energia dispersiooni allikatest.Molekulide suurema kiiruse korral on difusioon kiirem. 7. Milles seisneb soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus seisneb soojusülekande liigist, kus soojus levib mööda ainet molekulide omavaheliste põrgete tulemuseda. 8. Milline on soojuse levimise suund? Soojuse levikul on kindel suund. Iseeneslikult kandub soojus alati nendest piirkondadest, kus temperatuur on kõrgem, nendesse, kus temperatuur on madalam. 9. Milles seisneb sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. 10. Kuidas muutub temperatuuri tõusul gaaside sisehõõre? Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur. 11. Millega tegeleb aerodünaamika? Aerodünaamika on teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. 12. Millised on vedeliku põhiomadused? Vedel olek on midagi tahke ja gaasilise vahepealset. Vedelike kokkusurutavus on
potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Soojusjuhtivus - seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa
8. Mida nimetatakse ülekandenähtusteks? (2 punkti) Ülekandenähtused on nähtused, mis on sisuliselt seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. 9. Mis on difusioon? (3 punkti) Difusioon on nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärel. 10. Mis on soojusjuhtivus? ( 3 punkti) Soojusjuhtivus on nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärel. 11. Mis on sisehõõre? (3 punkti) Sisehõõre on nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärel. 12. Kirjelda gaaside siseehitust. Molekulide vahel mõjub tõmbejõud, toimuvad molekulidevahelised põrked. 13. Kirjelda vedelike siseehitust. Vedelikes paiknevad molekulid tihedalt, molekulid sooritavad võnkliikumist baabermolekuliga põrkudes. 14. Kirjelda tahkise siseehitust Molekulid ei liigu ja seega ka ei põrku omavahel, osadel tahkistel on
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita. Difusioon gaas (osakesed saavad liikuda vabalt), vedelik, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Soojusjuhtivus tahkis (võtab 1s rohkem soojust ära ning osakesed on kõige tihedamalt koos), vedelik, gaas. Sisehõõre vedelik (osakesed saavad liikuda ja on tihedamalt), gaas, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta)
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel.
Füüsika mõisted · Ideaalne gaas - lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine
teise aine molekulide vahele.(kui lasta lõhna ühest klassi otsast, siis lõhn ei jõua kiirelt teise klassi otsa) Difusiooni kiirus sõltub molekulmassist. Mida suurem on mass, seda aeglasem on difusioon;mida kõrgem temp,seda kiirem dif.;mida hõredam gaas,seda kiirem on dif.,sest on harvemad molekulide põrked. Soojusjuhtivus on siseenergia levik molekulide omavaheliste mõjutuste tulemusena.sõltub temp. (temp.suureneb,soojusjuhtuvus ka) Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud.Temp.suurenedes sisehõõre GAASIS suureneb. Entroopia on suurus, mis kasutab TDS kaugust tasakaaluasendist, mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia.
Tahkised Mis on tahkis? Tahke aine, millel on kristallstruktuur. Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Klaas, plastmass, pigi. Puudub sulamistemperatuur. Voolavad raskusjõu mõjul. Molekulide paiknemine Terve ainekogus sama süsteemi järgi monokristall. Ainekogus koosneb paljudest monokristallidest polükristall. Anisotroopia Molekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast. Ülekandenähtused Difusioon ühed monokristallid tungivad teiste vahele. Soojusjuhtivus võnkumisenergia antakse edasi. Sisehõõre amorfsete ainete puhul. Tänan kuulamast! ...
Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab ühe keha teise abil liikuma panna nende vahetu kontaktita (kirjeldamiseks impulss). Gaasides leiavad ülekandenähtused aset tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on ka molekulidevahelised põrked ja seda kiirem on ka difusioon.
14. Kuidas on määratud maksimaalne elektronide arv ühel kihil? n kihi järjekorranumber 15. Millal aatom kiirgab, millal neelab energiat? (1) Aatom kiirgab energiat kui elektron ,,läheb" ülemiselt orbiidilt alumisele ja neelab energiat kui tõuseb alumiselt orbiidilt ülemisele. 16. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku omadus püüelda kerakujulisuse poole. 17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus Sisehõõre on takistusjõud, mis mõjub kehale vaadeldavas keskkonnas. Sisehõõre on vedelikus suurem kui gaasilises aines. Gaasis Temperatuuri tõustes sisehõõre gaasides kasvab (molekulide liikumiskiirused suurenevad). Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult voolavus. 19
Pindpinevus- Nt kui vesi ei märga piibelehe lehte.veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks. Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks. Polükristall-ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast. Kapilaarsus-nähtus mis on seotud mittemärgamise ja märgamisega. Reaalne gaas : molekul ei ole punktmass.molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas:mo...
