Sissevaade kunstimaailma Kunst on objektiivne tegelikkus, mille abil ei suhtle inimene üksnes leviku, vaide ka mineviku ja tulevikuga. Tühised pisiasjad värvid, mehised pintslitõmbed, motiiv jne. moodustavad täiuse, kuid täius ei ole mingi tühine pisiasi. Kunst on üks paljudest eneseväljendusviisidest, kus on kunstnikul võimalik koondada oma vaated ja põhimõtted silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks, modernses maailmas isegi kõrvaga kuuldavaks. Kuid milleks kunst? Kunst saab alguse tundest. Kogenud kunstnik oskab selle tunde kristalliseeruda mõtteks ning anda sellele kuju. Kui kuju sanud teos suudab vaatajail või kuulajail hinge sügavustesse süütada tulukese on meister oma tööga edukalt hakkama saanud. Suure kunstniku poolt maalitud portreed sarnanevad inimestega rohkem kui tegelikkus, sest kunstnik toob esile nii inimese välimuse kui ka sisemuse. Igaüks ei suuda seda teha. Suudab ...
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üld...
Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad s...
Minu sissevaade Ristikivi teosesse ,,Hingede öö" Tsitaatidest lähtuv analüüs Teos on psühholoogiline, paneb alateadlikult mõtlema eksistentsi ja elus tähtsaimate faktorite üle. ,,Pimedus on kõigile ühtviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse samadust tahavad kõik välja uurida. Pimedus see on teadmine." Nii ,,Hingede öö" minategelast kui ka reaalset inimest köidab rohkem pimedusega seonduv kui valguses sündiv. ,,Hingede öö" minaisikul on lõputu huvi ja julgus minna edasi just sinna, kus on pime tundmatus. Teoses olnud tulede kustutamine oli järgnevate sündmuste aluseks. Küsimuseks sai, et kes kustutas tuled. Analoogiat pimeduse põhjuste ja tulemuste leidmisel võib leida ka elust, kui inimene püüab toime tulla oma probleemidega ja neid lahendada. Vajame pimedust, et teada saada seda, mida veel ei tea, seejuures kardame sageli tundmatut. ,,Meie tempo ajas võib muutuda...
inimeseks". Luulekogu tekstid näitavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk, mõjutav ja jääb alla tema ümber toimuvale ning kaotab iseenda 2011. aastal ilmus ,, Kuidas tappa laulurästas" 2008. aastal ,,Talvine eesti idioot". Kogu teemaks on elu ja inimesed meie ümber. Eriti eesti mehed kui machod, ksenofoobid ja homofoobid Samal aastal ilmus ka teine luulekogu ,,21. sajandi armastusluule". See luulekogu on justkui luuletaja anatoomiline sissevaade sotsiaalsesse haigusesse nimega armastus Luulekogu ,,Ilusaks inimeseks" analüüs Põhiteemad: luule, armastus, Tallinn(Taanilinn) ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu ,,Kuidas tappa laulurästast" analüüs Põhiteemad: Tallinn (Taanilinn), sürrealistliku sihiseadmega.., elust enesest, jumala kosmiline kunigriik.., õlu, armastus, äng ja hinge järada üritav ,,maailmavalukoer".. Mida arvab Jürgen oma luulest
Globaliseerumine ja globaalprobleemid Peeter Müürsepp 22.02.2012 · Ülevaade Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust (mis on, taust, põhiülesanded) 500 sõna Puududa võib vaid 2 loengut (sh. Puudumine esimesest Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga seotud üritusest) · Referaat- lühike sissevaade mingisse globaalprobleemi Globaliseerumine Sissejuhatus Definitsioon (tavaarusaam): Globaliseerumine tähendab sageli sünonüümi ühele või mitmele järgmistest nähtustest: klassikaline liberaalne (vabaturumajanduse) poliitika maailmamajanduses (majanduse liberaliseerimine), lääne (ameerika) poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju levik,
