Jaana Junolainen Xa Tallinn 2009 Sissejuhatus Sintoism ehk jaapani keeles Jumalate tee on Jaapani ajaloonine rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaalne seos. Pärast praeguse Jaapani keisri esivanemate tulekut
Sintoism Anna-Maria ja Astrit Sisukord Ajalugu Õpetus Pühamud Sintoism igapäevaelus ,,Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina." Torii tähistab sissepääsu püha ruumi Ajalugu - Sintoismi tekkimine jääb müütiliste pärimuste varju, selle juured ulatuvad Jaapani esiajalukku rohkem kui 2000 a tagasi. - Kaks kamit lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi päikesejumalanna Amaterasu, kes on sintoismi peajumal. - Et keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid tennodeks - taevavalitsejateks. Amaterasu järeltulijad (Yamato dünastia) ühendasid Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha.
konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega, on mitmeid pühapaiku mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine. Need on sintoismi neli alustala. Iga pühamu on teatud kindlale kamile, kes vastab usklike palvetele. Loomad on jumalate sõnumitoojad. 84% jaapanlastest järgib kahte religiooni: sintoismi ja budismi. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis sintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Kuigi budism ja sintoism saavad maailmast erinevalt aru, ei näe enamik jaapanlasi mingit vajadust nende lepitamiseks ning praktiseerivad mõlemat
) Kaks kamit, Izanagi ja Izanami, lõid Jaapani saared, kuid nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari, kuid panenonis (jumalakonnas) pole kami'del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. Aastal, mil Meiji keiser haaras sogunitelt võimu ja tegi sintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid nüüd end pärinevat Amaterasust, kes saatis oma järeltulija Jaapanit valitsema nii edendati sintoismi abil keisri - ja impeeriumikultust. Jaapani valitsejat nimetati Tenno e. "taevavalitseja". Ise tempel muutus tähtsaimaks, kuna oli päikesejumalanna/keisri austamise keskus. Torii värav, mis eraldab inimeste ja jumalate maailma. Jaapan kaotas II maailmasõja 1945. aasta septembris. Sellega lõppes riigisinto ajastu, mil keiser ütles lahti oma elava jumala staatusest (1946). Tänapäeval on Jaapanis usuvabadus. Sintoismi kolm põhimõtet:
Kuna inimene ja kogu maailm on pärit jumalast, on nad oma põhiolemuselt head. Kurjus tuleb väljaspool asuvast pimedusest. Inimene teeb kurja siis, kui pimeduse vaimud on võtnud temalt võime tegutseda normaalsel ja õigel viisil. Heaks peetakse sõbralikku ja viisakat suhtumist perekonda ja kaaskodanikesse. Halb on isekus, viha ja riid, mis rikuvad perekonna ja ühiskonna korda ning põhjustavad ebaõnne. 4 Ajalugu Sintoismi tekkimine jääb müütiliste pärimuste varju, selle juured ulatuvad Jaapani esiajalukku rohkem kui 2000 a tagasi. Kaks kamit lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi päikesejumalanna Amaterasu, kes on sintoismi peajumal. Et keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid tennodeks (tenn) - taevavalitsejateks. Amaterasu järeltulijad (Y amato dünastia) ühendasid Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha
rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · pühamu sinto (jinja shinto) - See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · sekti sinto (kyha shint) - Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · rahvasinto (minkan shint) - levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. - riigishinto (Meiji ajal, 1868-1946). Kuigi keiser Hirohito ütles 1946 USA survel jumalastaatusest lahti, on keiserlikul perekonnal
tee') on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Praegu sintoism enam Jaapani riigiusund ei ole ning mõned praktikad ja õpetused, mis sõja ajal olid väga olulised, on jäänud unarusse, mõned aga on kaotanud religioosse tähenduse (näiteks ennustamisviis omikuji). AJALUGU Sintoismi algus on kadunud aegade hämarusse, kuid paistab, et see tekkis Jmoni perioodi lõpul. Tänapäeva jaapanlaste esivanemate kohta on hulk teooriaid. Need ulatuvad teooriatest, mille kohaselt jaapanlased on sisse rännanud Kesk-Aasiast või Indoneesiast, mida pooldab enamik uurijaid, kuni spekulatsioonini, mis seostab jaapanlasi Iisraeli kümne kadunud suguharuga. Tõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist
Kalligraafia: peeti vaimseks loominguks. Kuulud ülemkihi hulka (sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid ainult kõrgemas seltskonnas). Maalikunst: tusi-ja akvarellimaalid. nõudis äärmist kindlust ja osavust. Temaatikas domineerivad inimene, loomad ja maastik. Songi dünastia ajal võeti kasutusele õhu-ja värviperspektiiv. Tarbekunst: metallehistöö, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd ning eriti portselan. Puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus. Jaapan Sintoismi, Budismi mõjutused. Hiina mõjud arhitektuuris (katuste põhiplaan on sarnane, ainult, et Jaapanis on need rohkem kaardus). Püstpalkidele toetuv massiivne katus. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. Tube eraldavad lükanduksed/liigutatavad vaheseinad, puudub mööbel, kasutatakse õlgmatte. Linnustel keerukad õued ja labürindid (Valge Haigru linnus). Skulptuur: Buddha kujud, peamiselt pronksist või värvitud puust (7.-8. saj).
