6. Rr linguales keele tagumine 1/3 limaskest koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust 4. N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv Nucl ambiguus branhiomotoorne Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse) Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele hästi tagant (ei küsita) Nucl solitarius vistserosensoorne (üldtundlikkus) Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad 1. Peaosa harud somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades · R meningeus kõvakelme tagumise koljuaugu pk · R auricularis nahk välise kuulmekäigu ja kõrvalesta pk · Ühendusharud 2. Kaelaosa harud · Rr pharyngeiplexus pharyngeys alaneel, ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole · N laryngeus sup a. R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude) alaneelu ja kõri limaskest ülalpool
cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga. Nägemine, aga ka teised meeled pakuvad teavet liigutuse tagajärjel keskkonnas toimuvate muutuste kohta. Kehameelte info integreeritakse
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus
lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed * närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed) Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud -> neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu:
), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales: Seljaajust väljuvad närvikiud moodustavad mõlemal pool seljaaju kaks kimpu: a)eespool väljuvad motoorsed kiud (nii somatomotoorsed – vöötlihastele, kui ka vistseromotoorsed – silelihastele); b) tagapool moodustavad teise kimbu tundekiud (nii nahast ja lihastest tulevad – somatosensoorsed, kui ka siseelunditest tulevad – vistserosensoorsed). Tagumisel kimbul on paksend – spinaalganglion (selles on tundeneuronite kehad – ajju lähevad vaid nende neuronite jätked). Neid kimpe nimetatakse spinaalnärvi juurteks, sest iga eesmise ja tagumise ühinemisel tekib spinaalnärv, milles on niisiis 4 tüüpi kiude – SM, VM, VS ja SS. Spinaalnärvi algharud: Juurte ühinemisel tekkinud spinaalnärv väljub seljaajukanalist ja hargneb kohe 4-ks: 1
sulundatud ühisesse fastsiatuppe. Nucl pontinus n trigemini Kaelaosa harud: Nucl spinalis n trigemini · Rr pharyngei plexus pharyngeus'esse; somatosensoorsed kiud innerveerivad alaneelu limaskesta; ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole. · N laryngeus superior algab ganglion
Pacini kehakesed Erinevates kehaosades: Kõõlusorganid nahas, kelmetes, näärmetes; Skeletilihaste ülemineku eriti tundlik vibratsioonile, kohad kõõlusteks; aga ka survele reageerib lihaste kokku- tõmbele või venitusele Sissejuhatus psühholoogiasse 33 Sissejuhatus psühholoogiasse 34 Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud neuronid seljaaju selgmistes juure- ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon
Somatosensoorsete retseptorite näiteid: Lihasretseptrorid lihastes ,reageeriavd lihaste pikenemisele( staatilised:lihasasend, dünaamilised:liigutus) Meissneri kehakesed karvadeta nahas,eriti tundlik puudutusele. Pacini kehakesed Erinevates kehaosades: nahas, kelmetes, näärmetes; eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele Kõõlusorganid Skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks; reageerib lihaste kokku- tõmbele või venitusele Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon
Somatosensoorsete retseptorite näited: Meissneri kehakesed:karvadeta nahas, eriti tundlik puudutusele; lihasretseptorid: lihastele, reageerivad lihaste paiknemisele(staatilised: lihaseasend ja dünaamilised: liigutus); Pacini kehakesed: erinevates kehaosades: nahas, kelmedes, näärmetes, eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele; kõõlusorganid: skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks, reageerib lihaste kokkutõmbele või venitusele. Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud à neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon
Karvadeta nahas, eriti Lihastes, reageerivad tundlik puudutusele lihaste pikenemisele (staatilised: lihasasend; dünaamilised: liigutus) 73 Pacini kehakesed Erinevates kehaosades: nahas, kelmetes, näärmetes; eriti tundlik vibratsioonile, aga ka survele Kõõlusorganid Skeletilihaste ülemineku kohad kõõlusteks; reageerib lihaste kokku- tõmbele või venitusele 74 Somatosensoorsed juhteteed Retseptorrakud neuronid seljaaju selgmistes juure-ganglionides * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud) * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud) Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad) närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev: 75 Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon
