1. Mis on arvuti tema töö põhimõte?-Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade , mis töötleb või genereerib informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele 2. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda?-Mida põlvkond edasi seda uuem tehnoloogia. 3. Millist tüüpi (tööpõhimõte) arvuteid on aja jooksul tehtud?-Taskuarvuti,sülearvuti,lauaarvuti 4. Arvutite ajaloos on tähtis koht arvutil ENIAC, miks? Kirjelda seda arvutit!-Sest see oli esimene usa laiaotstarbeline,elektrooniline digitaalne arvuti,mida oli võimalik programeerida lahendamaks paljusid erinevaid arvutiülesandeid. 5. Mis on transistor tema olulisus?-On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. 6. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? -Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid . 7. Mis on arvuti riistvara? T...
Klaviatuur Esc Selle klahvi abil saab tavaliselt parajasti tehtava tegevuse katkestada F1 Vajutades mingit funktsionaalklahvi, teostatakse tavaliselt mingi tegevu oleneb parajasti aktiivsest programmist. F2 -,,- F3 -,,- F4 -,,- F5 -,,- F6 -,,- F7 -,,- F8 -,,- F9 -,,- F10 -,,- F11 -,,- F12 -,,- Print Screen saadab ekraanil oleva teksti printerile või arvuti mällu Scroll Lock kerimislukustusklahv on teksti kuvamise juhtimiseks Pause Break katkestab täidetava programmi töö Num Lock kasutatakse kursorijuhtimisreziimist numbrireziimi üleminekuks ja vastupidi Caps Lock Sisse lülitatult kiejutab suurte tähtedega Shift kui on välja lülitatud, siis saab Shift klahvi all hoides ja täheklahve va suurtähe, kui aga Caps Lock on sisse lülitatud...
osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine Skanner (skanner)-sisendseade · võimaldab paberil olevat teksti fotosid arvutisse sisestada et neid saaks edasi töödelda · (Epson,HP,Canon) · sisendseaded on ka:
Adapterid on seadmed, mis piltlikult öeldes tõlgivad arvuti informatsiooni teistele seadmetele arusaadavasse keelde. Kindlasti on arvutil olemas videokaart, mis juhib monitori tööd. Heli edastamiseks on vaja helikaarti, arvutivõrguga ühendumiseks võrgukaarti või sisemist modemit, TV-kaardi lisamisel saab arvuti kaudu vaadata televisioonisaateid jne. Laiendkaardi tüübid: PCI ISA AGP PCI-E CNR Sisend väljundseadmed : Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: *põhiklaviatuur *numbriklaviatuur *kursori juhtimisklahvid *funktsiooniklahvid Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada
Selline joonistuskinnas aitab kasutajal teha täpsemaid ja sujuvamaid jooni, mis teeb joonistamise nauditavamaks. Digilaua ajalugu Esimest elektroonilist käekirja edestavat lauda masinale nimetati Teleautograafiks (inglise keeles Telautograph), mille patenteeris Elisa Gray aastal 1888. Kuid Elisa Gray on paremini tuntuks saanud telefoni leiutamisega samaaegselt Alexander Graham Belliga Digilaud info sisendina Digilaud ehk graafikalaud on sisendseade, mis võimaldab arvutisse sisestada maale, jooniseid, skeeme. Digikomplekt koosneb tavaliselt elektroonilisest lauast ja krihvlist ehk digipliiatsist. Digihujpliiats näeb välja nagu pastapliiats, kuid sisemuses peitub pastatuubi asemel mikrokontroller. Lähemalt mikrokontrollerist räägin peatükis: ― Kuidas Wacom juhtmeta ja patareideta sulepea töötab digilauad THE END!