FÜÜSIKA Küllastunud aur- aur, kus molekule aurab samapalju kui tagasi läheb. Aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Küllastamata aur- aur, kus on aurumine suurem. Absoluutne niiskus- näitab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindp...
51 külmkapp - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt. 52 konditsioneer - On pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia tarbelt. 53 Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Gaasides difusiooni intensiivsus võrdeline temp. Mida väiksem molekulmass, seda intens difusioon. 54 Soojusjuhtivus – ülekande liik, kus energia levib molekulide vastastikmõju tulemusena. Võrdeline temp-ga. 55 Sisehõõre – keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. Suurem temp, suurem sisehõõre. 56 Ülekandenähtused gaasides 57 Vedeliku üldomadused – voolav, võtab anuma kuju, kindla ruumalaga, avaldab survet anuma külgedele, kui ka sisse asetatud objektidele. 58 Pindpinevus – vedeliku pinnaomadus kokku tõmbuda ja seetõttu vedelik pürgib kerakujulisuse poole. 59 Kapillaarsus – nähtus, mis seisneb vedeliku taseme tõusus/langemises peenikestes torudes
14. Kuidas on määratud maksimaalne elektronide arv ühel kihil? n – kihi järjekorranumber 15. Millal aatom kiirgab, millal neelab energiat? (1) Aatom kiirgab energiat kui elektron „läheb“ ülemiselt orbiidilt alumisele ja neelab kui tõuseb alumiselt orbiidilt ülemisele. 16. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku omadus püüelda kerakujulisuse poole. 17. Võrdle sisehõõret gaasis vedelikus Sisehõõre on takistusjõud, mis mõjub kehale vaadeldavas keskkonnas. Sisehõõre on vedelikus suurem kui gaasilises aines. Mida suurem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on selle sisehõõre. 18. Kirjelda tahkiste ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad tahkiseid gaasidest ja vedelikest. Tahkis – gaas: kindel kuju, kristallvõre (molekulid koos, ei liigu). Kindel kuju ja ruumala. Tahkis – vedelik: Molekulid liiguvad korrapäratult – voolavus. 19. Iseloomusta lühidalt ülekandenähtusi tahkistes. Tahkistes praktiliselt puudub difusioon ja sisehõõre.
Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratakse
Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...
Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti ka vähemalt 1 veel. 38. Soojusülekandeliigid gaasides Difusioon- ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus toimub kõrgemalt t-lt madalamale. Soojus ehk siseenergia levib vastastikmõju tulemusel. Siseenergia kaudu edasi molekulide vahelise vastastikmõju tulemusena. 39. Mis on ja kuidas tekib sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas kehale mõjuv takistusjõud. See tekib gaasis liikuvate kehade kiiruse säilitamiseks tehtavast tööst. Sisehõõrde kui nähtuse korral on oluline osa molekulide liikumisel ning nende omavahelistel põrgetel. Kõik ülekandenähtused sõltuvad temperatuurist, st molekulide liikumise kiirusest. Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur. 40. Kuidas saab siseenergiat gaasis muuta? Siseenergiat saab gaasis muuta 41
1. Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. ...
Kui leek on piisavalt kuum tekivad ioonid ja tekib plasma. Tavalises tules on enamus ainest gaasiline. Ülekandenähtused aines on mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise. Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtuste liigid: Difusioon – massi ülekanne Soojusülekanne – energia ülekanne Sisehõõre – impulssi ülekanne Difusioon on molekulide laialivalgumine juhusliku, kaootilise soojusliikumise tõttu, mille käigus molekulid jaotuvad ruumis ühtlaselt. Ei nõua lisaenergiat. Näide: lõhnaõli lõhna levimine ruumis, värvi laiali minemine vette sattudes. Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole. Aeglane protsess, kuid organismides peamine, mille abil keha saab ja jagab laiali eluks vajalike ühendeid.
Ühtlane sirgjooneline liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v ∆ x x 2−x 1 Keskmine kiirus: v= = ∆ t t 2−t 1 dx Hetkkiirus: v= dt m Ühik (v): s Ühtlaselt kiirenev liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v, kiirendus a ∆ v v −v 0 v=v + a ∆ t Kiirendus: a= = ⇛ 0 dx=(v+v0)/2xt ∆t ∆t m Ühik (a10): s2 Newtoni 2. seadus Mõisted: keha kiirendus a, kehale mõjuv jõud F (summaarne jõud), keha mass m F Kiirendus: a= ⇛ F=am m m Ühik (F): 1 N =1 2 ⋅ 1 kg s Gravitatsioon Mõisted: gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus g, keha mass m, gravitatsiooniline konstant G, Maa mass M, Maa r...
temperatuur võrdelises seoses. Isotermses protsessis on temperatuur konstantne, rõhk ja ruumala pöördvõrdelises seoses. 40. Mikro- ja makro parameetrid? Mikroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena. Makroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet pidevana ehk ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega. 41. Soojusülekande liigid gaasides? Konvektsioon, soojusjuhtivus, soojuskiirgus. 42. Mis on ja kuidas tekib sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See tekib gaasis liikuvate kehade kiiruse säilitamiseks tehtavast tööst 43. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta? Soojusülekanne, mehaaniline töö. 44. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga? I – süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks.
Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille...
Molekulaarfüüsika ..kasutatakse soojusnähtuse kirjeldamiseks molekule iseloomustavaid suurusi: Molekuli kiirus Molekuli mass Molekuli impulss ...jne Termodünaamika ...kasutatakse soojusnähtuste seletamiseks kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi: Temperatuur Rõhk Ruumala Aine ehitus Käsitleb erievusi gaaside, vedelike ja tahkiste struktuuris ja sellest tulenevaid erinevusi ülekandenähtustes nagu difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus Faasisiirded Käsitlevad üleminekuid aine erinevate faaside(gaas, vedelik, tahkis) vahel. Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul: Tahkistes molekuild võnguvad kindlate tasakaalusasendite ümber Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine
Töö teoreetilised alused: dv F = s dx Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S.
läbib lõpmata hulga (pidevalt paiknevaid) vaheolekuid ja jõuab algolekusse tagasi. Seejuures läbitakse vaheolekuid vaid üks kord. Tsüklit kirjeldab nii pV-,pT-,kui ka TV- teljestikus kinnine joon. · Väljumistöö--töö, mis tuleb teha ühe osakese lahkumiseks vedeliku või tahkise pinnalt. · Vedelkristallid--vedelikud, milles molekulide paiknemisel korrapära. · Ülekandenähtused--difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga.
kehadele Pindpinevustegur- vedeliku pinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoone pikkuse suhe on jääv suurus Märgamine- toimub siis kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab Mittemärgamine- toimub siis kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes Ülekandenähtused- difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre Tahke aine- aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märka Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Amfortne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata Monokristall- terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja see sama süsteem Polükristall- keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest Anisotroopia- monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperat...
vulkaanilised gaasid ka teisi süsiniku ühendeid, vääveloksiide, lämmastikku jne. Ülekandenähtused gaasis Ülekandenähtused gaasis leiavad aset molekulide kaootilise liikumise ja molekulivaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, mis väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtuvus väljendub nii, et soojus levib kõrgema temperatuuri piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre väljendub keskkonnas liikuvale kehale mõjuva takistusjõuna. Boyle'i - Mariotte'i seadus Boyle'i Mariotte'i seadus : Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const Kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Gay - Lussac'i seadus Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.
Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakestele (või kihtidele) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus mida suurem on kütuse viskoossus, seda raskem on teda transportida mööda torujuhet, pumbata ja pihustada. Tehnilistel katsetustel määratakse naftasaaduste viskoossus harilikult tingkraadides temperatuuril 50 C ( suure viskoossusega naftasaadustel 80 või 100 C juures ).
Q= S t , kus Q l on soojushulk, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S, kusjuures l on ainekihi paksus ning T1 ja T2 on temperatuurid ainekihi erinevates otstes. 7 Suurus on soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel ainetel erinev. · Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises , mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. v1 - v 2 Ülekantud impulssi saab leida seosest p = St , kus p on impulss, mis l
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks...
1. Mis on vahelduvvool. Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadami...
Pilet 3 1. dünaamika põhivõrrand dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Faraday induktsiooni seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Seaduse sõnastas 1831. aastal inglise füüsik Michael Faraday. 3. Harmooniliselt võnkuva keha kiirus ja harmoonilise õnkumise energia harmooniline liikumine (ingl. Simple Harmonic Motion, lühendina SHM) - võnkumine, mille periood ei sõltu mingitest välistest teguritest. Väga paljud nähtused on hästi kirjeldatavad konstantse perioodiga võnkumiste abil. Loodus pakub meile tohutult näiteid võnkuvate kehade või süsteemide kohta. Iga keha (süsteem), mis on püsivas tasakaalus, hakkab pärast tasakaalust välja viimist võnkuma. Need pole küll...
Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on gaasil erinev temperatuur. Edasikandunud soojushulga saab leida seosest Q= (T1- T2 / l )St (Q- soojushulk, t-aeg, S-pinna suurus, l-gaasikihi paksus, T1 ja T2 on temperatuurid gaaskihi erinevates osades, - soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) ¤Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad gaasikihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi. Sisehõõre esineb siis, kui gaas voolab kihiti ja nende liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. Sisehõõrdejõudu saab leida: FS= (v1- v2 / l) S (FS-jõud, l- kahe gaasikihi vaheline kaugus, S-gaasikihi suurus, v1 ja v2- kihtide liikumiskiirused, - sisehõõrdetegur, mille väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) Vedelikud Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda
FÜÜSIKA ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse ...
