Esindatud neli seisuslikku gruppi- vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Aruati tähtsamaid poliitilisi küsimusi ning lahendati tülisi. 3. Liivimaa sisesuhted 6.Mõisad ja põllumajandus Endiselt kasutusel kolmeväljasüsteem, küla põldude siiludeks jaotamis ja maakasutusühikud.
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule, hiljem tuleb valitsema Tartu piiskop(Damerow). 1397.a.Danzigi kongress (poola, tol ajal saksa ala) Saksa ordu kõrgmeister Jungingen. Võitjana piiskopid välja(võeti ära mõned kohustused). Ordu hakkas nõrgenema.
• 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu
omaette seisus. Läänistamata maad - ametkonnad reaalselt ühendavaks institutsiooniks, kuna otsuste (mitu kihelkonda. keskuseks ametimõis) jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, aga vakused (4-6 küla). huvid ei pruukinud alati ühtida. 3. Liivimaa sisesuhted 6.Mõisad ja põllumajandus Sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja Vana-Liivimaa valitsemine ja Mõis - maaisandate ja vasallide majapidamised, piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu kuhu koguti andmeid ja kust valitseti juures ulatusid 13. saj algusesse, mil
3.Inimesed, kes on organisatsiooni probleemidest teadlikud,kuid arvavad, et ei ole suutelised asjade kulgu muutma. 4.Need,kesarvavad,et suudavad organisatsiooni käitumist muuta ja seda ka üritavad. Avalikkuse võib liigitada ka aktiivsuse järgi: · kõigest huvitujad · parasjagu "kuumadest" teemadest huvitujad · üksikutest probleemidest huvitujad · apaatsed SISESUHTED Sisesuhted on organisatsiooni suhted töötajatega. Edukaks avalike suhete organisatsioonisiseseks korraldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: · usaldus tööandja ja töövõtja vahel ning firmasaladuse hoidmine · info levik kõigis suundades · iga töötaja rahulolu oma staatusega · pidev töö ilma tülideta · tervistsäästev keskkond · ettevõtte edukus · optimism tuleviku suhtes Organisatsiooni edukus sõltub selle iga lüli laitmatust tööst.
kas iseseisvalt või kasutades agenteerimisfirmade teenuseid. · Reeglina on agent juriidiline isik, kes on esindaja ning abiline teise juriidilise isiku nn. printsipaali (laevaomanik või laeva operaator) suhtes. · Agentide ja teiste firmade vahelisi suhteid iseloomustab kolme osapoole olemasolu printsipaal, agent ja kolmas isik. · Eristatakse agendi sise ja välissuhteid. Sisesuhted on suhted agendi ja printsipaali vahel, välised kolmandate isikute vahelised suhted, millel on esindatuse või vahenduslik iseloom. · Vastutuse astme järgi printsipaali ees tuleks esile tõsta del credere agenti, kes täiendava tasu eest võtab enesele materiaalse vastutuse printsipaali ees kolmandate isikute tegevuse eest. Eestis oli laevade agenteerimine litsenseeritav tegevus. Alates 02.01.2011 a on laevade agenteerimise teenuse osutamiseks vajalik tunnustamisotsus (MSOS § 7).
· kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised tippjuhtide ja liidrite mõju töötajate üksteisele edastatavad kogemused ja teave org-is toimimise tavadest Sisesuhted Korporatiivses kommunikatsioonis: Personalijuhtimine Informatsiooni talletamine ja töötlemine Emotsionaalse ja industriaalse intelligentsi toetamine Firma suhted ametiühingutega Sisemine turundus Töötajate suhted piirkonna org-dega Töötajate rahulolu uuringud Firmasisese kommunikatsioonistrateegia loomine ja elluviimine Firmakultuuri (tegutsemistava) sõnastamine
• Mitme riigi kodakondsuse puhul tugevam seos, kodakondsuse puudumisel arvestatakse elukohta • Õigus- ja teovõimele kohaldatakse reeglina elukohariigi õigust JURIIDILINE ISIK • JI-le kohaldatakse asutamise riigi õigust • Kui JI põhitegevus või juhtimine toimub tegelikult Eestis, kohaldatakse JI-le Eesti õigust • Kohaldatava õiguse ulatus: õiguslik olemus; teke ja lõppemine; õigusvõime; nimi või ärinimi; organid; sisesuhted; vastutus kohustuste eest; seadusjärgne esindus; osaluse õiguslik olemus, osaluse tekkimise ja teostamise põhimõtted. • Tehingu teist poolt kaitstakse JI õigusvõime ja organi esindusõiguse piirangu osas, kui see on tolle elukoha või tegevuskoha õigusele tundmatu ASJAÕIGUSE TEKKIMINE/LÕPPEMINE • Asjaõiguse (AÕ) tekkimine ja lõppemine sõltub riigi õigusest, kus asi asus AÕ tekkimise või lõppemise ajal
kas iseseisvalt või kasutades agenteerimisfirmade teenuseid. · Reeglina on agent juriidiline isik, kes on esindaja ning abiline teise juriidilise isiku nn. printsipaali (laevaomanik või laeva operaator) suhtes. · Agentide ja teiste firmade vahelisi suhteid iseloomustab kolme osapoole olemasolu printsipaal, agent ja kolmas isik. · Eristatakse agendi sise ja välissuhteid. Sisesuhted on suhted agendi ja printsipaali vahel, välised kolmandate isikute vahelised suhted, millel on esindatuse või vahenduslik iseloom. · Vastutuse astme järgi printsipaali ees tuleks esile tõsta del credere agenti, kes täiendava tasu eest võtab enesele materiaalse vastutuse printsipaali ees kolmandate isikute tegevuse eest. Eestis oli laevade agenteerimine litsenseeritav tegevus. Alates 02.01.2011 a on laevade
kitsenda kord omandatud teovõimet. Surnuks tunnistamise eeldustele ja tagajärgedele kohaldatakse teadmata kadunu viimase teadaoleva elukohariigi õigust. Kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust. Juriidililisele isikule kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige juriidilise isiku: 1) õiguslik olemus ehk staatus; 2) teke ja lõppemine; 3) õigusvõime; 4)nimi või ärinimi; 5) organid; 6) sisesuhted; 7) vastutus kohustuste eest; 8) seadusejärgne esindus. Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Rahvusvahelise eraõiguse sätteid kohaldatakse kindlustuslepingutele, mille puhul kindlustatakse Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumidel asuvaid kindlustusriske
Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks. Tuntumad kohandatud pühakud: Georgius - Jüri Karjakaitsja 7 Peetrus - Peeter - Kalajumal. Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja. Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja. Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. RÕIVATUS TÜLI. Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad. Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev. Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata. Veel palus abi Põhaj-Saksa Mecklenburgi hertsogilt ja veel mõningatel Saksa kõrgaadlikelt, Leedu
rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14.sajandi keskpaigast hakati Liivimaal korraldama iga-aastaseid linnadepäevi. 1420.aastatel hakati korraldama maapäevi, mis toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäevadel arutati tähtsamaid sise-ja välispoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. 9. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED Sisesuhted: Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu juured ulatusid 13. sajandi algusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata.Võiluses võimu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni välja. Kõigi tülide vahekohtunikuks oli paavst. 1420. aastatel hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi- maapäevi(Valgas)