AV 13 Haapsalu 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jaanika Rumjantseva AV 13 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jaanika Rumjantseva AV 13 Sissejuhatus Gamepad ehk eesti keeli mängupult on arvuti või mängukonsooli sisendseade. Mängupult on mõeldud enamasti mängudes kasutamiseks. Mängupulte on väga palju erinevaid, erinevate lisadega ja erinevate kujudega. Osadel on ka tagasiside andev vibratsioon mis annab kasutajale tagasisidet mängus toimuva kohta. Tänapäeval on loomulikult rohkem levinud mängupuldid mida kasutatakse mängukonsoolide peal. Kuid on olemas arvutimängureid kes samuti kasutavad mängupulte. Mängupultide alla kuuluvad ka juhtkangid(joystick) ja mõnede allikate väitel ka
ta peab toetama kõikide firmale elektronlamplülitused, II põlvkond 1958 pooljuhtlülitused, III oluliste valdkondade tööd; ta peab tagama nende valdkondade põlvkond 1965 integraallülitused, IV 1975 lausintegraallülitused, sujuva koostöö; peab arenema koos firmaga; hea koostöö teiste V põlvkond tuleviku värk noh kvantarvuti, biokeemiline firmade, ettevõtete, asustustega jne 33.millist infot on mulle protsessor. 11. Control bus ühenduses on: sisendseade, vaja;millisel kujul ma infot vajan; kui sageli ma mingit infot kontroll-liides, mälu(RAM), väljunseade. Data bus ühenduses vajan; millist infot võib mlle lähemas ja kaugemas tulevikus veel on: sisendseade, register, mälu(RAM), väljunseade. Adress bus vaja minna; milline üldkasutatav rakendustarkvara minu baasi ühenduses on: register, mälu(RAM). 12. Kasutajaliidese loomiseks ja haldamiseks sobib. 34. Liiasusi saab kõrvaldada
Privaatladu- kauba omaniku isiklikk ladu, kus omanik omab kontrolli kauba üle Q - R Rentaablus- tasuvus Renoveerima- uuendama Restaureeimine- taastama Reorganiseerima- ümber korraldama Ratsionaalne- otstarbekas, mõistlik, kasulik Radikaalne- põhjalik, äärmuslik Raamatupidamine- majandusarvestuse liik Rahvusvaheline- riikidevaheline, internatsionaalne Regioon- ala, piirkond Ringluspakend- muutmata kujul korduvalt ettenähtud ostarbele kasutatav pakend S Skanner- optiline sisendseade Segment- tähtuse alusel segmenteeritud kliendid Standard- kvaliteedi- ja nõuete kogum, ametlik dokument Strateegia- kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava T Turundus- tagab ettevõtte kohanemise turuoludega, käsitleb turu-uurimist, müügikorraldust, turustamist jms Tehnoloogia- tootmismenetlus, menetluste kogum Transiit- läbivedu, läbisõit Terminal- otspunkt, lõppseade, sideliin Teflon- kaubamärk
67. rööpport- välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. 68. saalimine- tähendab programmi üleviimist kiirest mälust (muutmälust) aeglasse mällu (kõvakettale) ja vastupidi. 69. siin- on Intel Corporationi poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Express ja vanema ISA laiendussiinistandardiga. 70. sisemodem- lisakaart, mis asetatakse arvuti sisse. 71. sisendseade- sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. Tuntumad sisendseadmed on: klaviatuur, hiir, skänner, arvutimängude juhtpuldid jne. 72. skänner- optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. 73. suurarvuti- ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv
...................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer jms. Sisendseadmed Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv loobumisklahv (ESC), Insert-klahv, Delete-klahv, trükkimisklahv (PrtSc), kerimisluku klahv (Scroll Lock) ja pausiklahv (Pause). numbriklaviatuur 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud numbrid
KLAVIATUUR Klaviatuur on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks ning korralduste andmiseks. Arvutit on võimalik ka ainult klaviatuuri abil juhtida. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid on mugavdatud erinevate riikide jaoks. Nt Eesti klaviatuuril on ,,õ" tähe saamise võimalus. Klahvide paigutus vastab tavaliselt nn. QWERTY- süsteemile. See süsteem võeti kasutusele üle 100 aasta tagasi kirjutusmasinates. Kuigi tegelikult on olemas palju erinevaid klahvide paigutus süsteeme on QWERTY kõige populaarsem sellel põhjusel, et temaga on lihtsalt harjunud nii palju inimesi ja ümberõppimine oleks raske. QWERTY nimi moodustub klaviatuuri esimestest tähtedest. Klaviatuuri puhver Määrab ära, mitut klahvi võib korraga vajutada. Odavamad klaviatuurid lubavad üheaegselt vajutada ainult 2-3 klahvi. Enamik headest klaviatuuridest lubavad 4-6 klahvivajutust ning m...
