peale selle veel Jussi lapsed- Juku ja Kata” Andrese lapsepõlv Kui noor Andres imik oli, siis toitis teda Mari, kes pidi vaid ajutiselt Andrese ja Krõõda laste eest hoolt kandma kuniks Andres endale uue naise leiab. Noor Andrese käis karjas kuni 14. aastaseni. Andresel olid noorema venna Indrekuga palju tülisid. Sulane Matu oli talle oma tegude ja õpetustega eeskujuks. Tema järgi mindi proovima puu ladva otsast alla laskma. Matu õpetas poistele kuidas usse sipelgapessa viia. “Matu oli poistele näidanud, mis võib ussiga teha: ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. Seda armastas Andres Matule järele teha.” Tülid Indrekuga Andres ei mõistnud ega kannatanud Indrekut, sest ta ajas Andresele ebameeldivat juttu ja nende arvamused ei kattunud kunagi. Kui andres sõnadega ei suutnud Indrekule midagi selgeks teha, siis võttis ta abiks jõu. Andres pidas end noorest vennast paremaks ja targemaks.
............. ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama käändevorm mitmuses Autol-........................................... Kontorist-.................................. Lauale-................................................ Sipelgapessa-.............................. Sahtlisse-....................................... Pliiatsita-................................... Majani-........................................... Õmblejaks-................................ Autojuhi-......................................... pudelisse-.................................. 3. Kirjuta lausetest välja kõik ainsuse osastava vormid ja lisa nende ainsuse nimetav ja omastav kääne.
Harilikult sünnib üks poeg, kuid tuleb ette ka kaksikuid. Poeg on sündides paljas ja abitu. Õige mitu kuud on nad tihedalt emaga seotud. Emased saavad suguküpseks 5-10-aastaselt, isased 7-8-aastaselt. Potentsiaalne eluiga on 60 aastat. Šimpansid söövad peamiselt taimset toitu, mis koosneb mahlakatest puuviljadest, lehtedest, pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest, kuid ei põlga vahel ka sipelgaid ja termiite. On jälgitud, kuidas šimpans pistis kepikese sipelgapessa ning lakkus siis selle peale kogunenud sipelgaid. Mõndade teadete kohaselt valmistavad šimpansid endale jooginõu lehe torbikuks keerates. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 erinevat häälitsust ; suurt osa etendavad ka käte žestid ja kehaasendid. Eriline osa on näoilmel. Nende näoilme muutusi kirjeldatakse erutuse, hirmu, nutu ning naeru korral. Huvitaval kombel sulevad nad nuttes silmad ja karjuvad valjusti. Erinevalt inimestest ei voola neil silmist pisaraid
ajal vaatad ka televiisorit, siis unustad sa mida sa just õppisid, sest sa keskendusid rohkem televiisori vaatamisele. Professorlik hajameelsus – Sõber ütleb sulle, et tal on kahe päeva pärast sünnipäev samal ajal kui sina mängid oma telefonis. Sa unustad sõbra sünnipäeva, sest sa olid nii pingsalt mängule keskendudnud, et ei saanud arugi mis sinu ümber toimus. VIII ülesanne Tähelepanu maht – Kui astun sipelgapessa ning sipelgad hakkavad minu peal ronima,ning ma ei suuda kõiki sipelgaid enda pealt maha ajada, sest neid on nii palju ning ilmselt mõni sipelgas jõuab ikkagi pükstevahele. Tähelepanu jaotuvus – Kui ma klaviatuuri peal kirjutan, suudan ka samal ajal rääkida sõbraga, sest mul on omandatud juba mõningane vilumus klaviatuuri peal kirjutamisel. Tähelepanu koondamine – Raamatu lugemine nõuab suuremat tähelepanu kui filmi vaatamine, sest raamatus pead sa tekstist aru saama
