SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA peamiselt viiteaja ja doppleri FIR FILTER-idee seisneb selles, et sagedusnihke potentsiaalse likvideerida viide sisend ja mõõtetäpsuse ning signaalide väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks Nihutada ajaarvamise impulsskaja hindamiseks. TÄISNURKNE, keskpunkti. IMPULSISISESE Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida MODULATSIOONITA SONDEERIV kui fir filtri impulsskaja on paaris või SIGNAAL-analüütiline valem: paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni s(t)=A(t)cos0t. Kompleksamplituud on korral . Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate üksteise suhtes tuleb nihutatud tasapindadega. Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kas...
Y Y Y Y Y Y {Y Y { Y Y Y Y Y Y Y Y Y {Y Y { YY Y Y {Y { {Y Y Y { YY Y Y {Y Y { {Y { Y Y Y Y Y Y {Y ÉY { }{Y ÉY {} Y {Y ÉY { } {{Y ÉY {ÉY {É {Y É{Y ÉY {ÉY { 4. Koostan skeemi Dixicadi skeemiredaktoris. 5. Annan ette sobivad sisendsignaalid väärtuses 0...9 Olga Dalton 104493 IAPB21 6. Simuleerin skeemi reaktsiooni ja analüüsin saadud tulemusi. Timing simulator näitas, et skeem on koostatud õigesti. Y on 0 ühe, nelja ja seitsme korral, nagu on kirjas ka tõeväärtustabelis. Siiski esineb skeemi realiseerimisel viivitusi, mis on tingitud loogikaelementide realiseerimise omadustest.
C clock, takt sünkroniseerimis ehk juhtsisend. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerid: 1. RS seadesisenditega 2. D - andmesisendiga 3. JK universaalsisenditega 4. T loendussisendiga Sisendsignaalile reageerimise järgi liigitatakse trigerid: 1. Asünkroonsed 2. Sünkroonselt Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest, sünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid ainult sünkrosignaali saabudes juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad 1. Staatilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitumine toimub siis kui sünkrosisendis on 1 või 0. 2. Dünaamilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitumine toimub sünkrosignaali muutumisel 0->1 või 1->0. Trigeriv võivad olla 1. Ühetaktilised ja 2. Kahetaktilised.
Automaatkäigukstiõlidel sellist ühtset klassifikatsiooni, nagu on mootoritel ja muudel jõuülekannetel, API ja SAE, ei ole. Automaatkäigukastide valmistajad esitavad õlidele ja hooldevälpadele omad nõudmised mida tuleb rangelt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. 4. Andurid ja täiturseadised 4.1 Sisendsignaalid Alustame sisendsignaalide uurimist. Mõnede nende signaalide jaoks, nagu näiteks käiguvalitsa asend, võllide pöörlemissagedused, õli temperatuur ja kiirenduslülitus, on käigukastil omad andurid. Mõned signaalid saadakse teistelt juhtplokkidelt ja mõned sisendsignaalid edastatakse teistele juhtplokkidele. Näiteks kiirenduslülituse signaal edastatakse kliimaseadme juhtplokile. Samas jälle sellised signaalid nagu mootori koormus,
Loogikaskeemi modelleerin Circuit Simulatoris. Karnaugh kaardi abil kontrollides selgub, et loogikaskeem on õigesti koostatud. 11. Modelleerida punktides 4, 7, 8, 9, 10 saadud tulemusi VHDL-is. Esitada nii VHDL-kood kui ka simulatsiooni tulemused (lainekujud). Modelleerimiseks kasutan zamiaCAD tarkvara. VHDL kood on järgmine: entity kodutoo is end kodutoo; architecture bench of kodutoo is signal x1, x2, x3, x4: bit; signal p4tdnk, p7mdnk, p8mknk, p9nor, p10nand: bit; begin -- Sisendsignaalid (sammuga 10 ns) -- '1': 0010, 0011, 0100, 1010 (0-40 ns) -- '0': 0000, 0111, 1000, 1011, 1101 (40-90 ns) -- '*': 0001, 0101, 0110, 1001, 1100, 1110, 1111 (90-160+ ns) x1 <= '0', '1' after 30 ns, '0' after 40 ns, '1' after 60 ns, '0' after 90 ns, '1' after 120 ns; x2 <= '0', '1' after 20 ns, '0' after 30 ns, '1' after 50 ns, '0' after 60 ns, '1' after 80 ns, '0' after 90 ns, '1' after 100 ns, '0' after 120 ns, '1' after 130 ns;
Nimetaja polünoomi nullkohad on süsteemi poolusteks ja ühtivad süsteemi omaväärtustega. 3.3 Ülekandefunktsiooni realiseeritavus- Ülekandefunktsioon on realiseeritav kui nullide arv ei ületa pooluste arvu: n > m. Tingimus peab olema täidetud iga ploki kohta. 3.4 Siirdeprotsessid ja nende arvutamine- Muutuvais (muutunud) tingimusis toimuv dünaamiline protsess süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses muutujad võivad kasvada piiramatult.Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon)