Kõik elektromehaanilised mõõteriistad omavad spiraalvedru, mis on ettenähtud vastumomendi tekitamiseks ning mõne mõõtemehhanismi puhul ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse (näiteks magnetelektriline). Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud magnetelektrilist mõõtemehhanismi. Nende põhisõlmedeks on: sisendseade - pingejagur alalis- või vahelduvpinge võimendi; mõõtemuundur alalispinge muutmiseks vahelduvpingeks ja vastupidi; väljundseade mikroampermeeter Digitaalsed mõõteriistad Vaatleme digitaalseid mõõteriistu voltmeetri näitel. Digitaalvoltmeetri ehitusse kuuluvad: 1. sisendseade (sisendsignaalimuundur) pingejagur ja vahelduvvoolu mõõteriistade puhul alaldi; 2. A/D muundur muudab analoog sisendsignaali kahendkoodiks; 3
DDRB B pordi suunaregister. Selle registriga määratakse ära milline väljaviik on sisend ja milline väljund. Need väljaviigud mille kohapeal on DDRB registris ,,0", on määratud sisenditeks ja need väljaviigud mille kohapeal on DDRB registris ,,1", on määratud väljunditeks. Kui DDRB registris on antud väljaviigu kohapeal ,,1", siis määrab selle väljaviigu oleku PORTB register. Kui DDRB registris on antud väljaviigu kohapeal ,,0", siis määrab väljaviigu oleku sisendseade, mis on ühendatud antud väljaviiguga. DDRB register ise väljaviigu olekut ei määra, ta määrab ainult andmete liikumise suuna. . Selleks, et saata andmeid registrile DDRB, tuleb saata andmed aadressile 0x04. PinB B pordi sisendregister. PinB register ,,kuulab" pidevalt millises olekus (,,0" või ,,1") on mikrokontrolleri väljaviigud ja jälgides PinB registri sisu saab teada millises olekus väljaviik on. Kui väljaviik on määratud
Data Bus Control Bus CPU ROM RAM I/O Arvuti tasemed · Kasutaja rakendusprogrammid · Kõrgtaseme programmeeriskeeled · Assembleri keel, masinkood · Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine · Funktsionaalsed seadmed · Lihtloogika elemendid · Transistorid ja juhtmed Neumanni mudel Mäluseade Sisendseade Aritmeetikaloogika seadeVäljundseade Juhtseade Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud
nihutamine vasakule või säilitada programmi järgmise 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui kontroller, DMA kontroller, paremale, loogiline eitus käsu aadressi * programmi käsk mingi sisendseade tuvastab siinil taimer. Taimer genereerib (inversioon), loogiline liitmine loetakse mälust käsuregistrisse, oma aadressi, väljastab ta täpsete ajavahemikega ja (disjunktsioon), loogiline
Laiendusplaadid võivad olla integreeritud tootja poolt emaplaadi sisse. Graafika- ehk videokaardil paikneb monitori pistikupesa. Reeglina, mida suurem videomälu math seda parem. Tavaliselt 256MB kuni “/4/8 GB. Võrgukaart – ette nähtud arvutivõrgu kaabli ühendamiseks. Helikaart – kaasajal peaaegu alati emaplaadile integreeritud. SISENDSEADMED Puutetundlik ekraan – Klaviatuur- Skanner – optiline sisendseade, mis on mõeldud piltide sisendamiseks arvutisse. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule. Olulisemad näitajad on kontaktpinna suurus ja lahutusvõime. Mida kõrgem on skanneri lahutusvõime, seda täpsem on sisetatud pilt ja see võimaldab seda ilma kvaliteedi olulise halvenemiseta suurendada. VÄLJUNDSEADMED Monitor ehk kuvar -seade, mis videokaardi poolt tekitatud signaali alusel moodustab ekraanile nähtava kujutise. Peamised tüübid: 1
korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama
1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ühe bitiga edasi anda kaks erinevat infohulka {0 1}, kahe bitiga juba neli {00 01 10 11}. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit. Suuremad mäluühikud: 1 kilobait = 1KB = 1024 baiti. 1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti. Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv paoklahv ESC tühistab eelmise korralduse, viib aktiivaknast välja jms numbriklaviatuur 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud numbrid ja tehtemärgid