tasandil. See murrang mõjutas oluliselt inimeste maailmapilti. Febvre arvas, et ajalugu peab olema inimesekeskne ja biograafia on üks viis ajalugu kirja panna. Ta uurib Lutherit kui indiviidi, samuti sotsiaalset konteksti, kuivõrd oli ühiskond reformatsiooniks valmis. 3. Uuteks ideedeks võib nimetada uusi ajaloo uurimise meetodeid. See annab võimaluse vaadelda mingit ajaloosündmust teistsugusest vaatepunktist, tõlgendada seda varasemast teistmoodi. Ajasõlm on sissevaade konkreetsesse aastasse, aga seeläbi ka ajastusse. Ajalugu uurides võib keskenduda pidevatele sündmustele või vaadata hoopis selle muutumatust. Mikroajalugu tegeleb ühe konkreetse minevikunähtuse uurimisega ning seejuures üritatakse teha järeldusi terviku kohta. Emmanuel le Roy Ladurie kasutas just sellist meetodit, kui uuris Lõuna-Prantsusmaa talupoegade ühiskonda ja kultuuri. Oluliseks said mentaalsed mustrid ehk püsivad materjalid. Ajasõlme 1314 juures võib välja
Vajadusel kasuta abimaterjali (vt altpoolt). Komöödia romaan armastuse otsingust, katkistest suhetest, esimesest armumisest ning neist piinlikest hetkedest, mida keegi mäletada ei taha, samas on see omamoodi armastus- ja vabanduskirja segu kuuele tüdrukule- Laura, Karoliina, Doris, Stellale, Renatele ja Piiale. Igaüks neist sööbis minategelase mällu, ühel või teisel moel. Lugu poisipõlve rämedusest ja õrnusest ning tundlik sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva fantaasiaga vürtsitaud. Teose olustik ehk miljöö. Määra tegevuspaigad, tegevusaeg (võimalusel määra nii ajastu kui sündmuste ajaline pikkus), iseloomusta miljööd. Tallinn, mustamäel nullindatel kasvamisest väiksest poisist meheks saamiseni. Tegelased. Analüüsi 1-3 olulist tegelast. Kirjelda, iseloomusta ja analüüsi tegelast, tema karakterit. Millised on tema väärtushinnangud ja eesmärgid? Kuidas tegelase
● Homodiegeetiline jutustaja – jutustaja kui üks loo osalistest. Paikneb seega positsioonil, et tal on kõigele, kõigile hea ligipääs. Sageli on ta teose kõrvaltegelane, sündmusi ja tegelasi esitatakse tema perspektiivist. Siiski tekib kõikide jutustajate puhul küsimus, et palju võib neid usaldada. ● Autodiegeetiline jutustaja – jutustaja kui peategelane. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sissevaade jutustaja sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Sageli lugeja võtab omaks autodiegeetilise jutustaja positsiooni. Annab hea sissevaate peategelase maailma. Tuleb ette ka realistlikes romaanides. Tema teadmised võivad olla samasugused nagu heterodiegeetilisel jutustajal. Kerge on samastada jutustajat autoriga (samas see ei tohiks päris nii olla). 22.1
Peegeldused ekraanil puuduvad, mis segaks ekraani jälgimist. Kuvari asendit saab ainult üles alla liigutada. Klaviatuur asub töölaual, töötamisel on käed pooleldi laual. Klaviatuur ja hiir asuvad üksteisele lähedal. Töökoha hindamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse määruses nr 362, 15.11.2000 Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded. 4 FOTOD TÖÖKOHAST 6 Foto 1. Sissevaade töökohale ukse juurest. 5 TÖ Foto 2. Vaade töökohale paremalt nurgast. ÖK OH A RISKITASEMETE HINDAMISE ANKEET Riskitegur Riski iseloom; Riski tase Riski 7 mõju vähendamise
Tema teoseid on üsna vähe tõlgitud,sest ta kasutab orgaanilist eesti keelt,mis tõlkes kaotab palju oma elavast hingusest.Ta jätkas teadlikult eesti proosastiili traditsioone. Ristikivi on huumorilembeline ja tema stiilile lisab kordumatust tobe v kohtlane nali. Tallinna triloogia Ilmus Eestis. Koosn 3st romaanist: ,,Tuli ja raud"(1938), ,,Võõras majas" e ,,Õige mehe koda"(1940) ja ,,Rohtaed"()1942). Romaane ühendab tegevuspaik ja aeg(Tallinn XIX saj lõpust 1930.aastateni).Antakse sissevaade 3me ühiskonnakihi kujunemisprotsessi.Perekonnaromaan põimub isikuromaaniga,taustaks olustikukujutus."Tuli ja raud"räägib noorest talusulasest Jüri Säävlist,kellest saab tehasetööline.Tema iseaalidele ei jätku aga tööliskeskkonnas eluruumi.Ta on sügava eneseväärikusega inimene."Õige mehe koda"peategelane Jakob Kadarik on II põlve tallinlane,pärit käsitööliste perest.Saab tööle kaubamajja kus lõpuks on omanik.On visa,usin ja kaval.Pärast äri- ja perekondlikke