Nimetaja polünoomi nullkohad on süsteemi poolusteks ja ühtivad süsteemi omaväärtustega. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus: Ülekandefunktsioon on realiseeritav kui nullide arv ei ületa pooluste arvu: n > m. Tingimus peab olema täidetud iga ploki kohta. Siirdeprotsessid ja nende arvutamine: Siirdeprotsessid on muutuvates tingimustes toimuvad dünaamilised protsessid süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon)
Loogikaskeem JA- EI elementidel avaldisele ((((X1' X3')' (X2 X3')')')' (X1' ((X2' X4')')')')' X3 X2 Y X1 X4 9 11. Modelleerida punktides 4, 7, 8, 9, 10 saadud tulemusi VHDL- is. Esitada nii VHDL- kood kui ka simulatsiooni tulemused (lainekujud). Soovitav on sisendsignaalid X1....X4 genereerida selliselt, et kaetud on ainult 1- de ja 0- de piirkonnad. VHDL- koodid entity kodu is port (x1, x2, x3, x4: in bit; y4, y7, y8, y9, y10: out bit); end kodu; architecture funktsioonid of kodu is begin -- Punkti 4 tulemus TDNK = y4 = x1'*x2'*x3'*x4' V x1'*x2'*x3'*x4 V x1'*x2'*x3*x4' -- V x1'*x2*x3'*x4 V x1*x2*x3'*x4' V x1*x2*x3'*x4 y4 <= (not x1 and not x2 and not x3 and not x4) or
väljundsignaali ajalist muutumist kirjeldava avaldise. 2.3.Ülekandefunktsiooni realiseeritavus Ülekandefunktsioon on realiseeritav kui nullide arv ei ületa pooluste arvu: n > m. Tingimus peab olema täidetud iga ploki kohta. 2.4.Siirdeprotsessid ja nende arvutamine Siirdeprotsessid on muutuvais (muutunud) tingimustes süsteemis toimuvad dünaamilised protsessid, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon analüüsi hetkel olekumuutujate algväärtuste näol. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa
J jump sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse üks T trigger loendussisend D data, delay infosisend trigeri viimiseks olekusse, mis on antud sisendisse C clock sünkroniseerimis ehk juhtsisend 6.3 Trigerite liigid Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid: RS ehk seadesisendiga triger D ehk andmesisendiga triger JK ehk universaalsisendiga triger T ehk loendussisendiga triger Sisendsignaali järi jaotatakse trigerid: Asünkroonsed trigerid sisendsignaalid mõjuvad alates saabumise hetkest. Sünkroonsed trigerid sisendsignaalid mõjuvad ainult sünkro impulsi saabumisel juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad: Staatilise juhtimisega, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis, kui sünkro sisendis on üks või null. Dünaamilise juhtimisega, kus trigeri ümberlülitumine toimub sünkro signaali muutumisel nullist ühte või ühest nulli. Trigerid võivad olla ühetaktilised või kahetaktilised. 6.4 Asünkroonne RS - triger
•Muutujate reaalarvulisus: kõik süsteemimuutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Põhjuslikkus: mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele või varasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest. Siirdeprotsessid ja nende arvutamine- Siirdeprotsess on muutuvais tingimustes toimuv dünaamiline protsess süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses protsessis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponenetide summa. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva
realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu peaaegu üldse tarvis oleks. See teeb selle perekonna väga kasulikuks patareisid tarvitavates rakendustes. Üks põhiline probleem KMOP lülitustega on nende kiirus. Nad ei suuda opereerida väga kiiresti neile omase sisendi mahtuvuse tõttu. B-seeria vahendid aitavad teatud määral sellest probleemist üle saada andes väljundisse ühlast voolu ning lülitades väljundi seisundit kiiremini ümber isegi siis, kui sisendsignaalid on aeglasemad. 14.ESL-loogika põhirakk. ESL lülitused on spetsiaalselt disainitud opereerima eriti suurtel kiirustel, et vältida transistoridele omast hilistumist küllastuspingel. Selle tõttu vajavad need ahelad suures koguses elektrivoolu, et nad saaksid töötada korralikult. Emitter-sidestus loogika baseerub diferentsiaalvõimendite kasutamisel, et võimendada digitaalset signaali