lähe tagasi, sündis poeg 31. lk306 - poja nimeks sai Toomas, Ints nõelas Katariinat, Leemet läheb külastab ema metsas kes kohe öökullimune otsima läheb 32. lk316 - külainimesed jälitasid Leemetit&Intsu ja tahtsid ussikoopasse pugeda, Ints tappis koos isaga Katariina&Andrease, Leemet läheb segaseks sest Ülgas tappis Magdaleena&Toomase 33. lk325 - Leemet tapab lõpuks Ülgase, külarahvas oli rästikute koopa põlema pannud, "Peetrus" viskas Intsu sipelgapessa surema, Johannes ei uskunud Leemetit et Magdaleena&Toomas surnud aga läks ikkagi kontrollima 34. lk334 - Johannes arvab et Leemet on libahunt ja tappis nad, Leemet visatakse tuleriidale aga vanaisa tõttab appi ning nad tapavad külaelanikke 35. lk344 - Leemet&vanaisa kättemaks, tapsid ettejuhtuvaid, ründasid raudmeeste kindlust ja Leemet susistas et karud neid aitaks, panid selle põlema ning tegid sama ka kloostriga kus kõik ära surid 36
Pesi ehitavad nagu orangutanidki, võra keskossa. Päevaseks puhkuseks rajatakse pesa maapinnale või puu otsa. Tehistingimustes teevad nad pesa kaltsudest ja paberist. Toitumine Šimpansid söövad peamiselt taimset toitu, mis koosneb mahlakatest puuviljadest, lehtedest, pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest, kuid ei põlga vahel ka sipelgai ja termiite. On jälgitud, kuidas šimpans pistis kepikese sipelgapessa ning lakkus siis selle peale kogunenud sipelgaid. Šimpansid Tanganjikas tapavad ja söövad väikesi ahve. Teadete kohaselt valmistavad šimpansid endale jooginõu lehe torbikuks keerates. Karjaelu, imetamine Šimpansite karjaelu seisneb ühises toiduotsimises ja mitmesuguses omavahelises suhtlemises. Pojad ja 3-8-aastased noorloomad veedavad palju aega mängides. Kui nad vanemaks saavad, siis asenduvad mängud täiskasvanute rituaalse karvaotsimisega. Šimpansid sigivad läbi aasta.
õigusi kärbiti ja ei lastud enam sinna kuhu nad oleks väga minna tahtnud- enne olgu peaaegu surm kui niisugune elu. Vanemad lapsed rääkisid noortematele rõõmsamatest aegadest ja tegudest, millest pisikesed aga midagi enam ei mäletanud. Mõneks ajaks polnud surma ega haigusi lastel ega ka vanematel. XXIX Vargamäele tõi rõõmu uus sulane Jaagup, noor tüdruk Miina ja lapsekari. Indrek ja Andres mängisid koos. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt - iga vanem hoidis siiski enda lapse poole. Andresele meeldis loomi tappa. Ta mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari
vahel. Andres nõudis ikka õigust, kuigi alati ei pruukinud see olla tõde, mida ta rääkis. Nõudis ka kodus õigust. Mari kannatas palju, kuna Andres peksis teda. Ka Pearu peksis oma naist. Pearu naine oli vahel Sauna- Madise juures varjul. Kraavis olid teravad vaiad. Sauna-Madis ütles Matule, et need on Pearu töö. Matu pani need Pearu kraavi. Pearu peaaegu tulistab Matut. Pearu hakkas sillale muda viskama. Ühel õhtul vajus ise sisse. Indreku ja Andrese tülid. Ussid pannakse sipelgapessa. Andres peksis Indrekut. Vareste ja kullide võitlus puu pärast. Vanem põlvkond muutus nukramaks, noored olid lõbusamad. Andresest sai tööpoiss. Vana Andres ei lasknud Liisit ega Maretit aita. Mari valetas tüdrukute pärast isale, et nad peole saaksid minna. Liisi ja Pearu Joopsep olid lähedased. Joosep ei meeldinud Pollole. Vanast koerast saadi lahti, kuid ka uus parem polnud. Arvati, et kui inimesed on halvad, siis on ka koerad halvad
taimsest ja loomsest toidust pärit saastest, mis akumuleerub sipelgaperes eelkõige välistöölistes. Nendest analüüsitud saastemetallid iseloomustavad hästi ka keskkonnast tulevat saaste koormust. Varujate analüüsil põhineb ka keskkonnasaaste lihtsustatud bioindikatsioonimetoodika. - Metsakuklase asurkond on oma struktuuridega väga tihedalt põimunud metsakooslusesse, mistõttu suur osa keskkonna ja koosluse informatsioonist, sealhulgas ka saasteinformatsioonist koondub sipelgapessa. Paikne eluviis ja pesatruudus sunnivad sipelgaid maksimaalselt ära kasutama pesa asukoha mikrokliimatingimusi. Kuna mitmete sipelgaliikide pesad püsivad ühel ja samal kohal aastakümneid, siis selle aja jooksul muutuvad paratamatult ka toitumis- ja mikrokliimatingimused. See kajastub loomulikult ka pere arengus, pesa suuruses ja kujus. Sipelgapere on väga dünaamiline kajastamaks muutusi keskkonnas. Pere arengudünaamika avaldub üsna täpselt ka sipelgapesa struktuuris, suuruses ja kujus