Konkreetne luulemina vaeb oma suhteid aja ning maailmaga, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme eelnenud sugupõlveni. Üldinimliku hoovuse asemel on astunud väga konkreetne , muutusterikas ning juurtetundlik, reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on põhitoonilt varasemate kogudega võrreldes lüürilisem , kohati isegi malbe. Intellektuaalsed puünteeritud värsskonstruktsioonid on taandunud. Toimekat edasipürgimist ja teadadaamist aendab enam mõtlik meenutus, sissevaade, läbitundmine. Ka luuletuskogu pealkiri ei ole suurejooneline vaid vastab intiimsele laadile. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused luule struktuuris: esile tõuseb ebatäielik varieeruv kordus kui konstruktsiooniprintsiip. Üllatuslikud liitsõnad, tuletised, tähendusvariandid ja sõnamäng räägivad taidurlikust sõnakasutusest, mis täie jõu ning võimu omandab. 4. TEKSTINÄITED ,,Eilne mees väljas" Kevadtuul (1938) Pargi pühapüisil rajul hullabtuuk kurbrõõmsal ajul.
ka tema ligidaste tavapärase elu. Mare Sobolotny “Kirjaklambritest vöö” • Sisu tutvustus • «Kirjaklambritest vöö» saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. «Kirjaklambritest vöö» on sünge sissevaade tänapäeva noorte mõttemaailma ja elusse, kus koolitüdimuse, popitegemise ja pisitülide kõrval mängivad kaalukat rolli ka alkohol ja uimastid, seks ja aids, depressioon ning söömis- ja uneprobleemid. Raamatu peategelane, 16-aastane Kati, on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline. Ta käitub vahel iseendalegi
tulemuslikult toimida. Võime rakendada teadmisi, oskusteavet ja oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis. Refleksioon - peegeldus; metatasemel protsessi sihipärane analüüs, et tegutsemine muutuks teadlikuks ja kogemustest tehaks vajalikud järeldused. Üheks refleksiooni/mõtiskluse võimaluseks on eneserefleksioon, kuid reflekteerida saab ka teiste tegevust, reaktsioone sellele ning tulemusi ja tagajärgi. Vaatlus, kogemine ja järelduste tegemine eeltoodu alusel. Sissevaade ja tagasiside kõrvalpositsioonilt. Riiklik järelevalve - järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem. Riiklik õppekava - kavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale.
Kvalitatiivne vs kvantitatiivne Kvalitatiivne – uurib sügavalt ja detailselt. Interpreeritav, subjektiivne, paindlik uurimisprotsess, Suundumus pigem õige protsessi kasutamisele uurimises mitte nii tulemusele, kontekstist sõltuv, uurib nähtusi nende toimumiskohas, uurib nähtusi nende toimumiskohas, pehme „ebateaduslik“, spekuleerib põhjenduste üle peale sündmuste toimumist. Ei sobi kõikide asjade uurimiseks. Eelised: sügav sissevaade. Kvantitatiivne - sobib kus ei ole selgepiirilist objektiivsust või reaalsust. Rohke kirjanduse olemasolu. Mitte ükski meetod eraldiseisvalt ei anna piisavalt valiidsust. Kvalitatiivse uuringu üldistamisvõime on väike. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kooskasutamine parandab üldistamisvõimet. Kombineeritud/segu (mixed) meetod • Teadusfilosoofia näeb kvantitatiivseid/kvalitatiivseid meetodeid rakendatavat nii
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid
etlemised, spordivõistlused jne. - Ohvriloom pidi tahtma saada ohverdatud, siseorganid pidid olema perfeksed. Kui asjad ei läinud nii nagu vaja, siis ohverdamist korrati. Preestrid olid riigiametnikud, kes igal aastal ametisse nimetati. Iga pühamu juurde kuulusid preestrid, kes pärinesid konkreetsetest aristokraatlikest peredest ehk preesterkonnast. 02.11 Jaan Lahe Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt o Maagia: katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituse abil.