Triger- elementaarne mäluelement 1 biti hoidmiseks. On kahe püsitasakaaluseisundiga lülitus. Sisaldab kaht transistorit või muud aktiivelmenti, mis on vastastikku seotud tagasisidega. Olekut muudavad sisenditesse saabuvad välissignaalid. Tasutatakse mäluelementidena registrites, loendurtes jms. Kaks väljundit otseväljund Q ja inversiooniväljund Q (kriipsuga). Q=0 ja Q(kriips)=1 tähendab, et triger on olekus null. Vastupidi on olekus 1. Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates nende saabumishetkest, sünkroonsele trigerile juhtsisendile clock saabunud sünkrosignaali saabumise hetkest. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega trigeriteks, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis, kui sünkroseisundis on null, ning dünaamilise juhtimisega trigeriteks, kus ümerlülitus toimub sünkrosignaali muutumisel 0-1 või 1- 0. Otsesisenditega asünkroonne RS triger kooseb kahest VÕI EI elemendist, kus ühe elemendi väljund on ühendatud teise sisendiga
tehtud. JL on varjatud loogika. Jadaloogiline skeem (JLS) on automaat mäluga. Yi = fi(X1, X2....Xn, olek S) Väljundsignaal Yi on kõikide nähtavate signaalide X1...Xn ja mittenähtava sisemise oleku S ühene fuktsioon. S esitatakse kahendarvuna! Yi = f i X 1 , X 2 ,... X n ; T1 , T2 ,...Tn 142 4 43 4 1424 3 sisendsignaalid Solek 157 T sõnast ,,triger". S oleku hoidmiseks kasutame trigerite komplekti. Lülitusele lisandub nii palju väljundeid ja sisendeid, kui mitu järku on koodis. Mäluelemendid on READ/WRITE tüüpi. Töötab takteeritult! Muidu tekib olekute võidujooks. Loogikafunktsioonide esitamine
omavahel ühendada või vastupidi olemasoleva ühenduse katkestada. Joonisel 1.22, b on rõht- ja püstjuhtmete ühenduskohad tähistatud punktiga. Tegelik ühendamine toimub aga pooljuhtelementidega, millest sagedamini kasutatakse dioode. Seepärast nimetatakse dioodidel põhinevaid maatrikseid dioodmaatriksiteks. Joonisel 1.22 näidatud maatriks M1 realiseerib NING-funktsiooni ja selle töö toimub järgmiselt. Sisendsignaalid u0 ... uk saabuvad maatriksi Ml püstjuhtmetele. Loogiliste EI- elementide abil leitakse nende signaalide inversioonid. Maatriksi M1 rõhtjuhtmeid toidetakse takistite kaudu alalispingega +E. Kui sisendsignaaliga püstjuhe on dioodi kaudu ühenduses rõhtjuhtmega, nagu näidatud joonisel 1.22, b, siis kõrge sisendpotentsiaali ehk loogilise l korral jääb diood suletuks ning kõrge potentsiaal säilib ka rõhtjuhtmetes. Kui 47
reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline.
reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline.
juhtsisend. 5.1.4. Trigerite liigid Digitaaltehnika konspekt 23 Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerit: 1. RS ehk seadesisenditega trigerid. 2. D ehk andmesisendiga trigerid. 3. JK ehk universaalsisenditega trigerid. 4. T ehk loendussisendiga trigerid. Sisend signaalile reageerimise järgi jaotatakse trigereid: 1. Asünkroonset 2. Sünkroonset Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest. Sünkroonsele mõjuvad ainult sünkrosisendist saadud juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis kui sünkrosisendis on null. Dünaamilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitamine toimub sünkrosignaali muutumisel nullist üheks või ühest nulliks. 1 taktised ja 2 taktised võivad olla. 5.2. Asünkroonsed trigerid 5.2.1. Otsesisenditega RS-triger
juhtsisend. 5.1.4. Trigerite liigid Digitaaltehnika konspekt 23 Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerit: 1. RS ehk seadesisenditega trigerid. 2. D ehk andmesisendiga trigerid. 3. JK ehk universaalsisenditega trigerid. 4. T ehk loendussisendiga trigerid. Sisend signaalile reageerimise järgi jaotatakse trigereid: 1. Asünkroonset 2. Sünkroonset Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest. Sünkroonsele mõjuvad ainult sünkrosisendist saadud juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad staatilise juhtimisega, kus trigeri ümberlülitumine toimub siis kui sünkrosisendis on null. Dünaamilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitamine toimub sünkrosignaali muutumisel nullist üheks või ühest nulliks. 1 taktised ja 2 taktised võivad olla. Digitaaltehnika konspekt 24 5.2
väljunditest, teisendavad seda ja annavad edasi järgmise kihi neuronite sisenditele. Väljundkihi neuronite ülesanne on arvutada võrgu väljundid. Joonisel 1.10 toodud näites on ainult üks väljund, aga neid võib olla ka rohkem. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto-assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et pertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Joonisel 1.10 toodud pertseptroni näide on kolmekihiline pertseptron. Iga neuroni sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga wijl , kus i on selle neuroni sisendi number, j - neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis ja l on kihi number.