Usundid muutuvad Usundid on sündinud ning vormunud eri viisil. Paljud on etnilised ehk rahvuslikud: need on kas hõimu- või rahvuse usundid ning neid ei saa vaadelda eraldi sellest rahvagrupist. Teised usundid on asutatud ning seotud ajalooliste sündmuste ja tegelastega. Mõned neist on jäänud rahvagrupi usundiks, kuid mõni on ületanud kultuurilised piirid. Aafrikas ja Vaikse ookeani saartel leiab mitmeid etnilisi usundeid, ka judaismi ja Jaapani sintoismi võib pidada etniliseks. Kosmopoliitsemad on islam ja ristiusk, mida kohtab ühes või teises vormis pea kogu maailmas. Kõiki neid usundeid ühendab aga see, et muutuvates geograafi- listes, ajalistes ja kultuurilistes oludes on need (või arusaam neist) ka ise suuremal või vähemal määral pidevas muutumises. Religioonid maailmakaardil Maailmareligioonide kaarti pole lihtne koostada. Selles toos tuleb ette mitmeid tõlgenduslikke ning statistilisi probleeme. Kõikides riikides ei
tantrism, kadampa jne. Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises ning templite-kloostrite külastamises tähtpäevadel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat. Peaaegu kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. Sintoism Sintoism on Jaapani pärimuslik usund, mis pärineb esivanemate kultusel ning mägede, jõgede, puude, kaljude ja madude austamisel. Sintoismi on mõjutanud ka konfutsianism ning budism. Sintoism on levinud Jaapanis. Sintoismil on umbes 75 miljonit järgijat. Neli kinnitust Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja
Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaupmehed. Kaupmeeste kohta kehtis arvamus, et nad ise ei tooda midagi, vaid elavad üksnes rikastumise nimel. Samal ajal kogunes kaupmeeste kätte arvestatav osa rahast ja mingil perioodil arenes jaapani kultuur just tänu kaupmeeskonnale. Iga seisust kasvatati oma kindlate reeglite järgi, seiustel olid oma piirangud, aga ka seisuslik uhkus. Seisustest väljapoole jäid nii sintoismi kui ka budismi vaimulikud, samuti intelligents. 3 Õukondlase kasvatus Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudes suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumust. Küll aga oli sellel tegevusel piisavalt motivatsiooni. Kõigepealt tuli põhjalikult omandada õukonna keel. See tähendas nii rikast kõnekeelt kui ka täiuslikku kirjakeelt
Lauljaid saadab 7-8 muusikust koosnev orkester (keel-, puhk ja löökpillid) · Sheng- suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu · Er-hu- viiulitaoline 2- keeleline pill · Pipa- lauatotaoline 4- keeleline pill Jaapan- Jaapani kultuuri on aastasadade vältel oluliselt mõjutanud naabermaad Korea ja Hiina. Rahvusliku usundi sintoismi kõrval on Jaapanis laialt levinud budism, eriti zen-budism, mis jõudis sinna läbi Hiina. 7. Sajandil võtsid jaapanlased koos hiina usundite ja kultuuriga omaks ka sealsed muusikatraditsioonid. Gagaku- Jaapani vanim õukonna muusika liik, kujunes välja esimese aastatuhande lõpul. Eesti keele tõlkes elegantne, õige muusika. Siiani Jaapani keisrlikus õukonnas kasutusel. Jaapani teater- väga tihedalt seotud Jaapani muusikaga. Selle
eetika ja keskmes inimene ning ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus. Viie suhte harmoonia: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami'd. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarjalased. (not sure tho) 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel
taevane, loov"? Yang. 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin. 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Viie suhte harmoonia. Isa poeg, Mees naine, Vanem vend noorem vend, Vanem sõber noorem sõber. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami jumalus. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Hinduism - Veedad (sanskr vda teadmine), aga ka Bhagavadgt (sanskr Jumala laul). 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? India. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse
monopoolse British Phosphate Commissioners ja andis maardla riigile kuuluvale Nauruan Phosphate Corporation, sellega sai üheksa kümnendikku saare pindalast naurulaste eravaldusesse. 2.4. Saalomoni saared Saalomoni saared asuvad Melaneesias ning 256 saart asuvad 19 800 km2 suurusel alal. Saared kuulusid 1893. aastast Suurbritanniale, Teises Maailmasõjas okupeeris Jaapan Guadalcanali saare ning sundisid põliselanikke kindlustustööle ja üritasid neid sintoismi pöörata. Jaapanlastele osutatud vastupanust kasvas peale 1942.aastat (kui jaapanlased olid välja aetud) melaneeslaste Briti vastane iseseisvusliikumine. 1974. aasta põhiseadusega loodi Seadusandlik Kogu, kes valis valitsuse, mille esimeseks juhiks sai Solomon Mamaloni, kes saavutas 1976. aastal täieliku sisemise omavalitsuse. 1976.a. juulis valiti peale kuut salahääletuste vooru uueks peaministriks kiiret iseseisvumist pooldav Peter Kenilorea
Sintoismis kummardatakse jumalusi, kamisid (tõlgituna ,,jumalaid"). Hiljem sai ta koos budismiga Jaapani ametlikuks religiooniks. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub oma teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Olulisel kohal on perekond, loodusearmastus, füüsiline puhtus ja kaide-esivanemate vaimude kummardamine - 4 sintoismi alustala. Kõige tähtsam jumal Amaterasu. Hiina kultuurimõjude sissetung Yamato perioodi (300-710) võib pidada jaapani keskaja alguseks, tekkisid traditsioonilise elu muutused. · Koerast tulnud sisserändajate vahendusel tutvuti hiina hieroglüüfkirjaga, mis pani aluse jaapani kirjakeelele · Uusasukad tõid endaga kaasa ka uusi oskusi põllunduse ja käsitöö vallas · Samuti jõudis Jaapanisse ka konfutsianism ning budism
mobiilturu arendamisel. Omandades sealjuures vajalikke tehnoloogiad ja teadmisi, et neid hiljem ka Euroopa turul rakendada. ( 3 ) 11 4. Vaatamisväärsused Ükskõik, kuhu inimene reisima läheb, kerkib ta mõtteisse rohkem kui korra küsimus: aga mida õigupoolest ma näha tahan ja mis seal üleüldse näha on. Jaapanis tasub külastada templeid.( 4 ) Pühakodasid on Jaapanis palju. Peamiselt jagunevad nad kahe usundi - sintoismi ja budismi - vahel, kuid suuremates linnades võib leida ka kristlikke kirikuid. Templites saab mõistagi jumalatega kõneleda ja jaapani inimesed kasutavad seda võimalust üsna usinasti, kuid pühakojad on ka suurimad kunstikambrid.( 4 ) Tähtsaimate vaatamisväärsuste seas on Jaapanis kindlasti Tokyo imperaatori palee ehk Kokyo. Kuigi enamik paleest on suletud, kuna Jaapani keisriperekond seal elab, saab jalutada palee mõnedes aiasoppides. ( 4 )
Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus 2. Isa armastus poja austus 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus 4. Mehe õiglus naise kuulekus 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Taoism on kõige vanem 6. saj eKr 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kamideks 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad (ringveeda on vanim raamat) 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarialased 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihi, kuhu kuulutakse sünnipäraselt.