siis muidugi ka inimest looduse üleolevaks kuningaks, kelle jumal alles viimasena ja omaenda näo järgi loond, nagu käsitleb teda iisraeli jt. rah- vaste ilmavaade, vaid meie esivanemate ü r g d e m o k r a a t l i k u l l e mõtteviisile inimene on samaväärne ja üheõiguslik kogu muu loodusega. (Loorits 1990: 45) Selle teesi toetuseks esitab Loorits suhteliselt vähe veenvaid näiteid eesti rahvapärimusest; pikem sissevaade soome-ugrilikku "loodusdemo- kraatiasse" antakse hoopis tšeremissi (mari) kombestiku näitel. Loorits viitab, et võõrmõjude survel on eestlaste analoogne looduskäsitlus aja jooksul tuhmunud. Olemasolevate allikate põhjal on küllalt raske väita, mil määral on eestlaste oletatav looduslähedus meile ajalooliselt omane, mil määral aga mõnel selleks soodsal ajalooetapil asjahuviliste poolt konstrueeritud nähtus. Eesti looduskirjanduse analüüsi seisukohalt pole see tegelikult
ja varanduse ning kaob jäljetult. Mõned aastat hiljem ilmub ta uuesti välja, et jätkata kooselu oma perega. Kuid varsti hakkavad levima kuulujutud, et tegemist polegi õige Martiniga, vaid kellegi petturiga. Järgnevad ülekuulamised ja kohtuistungid. Mehel õnnestub kohtunikke oma õiguses peaaegu veenda, kui ootamatult ilmub välja tegelik Martin Guerre... Läbi konkreetse juhtumi õnnestub autoril esitada veenev sissevaade 16. sajandi külaellu ja avada tollase rahvakultuuri ja -kommete iseloomu. JAQUES REVEL (s1942) ,,Mässu loogika: lasteröövide afäär Pariisis 1750" Analüüs 1750. aasta kevadel Pariisis levinud hirmulainest, et politsei röövib tänavatelt lapsi. Katse näidata ühe konkreetse episoodi toel varauusaegse linnaühiskonna ja ruumi toimimist, teabelevikut, ettekujutuste rolli, võimusuhteid jpm. Sügavamal tasandil analüüs lihtrahva ja kuningavõimu
Võro Instituudi Toimõtiseq 8. Võro. 1337. Rätsep, Huno 1976. Lindu tuntakse laulust, inimest keelest. Keel, mida me harime. Tallinn: Valgus. 116120. Saar, Ellu 2001. Eesti on klassiühiskond. Eesti Ekspress. Areen, 15. veebruar Saareste, Andrus 1932. Eesti keeleala murdelisest liigendusest. Eesti Keel, 1740. Tender, Tõnu 1994. Eesti släng: olemus ja uurimislugu III. Keel ja Kirjandus 5, 293 297; 6, 346355. Tender, Tõnu 1996. Eesti släng: olemus, uurimislugu, sissevaade vanglaslängi. Magistritöö. Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis. Tender, Tõnu 2000. Eesti õpilasslängi muutumisest ajas. Vahekokkuvõte Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. T.Hennoste. Tartu. 138147
Nt Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Homodiegeetiline jutustaja jutustaja kui üks loo osalistest. Paikneb seega positsioonil, et tal on kõigele, kõigile hea ligipääs. Sageli on ta teose kõrvaltegelane, sündmusi ja tegelasi esitatakse tema perspektiivist. Siiski tekib kõikide jutustajate puhul küsimus, et palju võib neid usaldada. Autodiegeetiline jutustaja jutustaja kui peategelane. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sissevaade jutustaja siseaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Sageli lugeja võtab omaks autodiegeetilise jutustaja positsiooni. Annab hea sissevaate peategelase maailma. Tuleb ette ka realistlikes romaanides. Tema teadmised võivad olla samasugused nagu heterodiegeetilisel jutustajal. Kerge on samastada jutustajat autoriga (samas see ei tohiks päris nii olla).
