füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15- kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. Passiivse rühi korral on lihaste tugifunktsioon puudulik. Tulemuseks on lihaste (sirutajate-painutajate) pidev ebaühtlane koormamine - sirutajate või painutajate ülekoormus ning liigespindadele langeva koormuse ebaühtlane jaotus. Ebaühtlase koormamisega kaasneb liigeste kiirem kulumine ja ebastabiilsus, mis tõstab ülekoormusest tingitud lihas- ning liigeshaiguste ja vigastuste riski. Ülekoormus ja sellest põhjustatud ainevahetushäired on peamisteks lihas- ja liigeshaiguste tekkepõhjuseks. Rohkem kui 80 % alaselja- ja
Tetaaniliste kontraktsioonide puhul on tavaliselt aktiivsed nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. 39.LIHASE TOONILINE PINGE Aluseks kehaasendi säilitamisel, lihaspinge areneb aeglaselt, paljudel juhtudel tegu isomeetrilise lihastööga. 40.HOIAKUREFLEKS Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele (juhul, kui on oht selle häirumiseks). Hoiakurefleksid tekivad pea asendi muutumisel ruumi suhtes ja pea asendi muutumisel keha suhtes. Hoiakurefleksid seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajate lihaste toonuse ümberjaotumises. Kindlustatakse, et raskuskese jääks keha keskele/sisse. Hoiakurefleksid saavad alguse kaelalihaste lihaskäävidest, selle piirkonna naha ja liigese retseptoritest, vestibulaaraparaadist (tasakaaluaparaat), silma võrkkestast. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. 41.RÜTMILINE REFLEKS Ilmnevad eriti selgelt rütmilisel liigutustegevusel
kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees. Rühiprobleemid- Keha tugistruktuuride stress (ühekülgne, pikaajaliselt korduv kutsetöö ja treening, vähene liikumisaktiivsus). Mittekorrektsed kehaasendid. Nõrk või mittetasakaalustatud lihaskond. Kaasasündinud luulise struktuuri defektid. 13) Lülisammas, lülisamba stabilisatsioon Stabilisatsioon- Kehapoolte tasakaal. Sirutajate ja painutajate tasakaal. Süvalihaste vastupidavus. Ligamentide töökindlus. 14) Terviseriskid lihastreeningul ja harjutuse efektiivsus. V: Kõrge risk, madal efektiivsus. Kõrge risk, kõrge efektiivsus. Madal rist, kõrge efektiivsus. Madal risk, madal efektiivsus. 15) Lihaskontraktsiooni tüübid. Isomeetriline kontraktsioon- areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist pole, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise.
Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline alla kriipsutada, et venitusrefleksi latensiaeg on ülilühike 6-10 tuhandik sekundit! Lihaste töö koordinatsiooni aluseks maksimaalkiirusega jooksul on ka sellised fülogeneesis kujunenud närvikeskustevahelised seosed nagu lihaste antogonistide kaasuv ehk retsiprookne innervatsioon (agonistide näiteks sirutajate lihaste kontraheerudes antogonistid painutajad lõõgastuvad ja vastupidi), samuti ristuvad sirutus- ja painutusrefleksid, st. samaaegselt ühe jäseme painutusega toimub sümmeetrilise jäseme sirutus. Ent agonistide kontraksiooniga kaasneb mitte üksnes antagonistide lõõgastumine (kaasuv innervatsioon), vaid ka venitus. Nüüd kontraheeruvad müotaatilise refleksi alusel (NB! ülilühike latensiaeg) omakorda antagonistid ja lõõgastuvad agonistid, alludes omakorda venitusele
