(vrdl: varaühisuses PKS § 34 lg 3) 4. Pulmakleidi ostmiseks võetud laenu tagasi maksmise nõue a. Kes on kohustatud kleidi ostmiseks saadud 1000 eurot M-i vanematele tagastama? i. Reegel: 1. igaüks vastutab ise oma kohustuste eest, st laenulepingu sõlminud isiku (M-i) kohustus, mille peab M vanematele tagasi maksma (VÕS § 396) ii. Erand: 1. abikaasade solidaarkohustus PKS § 18 ei kohaldu, sest kohustus võeti enne abielu sõlmimist b. Kas M saab S-ilt nõuda pulmakleidile tehtud kulutuste hüvitamist? i. käsundita asjaajamine VÕS § 1018? M ei ajanud tõenäolisel siiski S-i asja, kui kleidi ostmiseks raha laenas ja kleidi ostis ii. kahju hüvitamine/alusetu rikastumine 1. Reegel: VÕS § 1043/VÕS § 1037: 2
kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Ühisvõlgnikud - Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Solidaarvõlgnikud - Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui
kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega. Näiteks korteriomanikest võlgnikud kes ei maksa kommunaalmakseid on sellisel juhul osavõlgnikud siis ei saa tarnija võlgnikuks mitteolevatelt korteriomanikelt võlga välja nõuda. Solidaarvõlasuhtes peavad võlgnikud täitma kohustuse selliselt, et võlausaldaja võib igaühelt neist nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses või osadena, kuigi kokku mitte rohkem kui korra tervikuna. VÕS § 63 Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra .Nt ühiselt eluruumi üürimine, kus üürnikud võlgnevad üüri solidaarvõlgnikena. Võlausaldaja õigus nõuda vaid ühe korra tähendab tema õigust ainult ühele sooritusele kas ühelt, mitmelt või kõikidelt solidaarvõlgnikelt. Kui võlausaldajal on õigus mitmele sooritusele, siis on tegemist kumuleeritud kohustusega, kus
täitma solidaarvõlgnikena. § 64. Ühisvõlgnikud Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. § 65. Solidaarvõlgnikud (1) Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (2) Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. (3) Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. (4) Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. § 66. Nõudest loobumine (1) Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on
eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses/ tal on muu õigus sellele asjale, mis muidu lõppeks. b) Leping on seotud võlgniku isikuga, mida ei saa täita keegi teine. Kolmas isik võib nõuda kulutuste hüvitamist või tal on tagasinõudeõigus, kui see tuleneb seadusest. Nt kohustusega ühinemisel kui uus võlgnik astub kohustuse ülevõtmisega samuti võlasuhtesse, tekib solidaarkohustus. Leping kolmanda isiku kasuks- kui kohustus tuleb täita kolmandale isikule tulenevalt lepingulisest võlasuhtest (selge väljendus), siis võib kolmas isik nõuda kohustuse täitmist talle ja võib kasutada kohustuse rikkumisel õiguskaitsevahendeid, kuid ta ei pea seda nõudma. Kolmas isik ei pea lepingu sõlmimiseks olema isikuliselt määratud. Lepingut võib muuta/lõpetada ilma kolmanda isiku nõusolekuta ning võlgnik võib kolmanda
ÜHISKOHUSTUS (§64) - Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist kõikidelt ühiselt. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õigulikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt on ianult ühiselt täidetav kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (kvartett peab koos mängima). SOLIDAARKOHUSTUS (§65) - Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (vaba abielus korteri üürimine üürivõlg solidaarselt). Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus ehk täitmine on jagamatu. (VÕS §65 lg 4 sätestab eelduse, mille kohaselt loetakse solidaarvõlgnikeks isikud, kes on kohustatud lepingut täitma ühiselt).
Osavõlgnikud - mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Näide: Ühisvõlgnikud - mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt. Näide: Solidaarvõlgnikud võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. 14. Loetlege kohustuse kohase täitmise kriteeriumid (5). Kohustuse täitmise takistused: mida
võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi ehk tagasinõudeks. Kui solidaarkohustus seisnes muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad?
Kuusk-Tamm: § 10 lg 3 (ei saa olla) Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: abieluline kooselu (PKS § 15) Abikaasade varalised õigused ja kohustused: Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus PKS § 17: Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18) Vastutus kohustuste eest § 19: Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. 12 Abikaasade hoolsuskohustus PKS § 20: Abikaasad peavad abielust tulenevaid
hetkest alates seaduslikud abikaasad ning kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse. Abielu õiguslikud tagajärjed: 1. Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: l) abieluline kooselu; 2) nime valimise õigus. 2. Abikaasade varalised õigused ja kohustused: 1) perekonna ülalpidamiskohustus; 2) kulutuste hüvitamise välistamise eeldus; 3) abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel; 4) abikaasade hoolsuskohustus; 5) abieluvarasuhe. Abieluline kooselu- kohustus elada teineteisega koos, teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist, selleks on vajalik perekonna ühise eluruumi olemasolu, eluruum, mille suhtes iga pereliikme õigused on eriliselt kaitstud. Perekonna ülalpidamiskohustus- abikaasade vastastikune kohustus kaasa aidata perekonna ülalpidamisele,
võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi ehk tagasinõudeks. Kui solidaarkohustus seisnes muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad?
Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Ühisvõlgnikud. Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Solidaarvõlgnik. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. 13. Osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad Osavõlausaldaja. Kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse
Kui võlausaldajad võivad nõuda täitmist kõigile ühiselt, siis võib võlgnik täita kohustuse ainult kõikidele võlausaldajatele ühiselt (VÕS § 72 lg 1). Seega ei vabane võlgnik kohustusest, kui ta on täitmise teinud ainult ühele võlausaldajale. Võlgnik ei saa oma kohustust ühisvõlausaldajate ees täita, kui ta teeb tasaarvestuse nõudega, mis tal on ainult ühe võlausaldaja vastu. Solidaarvõlg 22 Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra (VÕS § 65 lg 2). Nt ühiselt eluruumi üürimine, kus üürnikud võlgnevad üüri solidaarvõlgnikena. Võlausaldaja õigus nõuda vaid ühe korra tähendab tema õigust ainult ühele sooritusele kas ühelt, mitmelt või kõikidelt solidaarvõlgnikelt. Kui võlausaldajal on õigus mitmele sooritusele, siis on
Kui võlausaldajad võivad nõuda täitmist kõigile ühiselt, siis võib võlgnik täita kohustuse ainult kõikidele võlausaldajatele ühiselt (VÕS § 72 lg 1). Seega ei vabane võlgnik kohustusest, kui ta on täitmise teinud ainult ühele võlausaldajale. Võlgnik ei saa oma kohustust ühisvõlausaldajate ees täita, kui ta teeb tasaarvestuse nõudega, mis tal on ainult ühe võlausaldaja vastu. Solidaarvõlg 22 Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra (VÕS § 65 lg 2). Nt ühiselt eluruumi üürimine, kus üürnikud võlgnevad üüri solidaarvõlgnikena. Võlausaldaja õigus nõuda vaid ühe korra tähendab tema õigust ainult ühele sooritusele kas ühelt, mitmelt või kõikidelt solidaarvõlgnikelt. Kui võlausaldajal on õigus mitmele sooritusele, siis on
Eelnimetatut ei kohaldata, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarvõlgnikena. Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt (ühisvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel
Kui võlausaldajad ei ole solidaarvõlausaldajad, siis võib iga võlausaldaja nõuda täitmist üksnes kõigile ühiselt (VÕS § 72). Ühisnõue tekib eelkõige seoses ühisomandiga. Kui võlausaldajad võivad nõuda täitmist kõigile ühiselt, siis võib võlgnik täita kohustuse ainult kõikidele võlausaldajatele ühiselt (VÕS § 72 lg 1). Seega ei vabane võlgnik kohustusest, kui ta on täitmise teinud ainult ühele võlausaldajale. SOLIDAARVÕLG: Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra (VÕS § 65 lg 2). Nt ühiselt eluruumi üürimine, kus üürnikud võlgnevad üüri solidaarvõlgnikena. solidaarvõlgnikeks on isikuid, kes on kohustunud lepingut täitma ühiselt. Võlausaldajad, kellel igaühel on õigus nõuda täielikku täitmist endale, on solidaarvõlausaldajad (VÕS § 73 lg 1). Seega erinevalt ühisvõlausaldajatest võivad
abieluline kooselu (PKS § 15) ei ole õigust nõuda teist enda külge aheldada, väga mõtet nagu ei olegi... · abikaasade varalised õigused ja kohustused perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16): töö ja samas kodune töö ja majapidamsie korrashoidmine on ka peresse panustamine ja võrdne töötamisega. · kooselus: töö ja rahalised panused · lahuselu korral: elatis · abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18) mõlemad abikaasad vastutavad kohustuste eest. · abieluvarasuhe (PKS § 24) Abieluvaraõigus Abieluvarasüsteemid · eksklusiivselt üht abieluvarareziimi tunnustav süsteem abikaasadel õigus kas sõlmida abielu ja saada need tagajärged või siis jätta sõlmimata ja mitte saada tagajärgi, kõigile üks abieluvara reziim. · samaaegselt mitut abieluvarareziimi tunnustav süsteem:
tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. 248. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted?
- ÕKV-de kasutamine – võimalik ainult kõikide võlgnike vastu ühiselt Solidaarvõlgnikud - sisesuhe ehk solidaarvõlgnike omavaheline suhe, see määrab, kuidas peab lõppastmes jagunema vastutus kohustuse täitmise eest solidaarvõlgnike vahel - võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist - seadus eeldab solidaarvõlasuhet, kui ei ole kokku lepitud teisiti - solidaarkohustus tekib: a) kui võlausaladaja saab kohustuse täitmist nõuda vaid ühe korra b) kui kohustus on jagamatu – kõik vastutavad ühiselt ja võrdselt c) muul seaduses sätestatud juhul d) tehingu alusel - ei saa kõigilt sama täitmist täies ulatuses nõuda, kui nõue on täies ulatuses juba ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud Solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga - suhet nimetatakse välissuhteks,
maksmata. Seega olid garantiikirjas sätestatud eeldused täidetud. Õige on hageja seisukoht, et garantii eesmärgiks on lihtsustada hageja nõude rahuldamist, kuivõrd garantii maksmapanek on hageja jaoks kergem kui lepingulise õiguskaitsevahendi kasutamine kostja I vastu. Vaatamata eeltoodule on hageja taotlenud rahasumma väljamõistmist solidaarselt mõlemalt kostjalt. VÕS § 65 lg-st 2 tulenevalt on kostjad solidaarvõlgnikud. Viidatud sätte järgi tekib solidaarkohustus juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Praeguses asjas saavad kostjad vastutada solidaarselt juhul, kui ka kostja I osas
annaabi.ee 