katkestuste puhver sellessse ühendet' seadmed Programmeritav taimer piesoelektriline kvartsplaat, mis genereerib kindlal sagedusel elektriimpulsse, selle juures asuvad loendurid, mis annavad väljundsignaali mingisse kindlasse harusse iga teatud intervalli tagant. Nii saab taimerit juhtida ning anda erinevatele seadmetele erineva sagedusega clk- tsükleid. cnt 0 irq controller, priority 0 cnt 1 memory refresh cnt 2 pc-speaker Sisend-väljundseadmed 35. Klaviatuur: sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja
registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi pärast magnetvälja mõju lõppu jääb kettale teatud magneetumus. HDD:Pöörleb 3600 .. 10200 rpm Magnet-Optiline põhimõte laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. Kõvaketta puhul on keskmine tõrketa tööaeg umbes 200000 ja 500000 tunni vahel. Klaviatuur sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutatud Mälu hierarhia arvutis. registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht
katkestuste puhver sellessse ühendet' seadmed Programmeritav taimer piesoelektriline kvartsplaat, mis genereerib kindlal sagedusel elektriimpulsse, selle juures asuvad loendurid, mis annavad väljundsignaali mingisse kindlasse harusse iga teatud intervalli tagant. Nii saab taimerit juhtida ning anda erinevatele seadmetele erineva sagedusega clk- tsükleid. cnt 0 irq controller, priority 0 cnt 1 memory refresh cnt 2 pc-speaker Sisend-väljundseadmed 35. Klaviatuur: sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja
dokument. Kaas suletakse ja skänner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogupaberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. On olemas ka käsiskännerid, mida kasutaja veab mööda skaneeritavat kujutist. Need skännerid on väiksemad, odavamad ja edastatav kujutis on madalama kvaliteediga. Mikrofon on elektroakustiline seade helisignaalide muundamiseks nendega võrdelisteks elektrisignaalideks. Ta on sisendseade ja võimaldab arvutisse juttu sisestada, aga eeldab sügavat vaikust arvuti vahetus läheduses. Digitaatorid on sisendseadmed, mille abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab viia arvuti jaoks mõistetavale digitaalkujule. Nende peamiseks teostuskujuks on graafikatahvlid. Jooniste ja visandite sisestamiseks mõeldud seade koosneb tavaliselt tahvlikesest (aluslauast) ja litri taolisest kursorseadmest või nõelataolisest sulepeast. Litter on niitristiga varustatud
Nendest värvi osakestest koostataksegi pilt. Plasma puudused kiiresti liikuvad pildi ei suudeta neid kiiresti kuvada ekraanile, puhta valge ja musta kuvamisega, raske vaadata filmide tumedaid kaadreid, suurpikslivahe. 38. Perifeerseadmetele sobivad liidesed. USB, Firewire, HDMI, SATA-E, LPT, COM, RJ-45, RJ-11, VGA, IRDA, Bluetooth, WIFI 39. Personaalarvuti struktuur ja standardplokid. Monitorid väljundseade, muudab arvuti signaalid inimsilmale arusaadavaks _ Klaviatuur sisendseade _ Hiir osutusseade _ Korpus metallist või mõnest muust materjalist konstruktsioon, mis teisi komponente kaitseb väliste mõjude eest _ Emaplaat plaat, millele ühendatakse teised seadmed Protsessor arvutisüda, mõtlemiskeskus _ Cooler protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Radikas protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Mälud kiirendavad arvuti mõtlemist, peavad meeles operatsioone. Aitab arvutil käivituda
ühe- või kahebaidine sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0...255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks in- ja outliideste adresseerimiseks. Kõik in ja outliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216=65535 baiti=64Kbaiti(220=1Mbait). Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega
Meie poolt vaadeldavad binaarsuhteid võib käsitleda kui vastavuse erijuhtu, kus lähte- ja sihthulk langavad kokku (D()=R()=A). Tähistame järgnevas binaarsuhet tähega R AxA. Binaarsuhet on mugav interpreteerida suhte graafiga - s.o. orienteeritud graaf, kus hulga A elemendid vastavad tippudele ja seosed elementide vahel - kaartele. Suhte võime esitada binaarmaatriksina (naabrusmaatriksina). Näide. Hulga A={a,b,c,d,e} elementideks on arvutikomponendid: a-sisendseade, b- aritmeetika- loogikaseade, c-juhtseade, d-mälu, e-väljundseade. Binaarsuhe R seob kahte elementi, kui esimene seade annab teisele infot arvuti töö käigus. a b c d e a 1 1 1 1 0 b 0 1 1 1 1 R= c 1 1 1 1 1 d 0 1 1 1 1 e 0 0 1 0 1
BINAARSUHTED Meie poolt vaadeldavad binaarsuhteid võib käsitleda kui vastavuse erijuhtu, kus lähte- ja sihthulk langavad kokku (D()=R()=A). Tähistame järgnevas binaarsuhet tähega R AxA. Binaarsuhet on mugav interpreteerida suhte graafiga - s.o. orienteeritud graaf, kus hulga A elemendid vastavad tippudele ja seosed elementide vahel - kaartele. Suhte võime esitada binaarmaatriksina (naabrusmaatriksina). Näide. Hulga A={a,b,c,d,e} elementideks on arvutikomponendid: a-sisendseade, b- aritmeetika- loogikaseade, c-juhtseade, d-mälu, e-väljundseade. Binaarsuhe R seob kahte elementi, kui esimene seade annab teisele infot arvuti töö käigus. a b c d e a 1 1 1 1 0 b 0 1 1 1 1 R= c 1 1 1 1 1 d 0 1 1 1 1 e 0 0 1 0 1
korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga
klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.) väljundseade (kuvar, printer) 1.1.1.2 Personaalarvuti. Töölauaarvuti, sülearvuti ja tahvelarvuti erinevus tavakasutaja jaoks. Personaalarvuti. Personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti (põhielemendiks mikroprotsessor), mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. Kuna lühendit PC hakkas esimesena kasutama firma IBM oma IBM PC perekonna personaalarvutite kohta, siis sageli mõeldakse PC all just nimelt IBM PC
Lubab maksimaalset andmete ülekandekiirust 8,3 MB/s. IDE puhul tekivad probleemid suuremate kui 528 MB ketastega. EIDE (Enchanced IDE). IDE edasiarendus, mille maksimaalne andmete ülekandekiirus on 16,6 MB/s ning mis lubab CDROMi lugejate ja üle 528 MB mahutavate ketaste kasutamist. Lubab maksimaalselt 4 kettaseadme ühendamist. Töökindlus: MTBF keskmine tõrketa tööaeg (mean time between failures) on kõvaketaste puhul 200,000 ja 500,000 tunni vahel. KLAVIATUUR Sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutatud. PILET 8 LOENDURID
ka tavalist pastapliiatsit. Sulg kinnitatakse kelgule ja võib seal liikuda Y suunal. Samal ajal kelk ise liigub alusel X suunal. Mitmevärvilise joonise samiseks kasutatakse eri värvi sulgi. Sulgede vahetamine toimub tarkvaraga juhitult. Paremate plotteritega võib olla joonise täosus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. · Skanner Optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti
ka tavalist pastapliiatsit. Sulg kinnitatakse kelgule ja võib seal liikuda Y suunal. Samal ajal kelk ise liigub alusel X suunal. Mitmevärvilise joonise samiseks kasutatakse eri värvi sulgi. Sulgede vahetamine toimub tarkvaraga juhitult. Paremate plotteritega võib olla joonise täosus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. Skanner Optiline sisendseade, mis loeb paberilt teksti ja pilte ning teisendab kujutise ridahaaval digitaalsele kujule, nii et seda saab arvutiga töödelda, kuvada ja printida. Kujutise pind jaotatakse tillukesteks ruudukesteks ja iga ruudukest esitatakse nulli või ühega sõltuvalt sellest, kas ruuduke on tühi või täidetud. Teisiti öeldes, ühe bitiga saab ära näidata, kas ruuduke on must või valge. Halltoonide esitamiseks on vaja iga ruudukese jaoks kasutada mitut bitti
