Planimeetria Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) Võrdelised lõigud
180kraadi ja sirged ei ole paralleelsed. Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. Rööpkülikuks saab veel nimetada rombi, ruutu, ristkülikut. Rööpküliku iga külje lähisnurkade summa on 180kraadi, sest nelinurga vastasküljed on paralleelsed. Rööpküliku sisenurkade summa on 180kraadi + 180kraadi = 360kraadi. Teiste nelinurkade sisenurkade summa on ka 360kraadi. Kolmnurga sisenurkade summa on 180kraadi. Võrdkülgse kolmnurga sisenurga suurus on 60kraadi. Tipunurgaks nimetatakse võrdhaarse kolmnurga haarade vahelist nurka. Alusnurgaks nimetatakse võrdhaarse kolmunrga aluse lähisnurki. Nürinurgseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, milles on üks nürinurk. Täisnurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmurka, milles on üks täisnurk. Täisnurkse kolmnurga teravnurkade summa on 90kraadi. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse kolmnurga sisenurga kõrvunurka.
2 2 2 abc S = pr ; S= 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9
2 2 2 abc S pr ; S 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9
Võrgu arvestamine Seina kõrgus 3m Seina laius 5m Mitu jooksvat meetrit on teil vaja selle seina armeerimiseks? 15 MEETRIT Välisseina kihid: seina kõrgus 3000mm Välisseina laius 7,5m Uks 2100mm x 1000mm ; aken 1000mm x 1000mm vahtpolüstereeni kinnitussegu vahtpolüstürool EPS 100mm = 10cm võrgu kinnitussegu tüüblid Serpo 395 (6tk/m2) armeerimisvõrk 1200mm (100mm ülekattega) välisnurga ja sisenurga tugevdus 2,5m nakkekrunt viimistlussegu Kasutatavad kulunormid: Serpo 405 (410) (25kg) vahtpolüstüroolplaatide kinnitamiseks- 6kg/m2 Serpo 410 (25kg) võrgu kinnitussegu ~ 4kg/m2 (teine kiht ½ õhem) Serpo Primer 425 (1;3;10;201) nakkekrunt ~ 0,21/m2 Serpo Scratch 435 (25kg) viimistlussegu (2 mm tera) ~3,5 kg/m2 Arvutada materjalide kulu: Kuivsegu kotid, krundi liitrid, vahtpolüstürooli m2, armeerimisvõrgu jm, nurga tugevduse profiilide ja tüüblite tk. 71,9m2 on vaja katta krohviga
punkte ¤Kaasnurgad- Kahte nurka mis asuvad ühel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad ühtepidi nim. kaasnurkadeks. ¤Lähisnurgad- Kahte nurka, mis asuvad ühel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad vastamisi nim. lähisnurkadeks. ¤Põiknurgad- Kahte nurka, mis asuvad üks ühel ja teine teisel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad vastamisi nim. põiknurkadeks. ¤Kolmnurga välisnurk- kolmnurga välisnurgaks nim. kolmnurga sisenurga kõrvunurka. ¤Kolmnurga välisnurga teoreem- kolmnurga iga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. ¤Kolmnurga kesklõik- Lõiku, mis ühendab kahe külje keskpunkte, nim. selle kolmnurga kesklõiguks. ¤Kolmnurga kesklõigu teoreem- Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest. ¤Trapetsi kesklõik- Leitud haarade keskpunktid ja need omavahel ühendatud. ¤Trapetsi kesklõigu teoreem- Trapetsi kesklõik
1. kirjelda mördi mehhaniseeritud pinnale kandmist. 1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni
30. (2003) Ristküliku KLMN (vt joonist) kohta on antud: Kl = 48 cm, cos = 0,96, punktid A ja B on vastavalt külgede KN ja KL keskpunktid. Leia viisnurga ABLMN ümbermõõt. 31. (2004) Kolmnurga üks nurk on teisest nurgast 720 võrra suurem ning kolmas nurk on teisest nurgast 4 korda suurem. 1) Kui suur on kolmnurga sisenurkade summa? 2) Arvuta kolmnurga iga sisenurga suurus. 3) Mis liiki kolmnurgaga on tegemist liigitamisel nurkade järgi? 32. (2004) Kolmnurga üks nurk on teisest 3 korda suurem ning kolmas nurk on esimest 260 võrra suurem. 1) Kui suur on kolmnurga sisenurkade summa? 2) Arvuta kolmnurga iga sisenurga suurus. 3) Mis liiki kolmnurgaga on tegemist liigitamisel nurkade järgi? 33.(2004) Ristkülikukujulisele maatükile ABCD (vt joonist) on
Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180°. Kahe sirge paralleelsus Kui kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekib paar võrdseid kaasnurki, siis need sirged on paralleelsed. a=b s½½u Kui kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekib paar võrdseid põiknurki, siis need sirged on paralleelsed. a=b s½½u Kolmnurga sisenurkade summa. Kolmnurga sisenurkade summma on 180°. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse kolmnurga sisenurga kõrvunurka. Kolmnurga iga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. Kolmnurga kesklõik Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse selle kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest. Trapetsi kesklõik Lõiku, mis ühendab trapetsi haarade keskpunkte, nimetatakse trapetsi kesklõiguks.