Nooruses kirjutas ka draamatekste. Tema keel on väga kujundlik, kasutab palju võrdlusi. Dialoogid loetavad ka kunstiteostena mitte ainult filosoofiliste arutlustega. Tegeles peaasjalikult ilu küsimustega. Kunstnikke isegi põlgas. Need on tema meelest petjad või illusioonimeistrid, mis oli negatiivne tunnus. Põhiliselt tegeleb tema esteetika iluga. Kui midagi sellist on olemas, mille nimel tasub elada, siis on see ilu vaatlemine Hindas ilu kõrgelt. Tema teooria mõistmiseks vaja teha sissevaade tema õpetusse. Kaks maailma: tõelise tegelikkuse maailm ideede maailm, näiva tegelikkuse maailm maailm, milles elame. Muutuvate ja kaduvate asjade maailm. ideed on püsivad, igavesed ja muutumatud. Nimetab seda maailma tõelise tegelikuuse maailmaks. Näiva tegelikkuse maailma elemendid (inimesed, loomad) on ajalised, muutuvad, surevad. Kogu reaalusus on Platoniu jaoks näiv maailm. See sültub ideede maailmast, ehk ideaalsest olemisest. Ideede maailm on omamoodi algkujude maailm
.. *Tegevusprogrammide väljaarendamine *Positiivse programmi progressiivne kulg Kus esimesel astmel tuleb luua pos usaldusliku kliima suhted noorega, ja tuleks vaadata seda millised need tõhusad suhtlemisoskused on. Et neid pos toetavaid suhteid luua järgmisel astmel.Milised nõsutamise 4 oskust on need mis aitavad minna sügavamale, aidata noorukil saada sisevaade sügavamast. Järgmisel astmel kui suhted ja kliima on loodud ja noorukil sissevaade oma probleemidesse on antud minnakse tegevuse juurde. Kavandatakse klassikaliselt järgnev viimane aste, kus selle järgi milline on otsustamis porotsess, kavandatakse probleem , defineeritaks,e tuuakse erinevad tegevused välja ja kaalutakse nende üle , puuduste eelistuste üle. 1Autoritaarne suhtlemisviis- 2Süüdistamine 3Veendumus 4Mitte kuulamine Autoritaarne- süüdistamine Veendumus. Kõik bussid kõik hilinevad Mittekuulamne- sisust ei saada aru. 1
"viia teadusesse inimesest sisse empiirilised sündmus... Paratamatu on üksnes see, mis uurimismeetodid". See tähendab toetuda enam toimub meie vaimus, mitte objektide vahel." kogemusele ja vaatlusele. · Viimsed põhjused · Inimese tunnetusvõime osas esindab ta piiratud · Sissevaade kõigi asjade tõelistesse põhjustesse skeptitsismi. jääb inimesele täiesti varjatuks. · Peamine teos · Ulatuslik "Traktaat inimloomusest". · Moraalifilosoofia · Sellele järgnevad lühemad käsitlused tunnetusest, moraalist, poliitikast ja religioonist. · Moraalis mängivad suurt rolli mõistus ja tunded.
aurukatla ümber. Äratas kohe tähelepanu. Üks paremaid Traadi teoseid. Eristub teistest, sõltub ka sellest, et tegemist oli esialgu filmistsenaariumiga. Töötas selle ümber proosateoseks. Tegi ümber teistmoodi: jääb väikestesse piiridesse mahu poolest. TÄhendab ka seda, et tekst on konsentreeritud. Võtab ette ajaliselt suure panoraami. Tegevusaeg 1914-57. Kui on väiksem romaan, kuidas seda teha? Tantsud erinevatest aegadest, aurukatla ümber. Sissevaadete LE maaellu antud sissevaade. Tartu keel tuleb dialoogides, jääb iseloomulikuks paljudele teostele. Traadi puhul rõhutatud realismi taotlus. Romaan, mis algab ajaloolise romaanina, aga jõuab Traadi kaasaega välja. Ka selliseid tantse, mis puudutasid poliitiliselt õrnu teemasid: sõjajärgsed tantsud (1949 episood nt). Ajalooline temaatika läheb edasi, klassikalise ajaloolise romaani teine oluline autor Krossi kõrval. Hakatakse vastandama, võrdlema. Nt Pommeri aed 1973, raamat 19. sajandist
annaabi.ee 