Prioriteedid pannakse paika funktsioneerimise algoritmi järgi. Kasutatakse ka hübriidsüsteemi, kus seadmed on jagatud rühmadeks ning iga rühma jaoks on siinide hõive küsimise/loovutamise liinid, kuid rühmas kasutatakse riistvaralist prioriteetide süsteemi. Võib ka puududa keskne arbiiter. Signaal hakkab liikuma kohe, kui mõni seade tahab siine kasutada ja siinid on vabad. - Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus Sisendseade (hiir, klaviatuur jne), väljundseade (printer, kuvar jne), mõlemad (kettaseade). Suhtlemine toimub süsteemi siinide kaudu. S/V-seadmeid ei ühendata oste siinide külge, kuna nad on aeglasemad. Tavaliselt lahendatakse küsimus liidese abil, millel on kaks poolt: protsessori pool, mis täidab protokolli ja kindlustab andmevahetuse ning S/V-seadme pool, mis tegeleb selle juhtimisega. Signaalid on väikese vooluga, mis piirab ühenduskaablite pikkust
Kui omistamislause saab väärtuse avaldiselt, siis sisestamisprotseduur saab väärtuse sisendandmete voost ehk sisendvoost. SISENDVOOG on programmeerimises kasutatav üldistus kõikide programmi sisestatavate andmete kohta. Tüüpiliselt saabub sisendvoog klaviatuurilt. Enamikus programmeerimiskeeltest loetakse seda standardseks sisendvooks ja kui ei ole kuidagi teistmoodi defineeritud, siis kasutatakse seda. Kuid sisendvoo lähtepunktiks võib olla ka kettal paiknev andmefail või mõni sisendseade. Iga sisestamisprotseduuri väljakutse loeb sisendvoost järgmise hulga informatsiooni ja omistab selle etteantud muutujale. Sissejuhatuses esitatud programmis N2.2 käsu 'SISESTA P' tegevust võib kirjeldada järgmiselt: 1) Loeb kasutaja klahvivajutusi kuni vajutatakse klahvi [Enter] (mõnel klaviatuuril on selleks [Return]). Iga klahvivajutusega kaasneb vastava sümboli väljastamine kuvari ekraanile (kuid on ka selliseid sisestusprotseduure, mis sümboleid ei väljasta).
Kui omistamislause saab väärtuse avaldiselt, siis sisestamisprotseduur saab väärtuse sisendandmete voost ehk sisendvoost. SISENDVOOG on programmeerimises kasutatav üldistus kõikide programmi sisestatavate andmete kohta. Tüüpiliselt saabub sisendvoog klaviatuurilt. Enamikus programmeerimiskeeltest loetakse seda standardseks sisendvooks ja kui ei ole kuidagi teistmoodi defineeritud, siis kasutatakse seda. Kuid sisendvoo lähtepunktiks võib olla ka kettal paiknev andmefail või mõni sisendseade. Iga sisestamisprotseduuri väljakutse loeb sisendvoost järgmise hulga informatsiooni ja omistab selle etteantud muutujale. Sissejuhatuses esitatud programmis N2.2 käsu 'SISESTA P' tegevust võib kirjeldada järgmiselt: 1) Loeb kasutaja klahvivajutusi kuni vajutatakse klahvi [Enter] (mõnel klaviatuuril on selleks [Return]). Iga klahvivajutusega kaasneb vastava sümboli väljastamine kuvari ekraanile (kuid on ka selliseid sisestusprotseduure, mis sümboleid ei väljasta).
Iga liides või mälu reageerib kohe, kui ta oma aadressi ära tunneb, s. t kui protsessor siini kaudu tema poole pöördub; muud liidesed sel juhul ei reageeri. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamasoonelist siini. Otseselt adresseeritavate mälupesade arv võrdub muutmälu pesade (baitide) arvuga ehk mälu mahuga. 16-bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216 = 65535 baiti = 64 Kbaiti; (220 = 1 Mbait). Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Kui protsessor saadab andmesiinile väljastamiseks kaheksa bitti, antakse need bitid väljundliidese kaudu edasi väljundseadmetele. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini
Tavaliselt on sõrmisega ↵ (piiratud ulatuses!) samaväärne ka hiire vasakpoolne sõrmis (punktivalikul või objektivalikul) või parempoolne sõrmis („tühivaliku” tegemine, näiteks mingi tegevuse lõpetamisel). Eraldusteravus – kahe jooniseosa väikseim vahekaugus, mida võib üksteisest silmaga nähtavalt eraldada või väljund- või siis sisendseade eristada. Väljund- ja sisestus-seadmete puhul tähistatakse seda DPI – dots per inch – "punkti tolli kohta". Näiteks DPI = 9600 tähendab, et väljundseade on suuteline 25.4 mm pikkusele alale paigutama 9600 punkti, ehk teisisõnu ≈ 380 punkti millimeetri kohta (vahega ≈ 2.6 µm!). Vahemärkusena olgu öeldud, et silm eristab lugemiskaugusel (25 cm) kahte punkti siis, kui nende
annaabi.ee 