Kaasnurkkadeks nimetatakse nurkki mis on ühel ja samal pool nurgapoolitajat ja on võrdsed. Kaasnurgad on näiteks nurgad 2 ja 6. Kui poolitada kaks sirget s ja t tekib nende vahel 8 nurkka . Põiknurgad asetevad nurgapoolitajast erinrvatel pooltel. Kui põiknurgad on võrded, on sirged paralleelsed. Lähinurgad on 180 parajasti siis, kui põiknurgad on võrdsed. 6.kolmnurga sisenurkkade summa. Kolmnurkkade sisenurkkade summa on 180. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse kolmnurga sisenurga kõrvunurkka. Kolmnurgal on üldse kokku 6 välisnurkka. Kolmnurga välisnurkkade summa on 360. kolmnurga sisenurk 7.kolmnurga kesklõik Lõiku ,mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte nimetatakse kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub selle külja poolummaga. Kolmnurga kesklõigu arvutamise valem: 7.trapetsi kesklõik Lõikku, mis ühendab trapetsi harade keskpunkte, nimetatakse trapetsi kesklõiguks.Trapetsi
O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150 2 2 = 326,71mm [2:122] d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga raadius (mm) h – detaili kõrgus (mm) Tooriku õige diameetri leian raamatust „Instrumendikonstruktori käsiraamat“. [2:111] Kuna minu detaili kõrgus on 160 mm siis pean ma varu võtma 5% kõrgusest 160 ∗5=8 mm 100 Dt=326,71+8≈335 mm Järelikult on kogu tooriku diameetriks 335 mm paksusega s = 1,5 mm Tõmme 1: Tooriku suhteline paksus: S 1,5 ∗100 ∗100
kaheks võrdseks kolmnurgaks. Rööpküliku diagonaalid poolitavad teineteist. Rööpküliku pindala on võrdne aluse ja kõrguse korrutisega. 11 3 Ülesann Kolmnurk e: 3=115 ja =55 1 2 Kolmnurga sisenurkade summa on ++=180 180. nimetatakse Kolmnurga välisnurgaks kolmnurga sisenurga kõrvunurka. Kolmnurga iga välisnurk on võrdne 3=+ temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. Kolmnurga välisnurkade summa on 1+2+3=360 360. 12 Kolmnurga kesklõik Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse selle kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe
keskpunktist NB keskpunkti leidmiseks joonestada külgedele keskristsirged (kahele) 23.Korrapärase hulknurga sisenurk ja Ül.1141,1145,1148 välisnurk - Leida sisenurk, kui teada on tippude arv n. sisenurk=(n-2) 180°:n (n-tippude, külgede n=10 arv); kui hulknurk on jaotatud ümberringjoone sisenurk=(10-2) 180°:10=1440°:10=144° keskpunktist kolmnurkadeks, siis sisenurk=180°-vastav kesknurk; sisenurga Leida tippude arv, kui teada on sisenurk. suurus (n=3;4;5;6;7;8 jne): sisenurk on 150° 60°;90°;108°;120°;128,57...°;135° jne; Saan võrduse, arvutades nurkade kogusumma välisnurk on sisenurga kõrvunurk kahel viisil (vasakul: nurkade summa valemi abil, paremal: ühe nurga abil); lahendan võrrandi n suhtes.