Matu oli juba Pearut kätte saamas, kui too tulistan, ainult püssirohi, ja Pearu pääses. Teine temp oli selline, et Matu tegi soosillale turba unniku ja kui pearu koju tulu sattus hobune teelt kõrvale turbaauku. Kuigi Pearu oli ise varem juba soosillale turvast pannud, et tee läbipääsmatuks teha. Niis siis läks tükk aega , enne kui Pearu oma hobusega sealt välja saadi.*Andres ja Indrek olid alati eri meelt, kuigi nad koos karjas käisid. Andrs viis ussid sipelgapessa Indreku abiga. Varsti Indrek keeldus venda aitamast. Andres hakkas siis usse piimapudelisse meelitama ja neid tapma. Lõpuks said vanemad sellest teada ning Andres sai keretäie. Andres aga andis Indrekule ka keretäie, kuna too rääkis tõtt.*Kord nägid poisid raudkullide ja varesete tüli pesa päreast. Varesed olid seal enne olnud ja nüüd tahtsid kullid sedas pesa endale. Ka siis olid poisid eri arvamustel. Indrek oli varesete poolt ja Andres kullide poolt
„ tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudu kui rammust . Kui temast kord õpetatud mees saab, siis pistab ta meid kõiki ühes meie suure rammuga kotti .„ Mari aga muretseb. Indreku suhe emaga on tugev. Tooge näiteid Indreku tundemeele erksuse kohta (XXXI ja XXXVIII pt ) Indrek oli unistaja . Talle ei meeldinud teha haiget loomadele. Kord venna Andresega mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Ükskord olid nad kartulit võtmas koos emaga. Indrek jäi jälle ühe kohapeale seisma ning vajus mõttesse, vanemale poisile oli see aga vastumeelt(Andres tahtis temaga mängida) ning võttis tolle mütsi, pani mulda täis ning viskas kartulite vahele. Indrek sai
konstant, seega saame b(L/a) 2/2, mille tähistame C-ga. Konstantse saagi seadus on W=cN -1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus W=cN-3/2 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - - - - konkurents - + + mutualism mõlemale poolele kasulik - + O kommensialism laguahel, tehakse orgaanilisse ainesse salvestatud aine ja energia uuesti kättesaadavaks - - O ammensialism elevant astus sipelgapessa - + - - parasitism intiimne suhe peremehega 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; Konkurents organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral on mõju vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või
otsima, et kätte maksta. Ints imestas, miks külarahvast majades pole. 33.peatükk Leemet raius Ülgasel mõlemad käed otsast ja riputas tema soolikad hiiepuu külge. Rästikute koopa juurde minnes tundsid nad suitsulõhna. Külaelanikud eesotsas Johannesega olid uru põlema pannud ja ka ema Linda oli seal sees! Ints ja Leemet tormasid appi, Intsu selgroog löödi katki ja Leemet seoti kinni, kuigi mõlemad vapralt võitlesid. Leemet lubati põletada tuleriidal. Surev Ints visati sipelgapessa. Johannes parastas, et Linda on ka ise rästik ja nõid, kui madude juurde ronis, ja paras talle! Siis sai Johannes teada, et samal ajal, kui tema rästikuid tappis, on Ülgas tema tütre ja tütrepoja surmanud. 34.peatükk Leemet ootab surma ja tunneb kahjurõõmu, et inimesed jäävadki nüüd ilma ussisõnade tundjast. See mõte pakub talle mõnu. Ta ei kahetse enam midagi. Aga surma ta ei saanud. Tuleriit oli juba põlema pandud ja teda hakati selle poole vedama. Peetrus-Pärtel uskus ka
konstandid, L on konstant, seega saame b(L/a)2/2, mille tähistame C-ga. Konstanse saagi seadus näeb siis välja selline: W=cN-1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus avaldub kujul: W=b(L/a)3/2N-3/2 ehk siis W=cN-3/2 18. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - -- konkurents - + + mutualism (ehk mõlemale poolele kasulik interaktsioon) - + 0 kommensialism (laguahelaga seotud) - -O amensialism (elevant astus sipelgapessa) - + - tarbimine (üks tarvitab teist. Nt kisklus, sõltuvalt, mida süüakse. Lõtv ehk eluks mitte hädatarvilik) siin on vist midagi valesti... (aga ebaoluline pidavat niikuinii olema) 19. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel (konspekt, Begon et al. 7.2.4, 7.4.2, 7.6) Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne
Kärgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline – ta ei tegele allikakriitikaga – selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab. Rahvausk on tihti ka maagilisem – ta eesmärgid on utilitaarsemad, omakasupüüdlikumad. Maagiline arvamine – tead teise kohta midagi, mida teine ei tea. Niisutamine loitsus – noored lahku ajada kuivatamine loitsudes – armunud kokku ajada Karjus peidab asju tavaliselt metsa sipelgapessa. Karja välja laskmine Jüripäeval, on maagiline tegevus! Vakainstitutsioon eestlastel (M.J. Eisen, L. Paulson) Teated uku- ja võnnivakad, kuhu pandi sümboolne osa uudsest saagist ning muidki ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, ) Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla – vakuskonna – peale Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas – vrd
Kärgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline ta ei tegele allikakriitikaga selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab. Rahvausk on tihti ka maagilisem ta eesmärgid on utilitaarsemad, omakasupüüdlikumad. Maagiline arvamine tead teise kohta midagi, mida teine ei tea. Niisutamine loitsus noored lahku ajada kuivatamine loitsudes armunud kokku ajada Karjus peidab asju tavaliselt metsa sipelgapessa. Karja välja laskmine Jüripäeval, on maagiline tegevus! Vakainstitutsioon eestlastel (M.J. Eisen, L. Paulson) · Teated uku- ja võnnivakad, kuhu pandi sümboolne osa uudsest saagist ning muidki ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, ) · Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla vakuskonna peale · Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus)
Mutualistlik sümbioos mutualismi alaliik, mis tähendab kahe organismi pidevat intiimset kooselu, see pole mutualismi sünonüüm ja see ei pea olema alati mõlemale kasulik. 4) [ + - ] Tarbimine: kisklus, herbivooria, parasitism, ühte tarbitakse ja teine on tarbija. 5) [ + o] Kommensalism, ühele kasulik ja teisele olulist kahju ei too (laguahel). 6) [ - o ] Ammensalism, keegi teeb kellelegi kahju nii, et ise ei märka (elevant astus sipelgapessa). Parasitism kommensalism mutualism (soolekepike) 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, nisside diferentseerumine; · Otsene e vahetu konkurents ressurside pärast võitlemine, kus resurss jagatakse ümber vägivalla või kavalusega (valgusk.). · Ressursikonkurents e tarbumisk. konkurents toimub läbi ressursi ammutamise; võisteldakse, kes suudab
XXXI - Matu rääkis Indrekule ja väiksele Andresele, milliseid trikke ta kunagi tegi, poisid proovisid järele teha, kuid ei suutnud ja seega arvasid, et Matu valetab, nad proovisid tuulega puu latva ronida ja seal kõikuda, väikest Andrest häiris, kui Indrek rääkis millestki sellisest mida tema ei mõistnud, laste mõttemaailmad ja arusaamad asjadest olid väga erinevad - Kord mängisid poisid koos ussiga, viskasid selle sipelgapessa, alguses sõi uss palju sipelgaid, kuid siis langes ise saagiks, Indrek otsustas, et enam nii ei tee - vennad kaklesid tihti, mindi vanemate juurde, kuid õigust ikka jalule ei saadud, sest Mari oli alati Indreku poolt ja Andres väikese Andrese poolt - Andres tahtis veel usse piinata, pani ühe piimapudelisse ja tahtis et too sinna ära sureks, ei õnnestunud, lõpuks lõhkus pudeli ja tappis ise ussi, kuna piimapudeleid oli seetõttu katki
Poisid proovisid palju asju järgi teha, kuid tihti ei tulnud see neil välja ja nad mõtlesin et Matu rääkis niisama sellist valet juttu. Poisid püüdsid puude latvades tuule käes kõikuda. Kuid kõik ilusamad ja huvitavamad asjad olid Vargamäel enne toimunud. Andresele ei meeldinud see kui Indrek rääkis midagi, mida ta ise ei tundnud või aru ei saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt. Andres mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too
