjõud on 2 N. See metallplaat asub seebivees ja tänu 
pindpinevusjõule ei upu ära. Seebivee pindpinevustegur on 0,045 N/m. Mis on metallplaadi 
küljepikkus? (11,1 m) 8. 50 g veeauru temperatuurilt 100 ˚C kondenseerus ja jahtus 20 ˚C-ni. Kui suur soojushulk 
eraldus? Vee erisoojus on 4200 J/K*kg ja aurumissoojus 2257 kJ/kg. (129 650 J) 9. Mis kraadini alaneb 500 g vee temperatuur, kui sinna lisada 20 g jääd, mille temperatuur 
on -15 ˚C. Vee algtemperatuur on 50 ˚C, jää sulamissoojus 334 kJ/kg, vee erisoojus 4200 J/
kg*K. (44,73 °C) Kvantmeh ülesanded Paju kogust!!! 21.36, 22.7, 22.16, 22.14, 22.18, 22.19, 22.20, 23.1, 
23.14, 23.15, 23.16, 23.18, 23.21, 23.22. Pindpinevuse ülesanded Paju kogust 11.19 - 11.26