h = 130 + 5 = 135 mm Leian tooriku algse läbimõõdu D [1:64] 𝐷𝑡 = √𝑑12 + 2𝜋𝑟𝑑1 + 8𝑟 2 + 4𝑑2 ℎ = √1102 + 2𝜋 ∗ 10 ∗ 110 + 8 ∗ 102 + 4 ∗ 130 ∗ 135 = 300,013 𝑚𝑚 Ümardan suurima täisarvuni ja saan tooriku õige läbimõõdu Dt 𝐷𝑡 = 301 𝑚𝑚 d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga raadius (mm) h – detaili kõrgus (mm) 4.2.1 Tõmme 1 Tooriku suhteline paksus, tabel 23 [1] 𝑠 1 ∗ 100 = ∗ 100 = 0.33 𝐷𝑡 301 s – detaili paksus (mm) Tõmbetegur, tabel 23 [1] 𝑠 ∗ 100 = 0.33 → 𝑚1 = 0.58 𝐷𝑡
35. Lähisnurkadeks nimetatakse nurki, mille sisepiirkonnad on ühelpool lõikajat ja haarad lõikajal vastassuunalised. 36. Põiknurkadeks nimetatakse kahte nurka, mille sisepiirkonnad on teine teisel pool lõikajat ja haarad lõikajal vastassuunalised. 37. Kui üks paar põiknurki on võrdsed, siis on võrdsed ka teine paar. 38. Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180 kraadi. 39. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse tema sisenurga kõrvunurka. 40. Kolmnurga välisnurk võrdub temaga mitte kõrvuti olevate sisenurkade summaga. 41. Kolmnurga kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga külgede keskpunkte. 42. Kolmnurga kesklõik on parallelne kolmnurga vastava küljega ning võrdub pikkuselt poolega sellest küljest. 43. Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja kaks külge mitteparalleelsed. 44. Trapetsi kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab trapetsi haarade keskpunkte. 45
Vuugi saamiseks kasutatakse riste (2-3mm) või vuuginööri, mis võib eemaldada peale segu kuivamist. Soojamüüri ja niiskemate ruumide plaatimisel tuleb valida tugevam segu. Kuna segu on söövitava toimega tuleks vältida selle kokkupuudet nahaga.Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad muudetakse veetihedaks spetsiaalse riidega, mis üle värvitakse. Kui ruumis on uksed ja aknad, siis plaaditakse nendest sisenurga poole samas tuleb arvestada ka kuidas vuuk jooksma hakkab. Plaatide lõikamiseks kasutatakse plaadi- või ketaslõikurit. Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid, mis on pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. Vuukimine Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad
ja vastasnurkade summa on 180 kraadi. Rööpküliku diagonaalide omadused Nelinurk on rööpkülik, kui diagonaalid poolitavad teineteist ja diagonaalid jaotavad nelinurga kaheks võrdseks kolmnurgaks. Põiknurgad Nurgad, mis asetsevad teine teiselpool lõikajat ja haarad lõikajal on vastassuunalised. Lähisnurgad Nurgad, mis asetsevad ühel pool lõikajat ja haarad lõikajal on vastassuunalised. Kolmnurga välisnurk Nurk, mis on sisenurga kõrvunurk. Sirgete paralleelsuse tunnus põiknurkade järgi Kui sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekivad võrdsed põiknurgad, siis sirged on paralleelsed. Sirgete paralleelsuse tunnus lähisnurkade järgi Kui kahe sirge lõikamisel kolmandaga tekkivate kolmnurkade lähisnurkade summa on 180 kraadi, siis sirged on paralleelsed. Sirgete paralleelsuse tunnus vastaskülgede paari järgi Kui kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekkivad
Põiknurkadeks nim kaht nurka, mille sisepiirkonnad on teineteisel pool lõikajat ja haarad lõikajal vastassuunalised. Kui üks paar põiknurki on võrdsed on võrdsed ka teine külg paar põiknurki. Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180 kraadi. Kui lähisnurkade summa on 180 kraadi, siis põiknurgad on võrdsed. · Kolmnurga sisenurkade summa, kolmnurga välisnurkade omadus Kolmnurga sisenurkade summa on 180 kraadi. Kolmnurga välisnurgaks nim tema sisenurga kõrvunurka. Kolmnurga välisnurk võrdub temaga mitte kõrvuti olevate sisenurkade summaga. · Kolmnurga kesklõik Kolmnurga kesklõiguks nim lõiku, mis ühendab kolmnurga külgede keskpunkte Teoreem: kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga vastava küljega ja võrdub pikkuselt poolega sellest küljest. · Trapets Trapetsiks nim nelinurka, mille kaks külge paralleelsed ja kaks külge mitte. Trapetsi paralleelseid külgi nim trapetsi aluseks.
