1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco kasvab Kanada Alberta ja Briti Columbia provintsis põhjas kuni Mehhikoni lõunas. Osa euroopa botaanikutest eristab kolmanda teisendina ka halli ebatsuugat (var. caesia), mille levila asub Kaljumäestiku põhjaosas. Ameeriklased aga ei tunnusta sellist eristamist ja käsitlevad seda teisendit koos sinihalli ebatsuugaga. Roheline ebatsuuga võib kasvada soodsates tingimustes kuni 90, harva ka kuni 100 m
Raudkull Accipiter nisus Raudkull on haugaste alarühma tüüpiline esindaja.Ta üldpikkus on umbes 30-40 cm, tiiva pikkus 18-26 cm ja kaal 120-280 g. Emaslind on isaslinnust tunduvalt suurem. Täiskasvanud isaslind on ülapoolelt mitmesuguse varjundiga sinihall, kiird mustjas ja kulmutriip valge, kuklal on valged tähnid. Sabaalune on nii isasel kui ka emasel valge. Noorlinnul on esimeses sulestikus ülalpool pruun ookerjate ja roostjate suleääristega;kuklal on valged laigud;hoo-ja tüürsuled on helepruunid tumepruunide põikvöötidega;alapool on ookerjas, roostjas või pruunikas, pruuni või tumeruske vöödilise põikmustriga,pugualal ja rinnal on tihti südajaid või tilktähne. Raudkullipaar pesitseb aastaid järjest ühes ja samas
purpurset vaipa Kullakarva kollane kuub punane müts Taevas oli tuhkhalles Hall: Igavnenud asjade värv, kõik nii hall Kõrbhall Ta must kuub Tuhkhall sõrmed olid süsimustad Tuhakarvaline keset halli hingetut 3. Sinihall rüütli mustas sametkuues tumepunases kuues helepunases kolmeharulises kübaras laevamudelil, purpurmantlis kolletanud linarüüs must rist rinna kogus purpurist vaibale Kuldsest Ajast Isanda sinihallid karvatud punane viin kahes oli nii valge pikk punane vateeritud Kokkuvõte: (lähtu järgnevatest küsimustest: Milline on värvikasutus selles novellis?(vt ül 5., 6., 8., 9. küsimus), Millised seosed tekivad värvi ja kujutatava vahel?)
Õhkus roosalt Kollane (kulla-karva, alandlikkust ja tõsidust Musta müüri ees kuldne, kolletanud) Sinine Rahu, ning jälle Täis heledat kulla-karva valgust Hall (rohekashall, vastupidi külm ja Mustasid raudkolmjalad kõrbhall, tuhakarva, masendav Rohelisi retorte tuhkne, sinihall) Valge Puhtus, austus, Seintele ja mööblile sinilillade lihtsus Oliivroheliste ja koshenillpunaste lappidena Kollane Reetlikkust Punase baldahhiini all Hall Turvatunne, Kullatud laevamudel usaldusväärsus, intelligents Kuld- ning purpurkuubi Mees punases fessis Kestendavais kuldraames
Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed. Ühe ja kaheidulehelised. Õistaimed 1) kollane käoking Aconitum lasiostomum 2) liivhundihammas Astragalus arenarius 3) mägikadakkaer Cerastium alpinum 4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride 5) pehme koeratubakas Crepis mollis 6) läänesõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei 8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis 15) mägilipphernes Oxytropis campestris 16) mägipiimputk Peucedanum oreoselinum 17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia 18) pisilina Radiola linoides
Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus. · Eluviis. Karvasjalg-kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev. · Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg. · Arvukus. Eestis pesitseb 200-500 paari, Euroopas 110 000-350 000 paari. Metsvint · Välimus. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. · Kus võib kohata.Parkides, metsas, samuti linnas. · Eluiga. Tüüpiline eluiga 3 aastat, pikim teadaolev eluiga pea 18 aastat. · Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, marju. · Pereelu.Pesa ehitatakse okaspuudele või lehtpuudele ja see on väga hästi peidetud. Mai