Füsa arvestus Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mistahes ajahetkel Vabalangemine liikumine raskusjõu mõjul, raskuskiirendus on 9,8 m/s2 Newtoni 1. seadus - Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2. seadus - Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3. seadus - Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F Jõu liigid: Hõõrdejõud Elastsusjõud Normaaljõud Raskusjõud Mis on jõud? Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Kaal - Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Mehaaniline energia - Iseloomustab keha võimet teha tööd, koosneb kineetilisest ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võ...
difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusioon ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Molekulide suurema kiiruse korral on ka difusioon kiirem. o Millised nähtused mõjutavad gaaside soojusjuhtivust? Gaasi mehaaniline liikumine (näit. tuul, õhuvoolud). Temperatuur. Molekulide kiirus. o Millistes olekutes esineb sisehõõre? Mõju gaasis liikuvatele kehadele. (Ehk gaasides). o Nimeta vedelike omadusi ja kirjelda neid. Vedelikel on sarnaseid omadusi nii gaasidega kui tahkistega. Raskesti kokkusurutavad (molekulid paiknevad tihedalt). Omadus täita erineva kujuga anumaid. Omadus voolata (pidev kujumuutmine). Molekulidevahelised tõmbejõud ei lenda laiali nagu gaasid. Molekulidevahelised tõmbejõud püüavad moodustada tahkistele omast kristallstruktuuri
teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub Molekulide liikumise keskmisest teepikkusest Temperatuurist Molekulide kontsentratsioonist Molekulide massist Ülekandenähtused gaasides · Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Ülekandenähtused gaasides · Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub Keha kujust Keha kiirusest · Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks Vedelikud · Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule · Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav. · Vedelik on raskesti kokku surutav
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suuren...
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ (eelviimane) 5. KURSUS – 12. klass 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuritegur...
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = ...
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 15 OT STOKES`I MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Klaasanum uuritava vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, toatemperatuuril mõõtejoonlaud, areomeeter Töö teoreetilised alused: Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisel üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erivevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F =S (1) dx - sisehõõrsetegur S vaadeldava vedelikukihi pindala dv
· Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju · Esineb näiteks Päikesel ja teistel tähtedel · Välk ja virmalised on plasma Ülekandenähtused aines · Mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise · Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. · Ülekandenähtuste liigid: · Difusioon massi ülekanne · Soojusülekanne energia ülekanne · Sisehõõre impulssi ülekanne Temperatuur · Soojusõpetuse põhimõiste · Iseloomustab keha soojust või jahedust Temperatuuri skaala Paljud suurused omavad antud temperatuuril alati sama väärtust Näide · Metall varda pikkus muutub koos temperatuuri muutmisega, kuid on ühel temperatuuril alati sama. · Nt. paneme metallvarda vee ja jää segusse · Sellel põhineb temperatuuri skaala paika panemine. Termodünaamika- Soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojustnähtusi läbi aine kui terviku
Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 15 OT allkiri: STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S- dv
· 17. Difusioon, soojusjuhtivus, viskoossus. · Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. · Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on ainel erinev temperatuur. · Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. · · Soojusmasinad on seadmed, mis töötades tsüklilises reziimis, muudavad soojust tööks; nende tööle seavad piirangud
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja ko...
Soojusisolatsioon on soojustehnilisest seadmest, torustikust hoonest vm. väliskeskkonda või väliskeskkonnast soojusvoo tõkestamine. Soojusisolatsiooni tõhusus sõltub kasutatava isoleermaterjali omadusest ja materjalikihi paksusest. Soojusisolatsiooniks sobivad üldselt materjalid, mille soojusjuhtivus on väike. Poorsus suurendab materjali soojusisolatsiooni omadusi, niiskus aga halvendab. Sisehõõre on nähtus, mis avaldub vedelike ja gaaside võimest takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Vedelike sisehõõre seletub molekulaarjõududega . Nende toimel tõmbavad kiiremini liikuvad vedelikukihid kaasa aeglasemalt liikuvaid kihte ja kaotavad niiviisi oma liikumisenergiat. Gaaside sisehõõre seletub asjaoluga, et molekulide soojusliikumine põhjustab erisuguse kiirusega liikuvate gaasikihtide vahel
o Ülekandenähtused gaasides 1. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. 2. Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eriosades on ainel erinev temperatuur. 3. Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. 15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded o Põhilised agregaatolekud (+ joonised). Plasma, vedelik, tahke,gaas o Faas ja faasisiire
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