on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. See on siseühing e ühingu sisemine külg. Aga on olemas ka väline külg suhted kolmandate isikutega. See on aga sekundaarne, esmased on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem. Väline külg kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus
19.august jõuavad rootslased Tallinna, kuuldes, et on lüüa saadud, minnakse tagasi 24. juuli ülestõus Saaremaal + 1344 sakslaste vägi Saaremaal, juht Vesse tapetakse Ilmastiku olude tõttu sakslased siiski lahkuvad taas + 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Hilary Karu 15 D 11 EESTI AJALUGU Sisesuhted hiljem 1346 Taani müüb oma valdused enamus Eestist ordule 1396 Liivimaa suurim kodusõda Ordu vastaseks Tartu piiskop Damerov, kes moodustab suure koalitsiooni (palju tutvusi, keisri ja itaalivendadega, kuid need on liiga kaugel) Tartu vallutatakse, põletatakse suur osa Tartust maha + 1397 Danzigi kongress Damerov kutsub kokku Kohal on keisri esindaja, Saksa ordu kõrgmeister jnejne
küsimusi hakkab lahendama põhikiri. Asutamisleping on mitmepoolne leping. Austamislepingul on kahekordne toime organisatsiooni moodustamine, asutajale kohustused äriühingu suhtes. (RKTKo 22.10.2002 otsus nr. 3-2-1-113-02) TsÜS § 27 lg 2: 40 lg 1 p. 2 : asutamislepingut vaidlustada ei saa pärast registrisse kandmist. Võimalik on ainult sundlõpetamine. Asutamislepingule kirjutavad alla asutajad ja registrisse kandmise avaldus võib sisalduda juba asutamislepingus. Aktsiaseltsi sisesuhted on reguleeritud põhikirjaga, mis kinnitatakse asutamislepinguga. Põhikirja kinnitamine tähendab seda, et lisaks vastava tahte väljendamisele loetakse põhikirja asutamislepingu lisaks ning see moodustab asutamislepinguga ühe dokumendi (seda nii mõtteliselt kui ka füüsiliselt). Hilisemalt need dokumendid eralduvad juriidilises mõttes teineteisest, kuna põhikirja saab muuta asutamislepingut muutmata - seda teeb vastavalt §-le 300 üldkoosolek tavapärase hääletamisega
Piltene piirkond, sinna rajati kõige võimsam linnus, alatine asukoht kuramaa piiskopil. Teine oli vastu leedu piiri , kuramaa lõuna osas, Aizpute, ja kolmas kõige väiksem , Liibamist põhjapool, Durbe jõe lõuna osas. Pole jälgitav allikate puudumise tõttu. Piiratud võim, 13 saj lõpuks s, kuramaapiiskop määras kuramaapiiskopi, täitis nende tahet. Saavutati ka sama asi toomkapiitli liikmetel, ordu otsustas. Kuramaapiiskopi riigi territoorium oli 5000 km 2. Riikide sisesuhted olid vastuolulised ja sõjakad. Vastuolud olid alanud juba 13 saj alguses ristisõdade ajal , keskpaigast tugevnesid, õige hoog 13 saj lõpus , kui kohalikud võimud oli allutatud, ei olnud enam mõtet vastu võidelda ja alistuti . Kohalike maahärrade võitlused on olulised ordu ja riia peapiiskopi vahel poliitlise ülemvõimu pärast. Riia linn ka mängis olulist roll, kaitses raevukalt majanduslikke eesõigusid, eriti kaubandust. Mõlemad olid huvitatud Riia linna
Rootsi aadliladviku, kellest sadakond 8. ja 9. novembril 1520 hukati. Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootsis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 6. juunil 1523 valis riigipäev Gustav Vasa kuningaks [152360], taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II ei kaotanud mitte ainult Rootsi krooni, vaid tagandati ka Taani troonilt. Nii Rootsis kui Taanis pingestunud sisesuhted lõid soodsa pinna reformatsiooni levikuks. Kogu Skandinaavias pääses võidule luterlus. Rootsis, kus katoliku kirik oli seisnud Kalmari unioonist lahkulöömise vastu, otsustas 1527. aasta Västeråsi riigipäev kogu Rootsi maavaldusest viiendiku hõlmava kirikumaa võõrandada kuningale, kes läänistas selle edasi aadlile. Kuningast sai Rootsi kirikupea, kiriku vaimulik valitsemine läks kuninga nimetatud superintendendi kätte. Vennad
annaabi.ee 