Lahkuma hakkavad augustis septembris. Noored lahkuvad enne vanemaid. Euroopas väga levinud lind. Levinud ka LääneAasias ja LoodeAafrikas. Ränne toimub päeval suurte parvedena. Talvituvad Lõuna Euroopas, atlantilises Euroopas. Samuti Loode Aafrikas ja Kesk Euroopas. Osad soojemas kliimas elavad linnud on paiksed. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. Maapinnal hüppab kiirelt ja kergelt või kõnnib. Seltsiv lind, kes tegutseb peamiselt puu otsas. Laul on tal kiiretempoline ja lühike. Eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu. Laulmise lõpetavad juuni lõpul. Inimestega kohaneb kergesti. Teda võib kohata ka lindude toidulaudade juures, kuid tavaliselt nende all, mitte nende
*Mets-lehelind hoosulgedest ereroheline ääris. *Metskiur Värvulised Laul on tal kiiretempoline ja lühike Emaslind on rohekaspruun, alapool Parkides, metsas, samuti rohekashall. Isaslinnu eesselg on linnas. kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Nokk on lühike ja *Metsvint kooniline. Must-kärbsenäpp *Mustpea- põõsaslind Värvulised Laul on musträstal ilus ja väga Isaslinnul on kollane nokk, sulestik Pesitsevad nad salu- ja musikaalne. on must ilmas läiketa
kohta Click to edit Master text stylesKeskmine kuni 30cm Second level Third level Fourth level Fifth level Mõõkluga Juncus ensifolius Vette v niiskesse Keskmine k. 30-50 cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sinihall luga juncus inflexus Kuivale kasvukohale lick to edit Master text styles Keskmine 120 cm Second level Third level päiksepaistelis Fourth level Fifth level Harilik lõhnhein heirochloe odorata Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 30 100cm Third level Fourth level Fifth level
On heitlehised okaspuud. Enamus lehiseliike väga valgusnõudlikud. Kliima suhtes vähenõudlikud. Juurestik hästiarenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii Eestis enamlevinud sinihall ebatsuuga (kuid on veel kaks alamliiki: roheline ja hall ebatsuuga). Suurimate puude kõrgus Eestis kuni 40m. Juurestik on plastiline - kaljustel muldadel pindmine, sügava põhjavee korral tungib ka juurestik sügavale. Kõrget põhjavett ei talu. Võib kannatada hiliskülmakahjustuste all, aga üldiselt talvekindel. Õitseb mais. Seemned valmivad sept.-okt. Noores eas on aeglasekasvuline. Lehtpuud Arukask Betula pendula Kuni 30 m kõrge sirgetüveline puu
Ruthe srmkäpp (Dactylorhiza ruthei ), (käpalised) LK1 pehme koeratubakas (Crepis mollis), (korvõielised) LK 1 sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia), (karelehelised) LK1 nõtke näkirohi (Najas flexilis), (näkirohulised) LK1, direktiiviliik püramiid-akakapsas* ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 16 püstkivirik (Saxifraga adscendens), (kivirikulised) LK1 sinihall luga (Juncus inflexus), (loalised) LK1 nõmmluga (Juncus squarrosus), (loalised) LK1 lehitu pisikäpp* (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 harilik kobarpea* (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 direktiiviliik silmjärvikas (Littorella uniflora ), (teelehelised) LK 1 pisilina (Radiola linoides), (linalised) LK1 püsiksannikas (Swertia perennis), (emajuurelised) LK1 ahtalehine kareputk (Laserpitium prutenicum), (sarikalised) LK1 mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum), (sarikalised) LK1