vägi. Tal on neli kätt ja neli jalga. Tema loodud kaheksa esivanemat on ka kahesoolised. Näeb oma ema Maad, kes on halvas tujus, kuna see lugu hakkas ikkagi halvasti (termiidipesa lõhkumine). Nommo laskub maale spiraalse punutisena (DNA?). Sellest saab Maa omale riietuse. Samas ka vesi ja kõne. Kui N räägib tuleb tema suust aur, mis tuleb spiraalselt ja sisaldab sõnu. Esimene keel samastatakse täiusliku algaine veega. Sipelgapessa tungib saakal, näeb et midagi huvitavat on toimumas, mingisugused palmikud tulevad taevast, Maa saab riided. Amma on nüüd vihane, kuna see on verepilastus ja ta ei taha inimesi enam Maast teha. Teeb nad hoopis savist (mille jaoks on vett, Nommot vaja) - 8 esivanemat, androgüünsed, surematud. 8 esivanemat kerkivad üles taevasse, millel on ka mingi seletus. 7-le annab Nommo teistsuguse keele, see pole umbmäärane vaid peene keel, kõikide olendite, inimeste jaoks mõeldud keel
lõkke koopaava ette nii, et mitmed rästikud olid väljapääsu poole püüeldes tules hukkunud, koopas oli lisaks Intsu perele ka Leemeti ema, Ints ja Leemet asusid külarahva vastu võitlema, kuniks Leemet kiviga kuklasse sai ja meelemärkuse kaotas, ärgates olid nad Intsuga kinni seotud, Intsu selgroog oli murutud, seda oli teinud Pärtel, kes pidas end ristiinimeseks ega aktsepteerinud enam rästikutest sõpru, hukkunud oli Leemeti ema ja kogu rästikupere - Intsu plaaniti piinata ja ta sipelgapessa heita, et need elusalt ta ära sööksid, Leemetit plaaniti tulel põletada, Johannes parastas, Leemet oli pühaviha täis ja oleks tahtnud Johannese tappa - Johannes mölises, et Magdaleena keelde ta enam ei kuula ja Leemet saab igal juhul hukka, Leemet naeris, sest pisaraid tal enam ei tulnud, teatas, et tema tütar ja lapselaps olid niisamuti surma saanud samal ajal kui isa metsas rästikuid jahtis, Johannes seda ei uskunud ja hakkas külla tagasi kiirustama 34.
Poisid proovisid palju asju järgi teha, kuid tihti ei tulnud see neil välja ja nad mõtlesin et Matu rääkis niisama sellist valet juttu. Poisid püüdsid puude latvades tuule käes kõikuda. Kuid kõik ilusamad ja huvitavamad asjad olid Vargamäel enne toimunud. Andresele ei meeldinud see kui Indrek rääkis midagi, mida ta ise ei tundnud või aru ei saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt. Andres mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb
Poisid proovisid palju asju järgi teha, kuid tihti ei tulnud see neil välja ja nad mõtlesin et Matu rääkis niisama sellist valet juttu. Poisid püüdsid puude latvades tuule käes kõikuda. Kuid kõik ilusamad ja huvitavamad asjad olid Vargamäel enne toimunud. Andresele ei meeldinud see kui Indrek rääkis midagi, mida ta ise ei tundnud või aru ei saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt. Andres mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too
22. Noore Andrese ja Indreku karjapõli (XXXI ptk.) Lõpuks jõudis kätte aeg, mil kaisid omad lapsed karjas, polnud vaja võõraid kaubelda. Karjalaste suureks eeskujuks oli vana karjane Matu, kes rääkis lugusid, kuidas ta oli Oru Pearuga tammide pärast kakelnud. Kuidas oli kaseladvast alla sõinud nii, et südame alt võttis külmaks. Andres ja Indrek proovisid ka seda järgi teha, aga nüüd olid kased juba liiga suureks kasvanud. Matu õpetas poisse, kuidas ta ussi näpitsa otsas sipelgapessa viib, mida Andres armastas järgi teha. Indrekul oli aga ussist kahju ja võttis ussi pesast ära. Selle peale tõusis suur tüli, kuhu ka vanemaid segati. Poisid olid sagedasti eriarvamustel ja seepärast tülitsesid ühtelugu. Kord loopisid poisid üksteist kividega. Ema Mari aga sattus Indreku kivile ette, kuna Andres pea maha pani. Mari sai sellest viga, aga leppis Indrekuga varsti ära, kuid Andres jäi tahaplaanile. Sellest ajast Indrek ei sallinud Andrest.
annaabi.ee 