14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu ,,Vesteid ja vestlusi" Viie suhte harmoonia: Valitseja alam, Isa poeg, Mees naine, Vanem vend noorem vend, Vanem sõber noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 207 eKr 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Taoism 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? päikese 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami - jumalus 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Hinduismi varajaisemad pühakirjad Veedad jagunevad: Rigveda, Samaveda, Yajurveda, Atharvaveda. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Draviidid 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (sanskriti keeles varna - 'värv' (märk otsa ees)) on suletud ühiskonnakihid, kuhu
ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kultuskeskus on Ise pähamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4. saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse enneküike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Jaapan: budism Mahajaana-budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen-budismi
Suurema osa Hiina ajaloost on nad eksisteerinud rahumeelselt kõrvuti. Taoism õpetab, kuidas elada kooskõlas loodusega, konfutsiaanlus näitab, kuidas elada riiklikus ühiskonnas ning budism ütleb, mis tuleb pärast surma. Jaapanis on suuremaiks usundeiks b u d i s m ja s i n t o i s m. Jaapanlased ise mõistavad sinto all traditsioonilist jaapanlikku elukorraldust ja rohkearvuliste usulis - rahvalike kommete täitmist. Sintoistlik preestriseisus puudub. Pikka aega oli sintoismi keskmes keisrikultus. J U D A I S M tugineb oma õpetuses Vanale Testamendile, mida koos kommentaaridega nimetatakse TALMUDIKS. Judaismile on iseloomulik ainujumalus, usk juudi rahva äravalitusse ning veendumus surmajärgsest tasust või karistusest. Judaism on rahvuslik usund. Juutide pühakiri on osa Piiblist. Rahvuslikele usunditele seisavad kohati lähedal h õ i m u u s u n d i d, mida on läbi aegade edasi kantud suulise traditsiooni najal. Selliseid uskumusi järgib
Tänapäeva Jaapani traditsioonid on ka tihedalt seotud vana kami usuga. Teoses ,,Kojiki" on kirjas Jaapani tekkelugu: maailma loovad vend ja õde Izanami ja Iznagi vend maapealse ja õde teispoolsuse valitseja. Erinevad riigisinto ja rahvasinto, mis on külade ja kogukondade ümber kujunenud kohalik rahvausund. Shinto Jaapanis Budism paneb suuremat rõhku õnnele pärast surma. Sintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist. Seega enamik jaapanlasi järgivad nii budismi kui ka sintoismi eluajal sintoismi ja enne surma budismi. Sintoismi tähendus on ,,päikese allikas" ja seepärast kutsutakse ka Jaapanit tõusva päikese maaks. Sintoism on Jaapani ajalooline rahvausund, mis kuni II maailmasõjani oli ka riigiusund. Seda terminit hakati kasutama, et eristada kohalikku põhiusundit teistes usunditest riigis. Ürgsed uskumused toestusid animismile, mille kohaselt kogu loodus on hingega ja täidetud jumaliku väega. Rituaale kamide lepitamiseks viivad läbi preestrid
austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse ennekõike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Eriti püha mägi on jaapanlastele Fuzi. Jaapani keisrid arvatakse põlvnevat Amaterasust endast. Keiser oli
Igapäeva- elu alusmaterjal oli puit. Kõik vanad sugukonnad pidasid väga oluliseks ,,jumalate ajast" põlvnemise rõhuta- mist ja oma esivanemate sugupuu võimalikult täpset mäletamist. Jaapanlased suhtlesid oma jumalatega esialgu lageda taeva all, hiljem templites. Sümbolid mängivad jaapanlase elus iidsest ajast väga olulist osa. Eriti tähtis oli impe- raator, tema perekond ja kõik õukonnaga seotu. Imperaator oli ka sintoismi peapreester. Oluline sümbol on jaapanlastele ka bambus. Üks olulisemaid ja pühamaid loomi oli Jaapanis kilpkonn. Ta oli pikaealisuse ja tarkuse sümbol, sest olevat oma kilbil esimesena inimestele toonud salapärased märgid, millest hiljem kujunesid hieroglüüfid. Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Tema aluseks olid ranged esivane- mate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis
Igapäeva- elu alusmaterjal oli puit. Kõik vanad sugukonnad pidasid väga oluliseks ,,jumalate ajast" põlvnemise rõhuta- mist ja oma esivanemate sugupuu võimalikult täpset mäletamist. Jaapanlased suhtlesid oma jumalatega esialgu lageda taeva all, hiljem templites. Sümbolid mängivad jaapanlase elus iidsest ajast väga olulist osa. Eriti tähtis oli impe- raator, tema perekond ja kõik õukonnaga seotu. Imperaator oli ka sintoismi peapreester. Oluline sümbol on jaapanlastele ka bambus. Üks olulisemaid ja pühamaid loomi oli Jaapanis kilpkonn. Ta oli pikaealisuse ja tarkuse sümbol, sest olevat oma kilbil esimesena inimestele toonud salapärased märgid, millest hiljem kujunesid hieroglüüfid. Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Tema aluseks olid ranged esivane- mate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis
annaabi.ee 