[vaata | 16. Opvõimu ehitus ja tööpõhimõte. muuda] OV ehituse lihtsustatud skeem: sisend-, vahe-, lõppaste. Ideaalse OV parameetrid: sisendvoolud, sisendpinged, pingevõimendustegur, sagedustunnusjoon. Tegasisideta ja tagasisidega reaalse võimendi sagedustunnusjoon. OV sisendsignaalid: ühissignaal ja diferentssignaal, ühissignaali summutamine. OV on skeem, kuhu on yhele aluskristallile tehtud valmis kõik skeemiosad (takistid, dioodid, transistorid, kondekad). Idee on soojusliku mõju kõikidele elementidele on yhesugune, juhtmete arvu vähendamine (seega ka mahtuvuse ja induktiivsuse v2hendamine). Selle tulemusena kiirus kasvab. OV toidetakse kahepolaarse pingega. OV sisendiks on kaks eri polaarsusega sisendit
väljunditest, teisendavad seda ja annavad edasi järgmise kihi neuronite sisenditele. Väljundkihi neuronite ülesanne on arvutada võrgu väljundid. Joonisel 1.10 toodud näites on ainult üks väljund, aga neid võib olla ka rohkem. Neuronite arv väljundkihil ongi närvivõrgu väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto-assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et pertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Joonisel 1.10 toodud pertseptroni näide on kolmekihiline pertseptron. Iga neuroni sisend korrutatakse läbi vastava kaalukoefitsiendiga wijl , kus i on selle neuroni sisendi number, j - neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis ja l on kihi number.
Kui juhtseadme signaalide kvantimise sagedus on piisavalt suur, filtreeritakse süsteemi pidevatoimelise osa poolt impulsside kandesagedusega harmooniline komponent välja ning diskreetne süsteem töötab sarnaselt pidevatoimelise süsteemiga. 17. Sageduskarakteristikad. Sageduskarakteristikate määramine lülide või ARS diferentsiaalvõrrandite alusel. Reaalses automaatreguleerimissüsteemis toimivad signaalid on harva siinuselise iseloomuga. Nii sisendsignaalid (häiringud) kui ka nende poolt esile kutsutud väljundsignaalid on tavaliselt suvalise kujuga. Seepärast on tarvis leida meetod, mis võimaldab uurida automaatreguleerimissüsteemi reaktsiooni mistahes kuju ja sagedusega võnkuvale signaalile. Selliseks meetodiks on harmooniline analüüs. On tõestatav, et mistahes kujuga signaali on võimalik esitada teatud kindla hulga või lõpmatu hulga sobivalt valitud amplituudide ja sagedustega siinussignaalide (harmooniliste komponentide) summana
Lihtsa ühetaktilise (ilma mäluelementideta) kontaktivaba juhtimisskeemi süntees kulgeb järgmiste etappidena: skeemi töö sõnalise kirjelduse koostamine; talitlustingimuste esitamine loogikafunktsiooni algebralise avaldise, oleku- tabeli või Karnaugh´ kaardi kujul; loogikaavaldise minimeerimine; juhtimisskeemi koostamine. Talitluse kirjeldamiseks loogikaalgebra terminites jagatakse ahelais esinevad signaalid kolme rühma: sisendsignaalid käsklussignaalid ja anduritelt antavad signaalid; väljundsignaalid täiturelemente (kontaktorid, elektromagnetid, kontakti- vabad kommutatsiooniaparaadid jne) tööle rakendavad signaalid; vahesignaalid kõik ülejäänud signaalid, milliste toime piirdub lülituse enda raamidega. Ülaltoodu selgitamiseks esitame ühe loogikalülituse sünteesi näite. Näide: töömasinal on kolm elektriajamit. Tehnoogilise protsessi tingimuste järgi tohib
koormatusega määrab mootori ekspluatatsioonilise töökindluse. laeva manõõverdamise omadusi. Reguleeritava sammuga sõukruvi kasutamisel on võimalik sõukruvile mõjuvate välistingimuste Mehaanilise kasuteguri ja indikaatorkasuteguri tunnusjoone muutuse Sisendsignaalid koormusregulaatorile on kütusehulk (ha ) ja mootori raskenemisel vältida mootori tööd "raske " sõukruvi piirkonnas . järgi võib määrata ka effektiivkasuteguri tunnusjoone muutumise. pöörete arv (n). Koormusregulaator on ühendatud pöörete kontrolli e = m i . anduritega ja küttelati kaudu igareziimse pöörete arvu regulaatoriga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