Reflekse klassifitseeritakse mitmeti vastavalt teatud tunnusele, mis on klassifikatsiooni aluseks. Üks võimalus klassifitseerida reflekse on sünapsite arvu järgi. Monosünaptiline refleks on selline, kus on ainult üks sünaps. Sel juhul refleksikaar koosneb ainult kahest neuronist aferentne ja eferentne. Polüsünaptiline refleks on selline kus on rohkem kui üks sünaps. Kõndimisel juhitakse erinevate lihaste tegevust erinevalt. Kui jalg liigub ette, siis selle jala lihastes peab sirutajate kontraktsioon aset leidma, painutajad samal jalal peavad lõõgastuma. Teisel jalal on painutajate toonus suurem ja sirutajate toonus on pidurdunud. Kui oleks võrdselt oleks liikumine võimatu, liigutuste koordinatsioonihäired. Seljaaju ehitus ja f-nid Seljaaju paikneb lülisamba tagalas. Lülisammas koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad tüvisambad ehk liikuvuse. Seljaaju on sekmentaarse ehitusega, st
Väldi kindlasti harjutusi, mis koormavad liialt sinu selga. Lülidevahelised liigesed on ülepinge suhtes kõige tundlikumad. 10. Algul tuleb treenide seljalihaste vastupidavust ja seejärel jõudu. 11. Alusta staatilistest harjutustest ehk harjutustega, mis nõuavad asendi hoidmist (20-30sek.) Isomeetrilises reziimis lihastöö (lihas ei lühene), mõjub lülisambale stabiliseerivalt, sest asendi hoidmine nõuab eelkõige süvalihaste korrektset tööd. 12. Vali harjutused nii, et tagatud on sirutajate- ja painutajate lihaste tasakaalustatud areng. 13. Hea rüht ei tähenda üksnes tugevaid lihaseid. Väga paljud ebamugavustunded saavad alguse just ülemäära pinges lihastest. Leia üles pinges lihased ja venita neid mõnuga. 14. Lihaspinge häirib verevarustust, surudes närvijuurele tekitab valu. Valu võib kiirguda tekkekohast üllatavalt kaugele. 15. Tugevalt kuklasse viidud pea ja kokku surutud kaela korral pingestuvad lülisamba rinnaosa lihased
retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget. IV Plokinärv – tuumad keskajus – nii aferentsed kiud kui eferentsed kiud (juhivad ühte lihast – alumist põikilihast – pöörab silmamuna alla ja väljapoole) Keskajus paiknevad närvituumad (närviraku kehade kogum; närvituumad: punatuum e n. Ruber; mustaine ehk substantia nigra). Nende närvituumade funktsiooniks juhtida sirutajate- ja painutajatelihaste toonus: kooridineerida seda toonust vastastikku. Nad paiknevad keskaju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajatelihased suurde ülekaalu. Liigutused on häiritud, kui mitte võimatud. Loomal kujuneb välja seisund, mida nim detserebratsiooni rigiidsuseks. - aju eemaldamisjäikus. See avaldub sirutajatelihaste toonuse tõusus – esimesed ja tagumised käpad välja sirutatud, saba püsti ja pea kuklas.
Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad. Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine). Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde. Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga punatuum ja mustaine ei saa allapoole jäävatelt närvisüsteemiosadele impulsse saata, satuvad sirutajad ülemäärasesse pingesse, nende toonus on liiga tugev. Paljud liigutused häiritud. Rigiitsus jäikus. Tuumad saavad innervatsiooni ka ajukeselt ja peaajukoorest. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid Vaheaju altpoolt piirneb keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga
rippuvat jäset köbruke, küünarliiges pöörab lühike pea - on fikseeritud sissepoole kaarnajätke sirutajate poolt, siis võib tõmmata õlavart ette
6. Keskaju ehitus ja funktsioonid. Keskaju altpoolt piirneb sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Keskaju läbivad suurem osa nii ülenevaid kui alanevaid juhteteed, keskajus paiknevad osade peaaju närvide tuumad, need on teise kuni neljanda: 2 nägemisnärv (nägemishäired võivad lähtuda nägemisnärvi häiretest) 3 silmaliigutajanärv 4 plokinärv Keskajus paiknevad närvituumad ( punatuum, must aine). nende närvituumade funkt on juhtida sirutajate ja painutajate lihaste toonust, koordineerida seda toonust vastastikku, nad paiknevad keskasju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajad lihased suure ülekaalu. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused (vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake (seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet)
aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa kaudu alates seljaajust kuni suurajupoolkerade kooreni. 18. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid. Tugimotoorika juhtroll: 1) Punatuum – asub keskajus, saadab signaalid automaatsete liigutuste tegemiseks
Selle suhte rikkumine võib viia selleni, et ühe madal tase ei võimalda teist täiel määral realiseerida. Harjutustega on võimalik lihastasakaalu parandada. Struktuuriliste ja funktsionaalsete häirete varane väljaselgitamine võimaldab kavandada ja rakendada ennetavaid meetmeid, vältimaks tehnilisi vigu ja traumade teket. Lihaste düsbalansi all mõistetakse tasakaalutust motoorses lihasketis mille põhjustab lihaste nõrkus või lühenemine näiteks sirutajate ja painutajate vahel. 27 Närvi- ja lihasdüsbalansid tekvad enamasti ühekülgsest koormusest või kestvast staatilisest asendis istumisest (sekretärid, autojuhid), millega enamasti kaasneb kestev seljanõgususega, ettepainutatud õlgadega ning painutatud puusadega asend. Kehalisel koormusel lihastoonus oluliselt suureneb, samuti väsimusseisundis. Pärast
toimub nägemismeelte neuronite erutuse ülekanne, aga alumistes kuulmismeele neuronite erutuse ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alanevad juhteteed. Funktsioonid on seotud struktuuridega: 1. Lihaste toonuse hoidmine ja liigutste koordinatsioon (eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutajateja painutaje vastastikuse tasakaalu hoidmine. Kui ühendus katkeb, tekib sirutajate toonuse ülekaal (toonuse ülekaal on nii suur, et takistab liikumist) VAHEAJU ehitus ja funktsioonid Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused(vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake( seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v
peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu. o Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! 6. Suuraju koor ja selle keskused (sensoorsed ja motoorsed): erinevate keskuste lokalisatsioon
parasümpaatiliste närvide kaudu. c. Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib
hüppeliigese painutus plantaarfelskioon Vertikaalmoment Puusa, põlve ja lõppfaas Põlv ja hüppeliiges hüppeliigese neutraalses asendis. vertikaliseerumine Äratõuke faas Maksimaalne puusa sirutus, puusa sirutajate suurim jõud, maksimaalne hüppeliigese dorsaalfleksioon Labajala esmane kontakt põrandaga toimub läbi kandluu posterolateraalse aspekti nii, et hüppe- ja põlvliiges on neutraalses asendis ning puusaliiges kõndimiseks vajalikus 25º painutuses. Keharaskus on kantud eesolevale jalale, mille põlv on veidi kõverdatud (15º), et toimida jala maha asetamisel löögi amortisaatorina
Juba enne puberteediaegset kasvuspurti tuleb omandada liigutuste hea tehnika ja saavutada kõrge koordinatsiooniline valmidus. Pärast puberteediiga on soodsa hormonaalse fooni tõttu võimalik maksimaalse ja kiirusliku jõu arendamise kaudu positiivselt mõjustada kiirusvõimete arengut. Jõutreeningus on vaja jälgida lihaste (painutajate ja sirutajate) tasakaalustatud arengut. Reie tagapinnalihaste rebestus sprinteritel on kõige sagedamini tingitud nende nõrkusest võrreldes reie eespinnalihastega. Erilist rõhku on vaja pöörata lihase- lastsusele, võimele efektiivselt ära kasutada elastsusenergiat. See põhineb tuntud füsioloogilisel seaduspärasusel, et optimaalselt venitatud lihas on võimeline kiire-
annaabi.ee 