• Kasvab hästi kiviktaimlas, päikese käes kuid tuulevaikses kohas. Leplikult kasvab ka varjus, aga ei talu SÜSTLEHINE HOSTA - HOSTA LANCIFOLIA • Kõrgus: 23-35 cm • Õied: lillakassinised, õisikuvarre kõrgus kuni 100 cm • Õitsemise aeg: juuli – august • Lehed: helerohelised, veidi lainja servaga, terava tipuga, • 4-5 paari roodudega • Kasvukuju: puhmikjas • Valgus: poolvarjuline, varjuline • Muld: sügavapõhjaline, parasniiske, huumusrikas SINIHALL HOSTA - HOSTA SIEBOLDIANA • Kõrgus: 40-50 cm • Õied: valged, õisikuvarre ‘Elegans’ kõrgus kuni 60 cm • Õitsemise aeg: juuni - juuli • Lehed: pealt sinakashallid, alt rohekad, võrdlemisi • paksud, kaetud vahaja kirmega, laisüdajad kuni ümarad, • tipust teritunud, 5-8 roodudepaariga • Kasvukuju: puhmikjas • Valgus: poolvarjuline, varjuline • Muld: sügavapõhjaline, parasniiske, huumusrikas SIBERI VÕHUMÕÕK - IRIS SIBIRICA
N: haruline vtmehein, virgiinia võtmehein, muda-lahnarohi, karedahambane osi, põhja-raunjalg, rohe-raunjalg, sudeedi põisjalg, ogane astelsõnajalg, odajas astelsõnajalg, Brauni astelsõnajalg, pisilina, sinine kopsurohi, silmjärvikas, nõtke näkirohi, Ruthe srmkäpp, lääne-srmkäpp, rohekas õõskeel, lehitu pisikäpp*, mägi-kadakkaer, kollane käoking, liiv-hundihammas, püstkivirik, püsiksannikas, harilik kobarpea*, pehme koeratubakas, sinihall luga, nõmmluga, ahtalehine kareputk, mägi-piimputk, mägi-lipphernes, villtulikas. II kategoorias 118 soontaime ja 26 samblaliiki. Kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas. Seadus peab tagama kõigi nende populatsioonide säilimise ja vähemalt 50% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. N: müür-raunjalg, pruun raunjalg, harilik sookold, koldjas selaginell, kummeli-võtmehein, roomav
poisjalg, karedahambane osi, haruline võtmehein, virgiinia votmehein, muda-lahnarohi, kollane käoking, liiv- hundihammas, villtulikas, rohekas ooskeel, lääne-sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp, pehme koeratubakas, sinine kopsurohi notke näkirohi, püramiid-akakapsas*, püstkivirik, sinihall luga, nommluga, lehitu pisikäpp*, harilik kobarpea*, silmjärvikas, pisilina, püsiksannikas, ahtalehine kareputk, mägi-piimputk, mägi-lipphernes 12. Punased Raamatud ja nende kategooriad 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimestiku.
ebatsuuga teisendeid ehk ökotüüpe, mida mitmed autorid käsitlevad ka omaette liikidena. Sagedamini eristatakse 3 teisendit (vormi): Pseudotsuga menziesii f. caesia hall ebatsuuga. Kasvab Kaljumäestiku põhjaosas. Kõrgus 40...60 m. Käbid 5...7 cm pikad, väljaulatuvate kattesoomuste tipud ei ole tagasi käändunud. Tüve koor sügavarõmeline. Okkad (hallikas)rohelised, 2...3,5 cm pikad. Eestis kiirekasvuline. Kõrgus <40 m. Pseudotsuga menziesii var. glauca sinihall ebatsuuga. Kasvab Kaljumäestiku lõunaosas, Colorados. Kõrgus 30...40 m. Käbid 4...6 cm pikad, kattesoomused horisontaalselt kõrvale hoidvad või tagasi pööratud. Tüve koor sarnane kuuse koorele. Okkad sinakashallid, 1,5...2,5 cm pikad. Aeglasekasvulisem kui P. menziesii f. caesia. Kõrgus Eestis kuni 24 m. Pseudotsuga menziesii var. menziesii roheline ebatsuuga. Kasvab Põhja- Ameerikas Vaikse ookeani kaldal. Kõrgus 50...75 (90) m. © Ivar Sibul 2007 2012.