· Suu ja hammaste hoolduseks aidake haige poolistuvasse asendisse. Harjake tal hambaid ning laske suud loputada. Hammaste puudumisel kasutage ühekordseid glütseriinipulki, mida saab apteegist. Kui haige kannab hambaproteese, eemaldage need suust ja peske voolava vee all pehme harjaga. · Näo ja kaela pesemist alustage suunaga ülalt alla (pea poolt jalgade poole). Veega niisutatud pesukinda abil pühkige haige silmade välisnurgast sisenurga poole, siis otsmik, põsed, lõug, suu, nina, kõrvad, viimasena kael ja kaenlaalused. · Suguelundite ja päraku ümbrust peske nii hommikul kui ka õhtul, uriini- ja roojapidamatusega haigel veel sagedamini. Asetage haige tuharate alla siiber, niisutage pesukinnas veega ja laske kindale vajalik kogus pesukreemi. Valage sooja vett suguelunditele, peske suunaga ülevalt alla ning loputage hoolikalt veega. Kui pesete haige alakeha, katke tema ülakeha samal ajal linaga!
jaotavad rööpküliku kaheks võrdseks kolmnurgaks. 26.Trapets Trapetsi alused on paralleelsed. 27.Romb Rombi küljed on võrdsed. Rombi diagonaalid on risti. 28.Kolmnurga sisenurkade summa Kolmnurga sisenurkade summa on 180º. 29.Kolmnurga välisnurga omadus Kolmnurga iga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvuti olevate sisenurkade summaga. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse kolmnurga sisenurga kõrvunurka (joonisel nr.4). 30.Kolmnurga kesklõik Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest. Kesklõikudest moodustatud kolmnurga ümbermõõt on pool suure kolmnurga ümbermõõdust. ED = ½ AB ; EF = ½ CB ; DF = ½ AC 31.Trapetsi kesklõik Trapetsi kesklõiguks nimetatakse haarade keskpunkte ühendavat lõiku. Trapetsi kesklõik on AB + DC
Vuugi saamiseks kasutatakse riste (2-3mm), mis võib eemaldada peale segu kuivamist. Soojamüüri ja niiskemate ruumide plaatimisel tuleb valida tugevam segu. Kuna segu on söövitava toimega tuleks vältida selle kokkupuudet nahaga.Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad muudetakse veetihedaks spetsiaalse riidega, mis üle värvitakse. Kui ruumis on uksed ja aknad, siis plaaditakse nendest sisenurga poole samas tuleb arvestada ka kuidas vuuk jooksma hakkab. Plaatide lõikamiseks kasutatakse plaadi- või ketaslõikurit. Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid, mis on pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. VUUKIMINE Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad
Vertikaalse voodri panemist alustatakse välisnurgast. Kui välisnurka ei ole, siis sisenurgast. Horisontaalvoodrit alustatakse nii, et sulundi- keel jääb ülespoole. Alustage nurgast ja siirduge vasakult paremale. Aeg-ajalt kontrollige vesiloodiga laudade vertikaalsust. Lõpetage vooder umbes ühe sentimeetri kaugusel piirnevast seinast. Näide vertikaalvoodri sise- ja välisnurga detailidest. Näide voodrilaua kinnitamisest klambriga. Näide horisontaallaudise sisenurga detailidest. Uste- ja aknaavade juurest võetakse ettevaatlikult maha vanad piirdelauad ja paigaldatakse liistroovitis. Kui vooder on paigas, kaetakse nähtavad roovi küljed katteliistuga. Seejärel pannakse vanad katteliistud oma kohale tagasi. Lõpetage paneeli otsad umbes ühe sentimeetri kaugusel laest ja põrandast ning peitke pilu lae- ja põrandaliistudega. Tuulutataval voodril jäetakse põranda- ja katteliistud ära, see nõuab voodrilau- dade töötlemisel suurt täpsust
nimetatakse põiknurkadeks, 16. Kahe sirge paralleelsuse tunnused. Kui kahe sirge lõikamisel kolmandaga tekivad võrdsed põiknurgad, siis on need sirged paralleelsed. Kaks sirget on paralleelsed, kui nende lõikamisel kolmanda sirgega tekkinud lähisnurkade summa on 180º. Kaks sirget on paralleelsed, kui nad asetsevad samal tasandil ega pikendamisel lõiku. 17. Kolmnurga välisnurk ja selle omadus. Kolmnurga sisenurkade summa. Välisnurk on kolmnurga sisenurga kõrvunurk. Kolmnurga sisenurkade summa on 180 kraadi. 18. Kolmnurga kesklõik, selle omadus. Kolmnurga kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab tema kahe külje keskpunkte. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga alusega ja tema pikkus võrdub poolega sellest. 19. Rööpkülik, ristkülik, romb, ruut ja nende omadused. Rööpkülik on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. Vastasküljed on võrdse pikkusega. Vastasnurgad on võrdsed. Lähisnurkade summa on 180 kraadi
keskpunktist NB keskpunkti leidmiseks joonestada külgedele keskristsirged (kahele) 23.Korrapärase hulknurga sisenurk ja Ül.1141,1145,1148 välisnurk - Leida sisenurk, kui teada on tippude arv n. sisenurk=(n-2) 180°:n (n-tippude, külgede n=10 arv); kui hulknurk on jaotatud ümberringjoone sisenurk=(10-2) 180°:10=1440°:10=144° keskpunktist kolmnurkadeks, siis sisenurk=180°-vastav kesknurk; sisenurga Leida tippude arv, kui teada on sisenurk. suurus (n=3;4;5;6;7;8 jne): sisenurk on 150° 60°;90°;108°;120°;128,57...°;135° jne; Saan võrduse, arvutades nurkade kogusumma välisnurk on sisenurga kõrvunurk kahel viisil (vasakul: nurkade summa valemi abil, paremal: ühe nurga abil); lahendan võrrandi n suhtes.
konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e
2. juhtlaua serva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis heledaks hööruda 3. juhtaud eemaldatakse ja parandatakse vead 4. niisutame nurka ja höörukit kergelt-edasi tagasi liigutades teeme kumernurga 5. Kui on vaja teha laiemat välisnurka, asetame välisnurga ühele küljele vajaliku tagasiastega juhtlaua, mille järgi õikame osa mörti kelluga maha, niisutame nurka ja viimistleme poolhõõrukiga ühtlaselt siledaks Sisenurga tegemine Sisenurki on võimalik krohvida terav- või kumernurkadena. Selle viimistlus tehakse täitekihi tasandamisega. Pinna lõplik viimistlus tuleb teha peale viimistluskihi tasanamis, kuid enne siledaks höörumist 1. Viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhööruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgjoonelisust kahe meetri pikkus rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4
Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed - ja ninapoolse nurga läheduses kummalgi laul pisarapunkt. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, pool kurd. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. 33. Kõrv
nurgad on 45°;45°;135°;135° NB saab kasutada nurkade leidmisel 4)160° see on teravnurkade summa; nurgad on 80°;80°;100°;100° 5)200° see on nürinurkade summa; nurgad on 100°;100°;80°;80° 27.Kolmnurga välisnurgad - sisenurga Ül.762 kõrvunurk, seega Antud: kolmnurga välisnurk 76°; temaga sisenurk+välisnurk=180°; mitte kõrvuti olev sisenurk on 25° omadus (teoreem): välisnurk võrdub Leida: kolmnurga nurgad, kolmnurga liik temaga mitte kõrvuti olevate sisenurkade summaga; tähiste abil lk.162 vaata Üks sisenurk (välisnurga kõrvunurk) 180°-76°=104°.
konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e
emale). · Kõigil lastel on soovitatav 1-2 kuu vanuselt uurida silmapõhja refleksi. Kuni 3 kuu vanuseni võib esineda mittepüsivat kõõrsilmsust. Kõrvalekallete korral tuleb laps suunata oftalmoloogi konsultatsioonile. · Kaasasündinud pisarakanali stenoosi või sulguse korral tekib esimestel elunädalatel suurenenud pisaravoolus, "silm on märg", kergesti võib lisanduda konjunktiviit. Vanematele tuleb soovitada pisarakanali massaazi: silma sisenurga piirkonda masseeritakse õrnalt väikesõrmega 4-5 korda päevas. Kui esimese 4-6 kuu jooksul pisarakanal spontaanselt ei avane, suunatakse laps silmaarstile (Oona 2007). Kindlasti tuleb pöörduda arsti poole, kui: · lapse silmad ei liigu sünkroonis veel kuue kuu vanuseski; · laps läheb eseme / objekti lähedale ja jõllitab seda; · kui ta ei pane inimesi ja muid liikuvaid objekte tähele; · või mõnel muul murettekitaval põhjusel (Einon 2007: 46)
D A Ümberringjoone keskpunkt asub keskristsirgete lõikepunktis. Täisnurkses kolm- nurgas on see hüpotenuusi keskpunkt, nürinurkses kolmnurgas asub väljaspool kolmnurka. Kolmnurga siseringjoon Kolmnurga siseringjoone keskpunkt on nurgapoolitajate lõikepunkt. C 0,5 0,5 Sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis on võrdelised nurga lähis- külgedega: E D BD : DC = AB : AC O Nurga poolitaja jaotab pindala võrdeliselt 0,5 0,5 lähiskülgedega:
annaabi.ee 