- Amügdala – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hipokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Mis asjad on ajukoore projektsioonialad? Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavat. - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarsed – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerinvad ja seovad infot Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Motoorsed ja sensoorsed närvid ristuvad tee lõpp-punktis ajju või vastupidi. Ajupoolkera suhtleb kontralateraalse ehk vastaspoole kehapiirkonnaga. Ühendused ajupiirkondade vahel on lüikesed sagarasisesed ühendused ja pikemad sagaratevahelised. Ajupoolkerda vahelised ühendadatavad punktid on enamjaolt peegelpildis
neuronid) kehi. Närvikiud. Motoorsed kiud (ajust elundini): 1. Branhiomotoorsed (eve): vistseraalkaartest arenenud vöötlihastesse 5 2. Parasümpaatilised (üve): (siseelundite, soonte) silelihaskiududele ja näärmetele. Pregangl kiud algavad tuumast, postganglionaarsed ganglionist. Sensoorsed kiud (elundist ajusse): 1. Vistserosensoorsed (üva): siseelundid ja sooned 2. Maitsmiskiud (eva): maitsmispapillid 3. Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal) üsa, üva, eva, eve, üve IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m
piirkond) liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) TAJU JA MÄLU LIIGUTUSE PLANEERIMISEL – otseselt tajutavad (Asend Asukoht Kuju Suurus Liikumiskiirus), Mälu abil tajutavad (Haprus Temperatuur Tekstuur Kaal Funktsioon) Lisaks liigutuse planeerimisele kasutatakse tajulist informatsiooni ka selle jookval analüüsil ja korrigeerimisel Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga Nägemine, aga ka teised meeled pakuvad teavet liigutuse tagajärjel keskkonnas toimuvate muutuste kohta Kehameelte info integreeritakse somatosensoorses ajukoores, mille erinevad piirkonnad on somatotoopse ülesehitusega Kehast ja keskkonnast saabuvad signaalid integreeritakse ajus ning teadvustatakse jagamatu tervikuna, mida tõestab muuhulgas kummikäe illusioon
emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Ühendused ajupiirkondade vahel - Paljud närvikiud lähevad mõlemast poolest läbi - Lühikesed sagarasisesed ja pikemad sagaratevahelised ühendused Subkortikaalsed närviringed - Kõik info saadakse läbi aju keskel olevate piirkondadega - Aju koor ja aju osad alati suhtlevad – tuleb tagasiside Info liikumine neuronites - Närvirakk on üks akson
autonoomne regulatsioon 6) düsfunktsioon: teadvuse hägunemine, kooma/hüpervigiilsus Aisting ja taju. Tajumisega seotud ajukoore piirkonnad Tajumine on tunnetusprotsess, mille kägisu füüsilised ärritajad (valgus, heli, temp jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Aisting üksikomaduse peegeldus teadvuses. Taju objekti terviklik peegeldus teadvuses. Piirkonnad: Somatosensoorine koor somatosensoorsed aistingud, nt valu, temp, puutetundlikkus. Ajukoore kuklasagar nägemistaju ja -mälu. Temporaalsagar Kuulmistaju Tajumise vormilised häired (anesteesia, hüposteesia, hüperesteesia) Tajumishäired jagunevad kvantitatiivseteks tajumishäireteks (hüperesteesia ja hüpesteesia, anesteesia) ja kvalitatiivseteks tajumishäireteks (meelepetted ja psühhosensoorsed häired).
Servad ja tekstuurierinevused Suuna või kiiruse muutmine Värvi ja orientatsiooni sidumine (samas Tähelepanust sõltuv liikumine asukohas) Globaalse vormi taju orientatsiooni alusel Sõnade taju Meeltesüsteem Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? - Keemilised – haistmine ja maitsmine (õhus ja vees levivate molekulide kuju) - Mehhaanilised – kuulmine (õhu molekulide võnkumine) ja somatosensoorsed meeled (kudede ajendi muutus) - Elektromagnetilised – temperatuuritundlikkus (soojusliikumine) ja nägemine (elektromagnetlainete sagedusvahemik) Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? - Distaalne stiimul – väliskeskkonna omadus (nt puu) - Proksimaalne stiimul – väliskeskkonna mõju retseptorrakule (hetk, kui puu kujutise valguslained jõuavad kolvikeste ja kepikesteni)
Prefrontaalne koor kui ka tagumine parietaalkoor projitseeruvad mõlemad samadesse kujutluste piirkondadesse paralimbilises ajukoores ja oimukoores, hippokampuses ja mitmetes käsitlemisel. koorealustes struktuurides. Ruumis käitumisel on otsmiku- ja kiirukoore hea koostöö tähtis. Kiirukoore kahjustuse somatosensoorsed sümptomid • Kahjustused posttsentraalses käärus (1, 2, 3a, 3b) ja naabruses (PE, PF)- tavalised sensoorse Kiirusagarate ülesanne tegevuse juhtimisel: läve muutused. • Liigutuste ja objektide asetuste kooskõlastamine (silmad, pea, käed). • Astereognoosia – ei tunne objekti katsumise järgi ära
annaabi.ee 