vaid suuremates metsamassiivides ja pesitsusvõimaluste puudumise tõttu ka suurematel lagealadel. (Linnumääraja, 2015) Pilt 45. Piiritaja (Apus apus), (Autor: Arne Ader), 2008 2.4.13. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: puukoristajalased (Sittidae) 2.4.13.1. Puukoristaja (Sitta europaea) Enda läbiviidud vaatlustel tuginedes võib järeldada, et puukoristaja ülemine kehapool on sinihallikas. Alumine kehapool on valge ning jalgade vahelt punapruun. Pealagi on sinihall, silma koha pealt must triip ja altpoolt valge. Nokk on pikk ja terav, musta värvi. Jalad on heledamat tooni – pruunikad. (Vaata pilt 46) Puukoristajat leidub parkides, kas lihtsalt selge või päikesepaistelise ilmaga, samuti päevasel ajal. Oma olemisega väga aktiivne ja kiire. Tavaliselt ronib puukoore peal pea alaspidi. Hulgulind, keda võib kohata aastaringselt. Põhitoiduks on suvel põhiliselt väikesed putukad, nende vastsed ja munad. Talvel toitub ka igasugustest puuseemnetest
· Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. 8. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) ja kanada tsuuga (Tsuga canadensis) Pseudotsuga menziesii - Harilik ebatsuuga kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika lääneosas. Esineb teisendeid: hall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku põhjaosas, kõrgus 40...60 m. Sinihall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku lõunaosas, kõrgus 30...40 m. Roheline ebatsuuga kasvab Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani kaldal, kõrgus 50...75 m. Eestis kultiveeriti harilikku ebatsuugat esmakordselt 19. sajandi teises pooles ja on meil küllaltki palju kultiveeritud parkides, harvem linnahaljastuses ja metsakultuurides. Sinihall ebatsuuga on meil üsna külmakindel. Kõige paremini kasvavad ebatsuugad meil värsketel, sügavapõhjalistel saviliiv- või liivsavimuldadel
Perekonnas kuni 7 liiki. Kuna liik kasvab väga laial territooriumil, mille piires kliima- ja kasvutingimused on väga erinevad, siis on areaali piires välja kujunenud 3 teisendid (alamliiki): Roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) – kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas. Sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) – kasvab Kanada Alberta ja Briti Columbia provintsis põhjas kuni Mehhikoni lõunas Hall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. caesia) – kasvab Kaljumäestiku põhjaosas, kahe eelmise teisendi vahepealsete tunnustega. Neist Eestis on enamlevinud sinihall ebatsuuga, kasvab 30-36 m kõrguseks. Oma kodumaal on eriti kiirekasvuline roheline ebatsuuga - nimetatakse gigandiks
Viimane punane nimestik erineb mitmes mõttes varasematest, sest hindamise Viimase kümne aasta jooksul on meie loodusest kadunud aluseks võeti IUCN-i välja töötatud uued reeglid. Enam ei hinnata liike metsmadar, sinihall luga, rabapistrik, punakurk-kaur, ja valikuliselt, selgitada tuleb kõikide piirkonnas elavate liikide olukord. Liigi euroopa naarits. Nemad kuuluvad kategooriasse Eestis Sookurg on üks vähestest varem ohustatud
ka kolm teisendit: var. menziesii (sün. var. viridis [Schwer.] Franco) alamliigina roheline e. rannikuebatsuuga; suurimate mõõtmetega teisend, kuid samas ka kõige külmahellem. Kasvab piki Vaikse ookeani rannikut, Briti Columbiast kuni California osariigini, ulatudes ka Kaskaadide ja Sierra Nevada mäestikeni. Meil talviti külmahell ja hukkub varem või hiljem. var. glauca (Beissn.) Franco (sün. P. glauca [Schwer.] Mayr) alamliigina sinihall ebatsuuga; see alamliik kasvab hariliku ebatsuuga areaalis, Kaljumäestiku kesk- ja lõunaosas, tungides üles kõrgele mägedesse. Nii okkad kui käbid on põhiliigist väiksemad, okkad kaetud tugeva vahakihiga, käbidel kattesoomused tavaliselt tagasikäändunud. On aeglasekasvulisem ja külmakindlam põhiliigist. var. caesia Schwer. (sün. P. caesia [Schwer.] Flous) alamliigina hall ebatsuuga;
annaabi.ee 
