Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule. Pabinasse sattumine tegi ära suurema osa, valge leht tundus veelgi tuhmim ja hirmuäratavam
Sitasitikas Põrnikat silmates on kohe selge - kes elavad mullas on reeglina tumedad kuni süsimustad, kes toituvad taimedest - värvilised Nimetusi sitasitikas, sitapõrnikas, sitasõnn, sitavurr, sitapombulane, sitamommuke, mummukas, momm, seasitikas, turilas on kasutatud ka muude suurte mardikate kohta põrniklaste sugukonnas peale sitasitika. Sitasitikad on 2 kuni 30 millimeetri pikkused. Sitasitikad söövad peamiselt sõnnikut aga nad ka söövad muid asju näiteks seeni, lagunenud lehti ja muid kõdunenud asju
Tänavatel jalutades ja maju silmates ei tohiks olla eriti raske aimata, kas tegu on vaese või rikka koduga. Kindlasti ei ole viisakas teiste ellu oma nina toppida, aga sellest saame järeldada, et kõigil on kujunenud teatud ettekujutused vaesusest ja rikkusest. On levinud arvamus, et rikas kodu on suur, ilus ja võib-olla ka uus maja koos suure tagahoovi ja parklaga, mis pakub peatumispaika nii mõnelegi kallile ja uhkele autole. Kindlasti peidab rikas kodu endas tohutul hulgal kallist mööblit, muidsuguseid sisustustarbeid ja suurt rõõmsat pere. Usun, et kui tegemist on rikka koduga, võib olla tegemist ka suure uhke villa ja kalli sisustusega, aga minu arvates on rikastes kodudes elavad inimesed alatihti ennasttäis ja egoistlikud. Tavaliselt ei oska seesugused inimesed hinnata seda, mis neil on ning leiavad, et rahaga saab osta kõike - kaasaarvatud õnne, armastust ja inimesi. Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui end...
Piltides on palju detailsust ja täpset kujutamist, mis loob pilte vaadates selguse. Paljudel maalidel värvid ei sulandu üksteise sisse, vaid ühe tooni üleminek teisele on küllaltki järsk. Selle näituse juures meeldibki mulle kõige enam mitmekülgsus. Pilte on väga palju erinevaid ning pilditeemasid on seinast seina. Mõnel maalil oli kujutatud looma, teisel jälle laeva. Piltide jutustavus meeldis mulle ka tohutult, hakkas kohe mõte edasi jooksma pilte vaadates. Igat pilti silmates tekkis pähe mitmeid mõtteid, millest järeldan, et autor sobiks hästi raamatu illustraatoriks. Eraldi tooks välja maali ,,Queen Mary", kus oli kujutatud merel olevat laeva. Ise ka saarlane olles ja merega palju kokku puutunud jäi see pilt silma. Pildi juures meeldis mulle selle konkreetsus. Detailid olid täpselt välja joonistatud ning värvide kasutusega ei olnud priisatud, kõik oli lihtne. Oli veel teisigi maale, mis mulle silma jäid, kuid see jäi enim meelde neist.
tööle, kooli ega lasteaeda, vaid suunduvad jahile, toitu otsima. Nad elavad oma võõrandunud maailmas, kus kehtivad kindlad reeglid ja märgistatud piirkonnad. Nad ei tunne kirjutatud seadusi, vaid vaatavad, kuidas kõige paremini toime tulla. Inimesed ei taha neid tunda, külmavärin ja vastikustunne valdab paljusid, kui näevad räsitud inimtompe prügikastist leitud hallitanud saia nosimas ja aukus kingi jalga proovimas. Ka väikeseid tänavalapsi silmates mõtleb nii mõnigi, et uih, need on nii halvad ja ulakad lapsed, targem on neist eemale hoida. Inimesed tunnevad end hästi, et nad ise nii ei ela, neid valdab kergendus ja rõõm, et nende elu on teisiti läinud. Tegelikkuses jääb paljudel aimamata asja tuum, et kogu see olukord on nii kurb. See on täiesti ebahumaanne, et inimesed otsivad sööki prügikastist, kerjavad ja paluvad almust, on alandlikud ja hoiavad teistest eemale ning peavad äraelamiseks kannatama vastikusi ja rõvedust.
Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu. Käid vilistes alla veel tänavaid valgeid, teel nälginud libudel näpistad palgeid ja hõiskad kui poisike silmates suli, kel süda kui metsloom ja silmad kui tuli. Sa viipad ta pimeda värava taha ja jätad tal' kübara, mantli ja raha. - siis kaisutad teda ja taandudes ruttu, kaod otsekui viirastus vihma ja uttu.
Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu. Käid vilistes alla veel tänavaid valgeid, teel nälginud libudel näpistad palgeid ja hõiskad kui poisike silmates suli, kel süda kui metsloom ja silmad kui tuli. Sa viipad ta pimeda värava taha ja jätad tal' kübara, mantli ja raha. - siis kaisutad teda ja taandudes ruttu, kaod otsekui viirastus vihma ja uttu.
Kordamine 1. Mõtestatud teksti õppides leia kohe pärast läbilugemist see minimaalne hulk võtmesõnu, mis annavad edasi teksti tuuma ja uudse sisu. Piisab 5-6 minutist. 2. Päev või paar pärast teksti kallal töötamist heida pilk selle võtmesõnadele ja proovi meenutada olulisimat tekstis. Piisab 5-6 minutist. 3. Nädal või paar pärast võtmemõistete meenutamist võta õpitud tekst uuesti käsile. Püüa jälle tuttaval viisil võtmesõnu meenutada, silmates ja vajaduse korral paberile visandades. Ununenut püüa võimalikult palju uuesti avastada. Piisab 5-6 minutist. 4. Kuu või kahe pärast võta tuntud meetod jälle kasutusele. Eksam · Eksam mõõdab mitte üksnes nõutava meelespidamist, vaid ka leidlikkust minimaalse meenuva ja käepäraseg teadmisega maksimaalselt palju öelda. · Eksamipalavik maalitakse endale väär kujutluspilt eksamist. Kujutatakse seda ette kui
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat
õhukeskkonnast. Nendes piirkondades, kus lund pole, ei muutu ka jänese karvastik valgeks. Inglismaa põhjaosas elutsevatel valgejänestel jääb karv ka talvel tähniliseks. Mõnedel kaugel Arktikas elavatel valgejäneste alamliikidel on aasta ringselt valge karvastik. Jänesele on olulised väga hea nägemine, haistmine ning kiirus. Silmad paiiknevad üsna kõrgel peas, niisiis on tema nägemisväli lai. Jänes näeb kaugele ja igasse suunda. Vaenlast silmates tardub ta kõigepealt lootuses, et teda ei märgata. Alles siis, kui ta näeb,et teda on avastatud, sööstab minema. Kaitseks vaenlaste eest uuristab jänes lume sisse pikki käike. Need kaitsevad valgejänest ka pakase eest, kuna neis on soojem. Kas tead, et ... Põhja-viikjänes (Ochotona alpina), Uraali mägedes ja Kesk-Aasias elutsev pisi- viiksjänes (Ochotona pusilla), kaljumäestikku asustav Ameerika viiksjänes
juuni öö ehk jaaniöö oli kõige olulisem öö, sest just siis ilmutasid näkid end kõige sagedamini. Jumalaga seotud paik Eestis: Jõgevamaal Puurmani vallas Tammiku külas asub Näkikivi, mis on looduskaitse all. Jumalaga seotud paiga legend: Kord hommikul vara läinud mees mööda Jägala jõe äärt heinamaale. Jões kivi otsas istunud valges riides näkk. Meest silmates tulnud näkk lähemale. Mees hakanud karjuma, näkk tulnud aga lähemale ja näkk viinud selle mehe jõkke. Igakord, kui keegi säält mööda läks, olnud sääl kuulda hääli. Alles aasta pärast visatud mehe laip jõest välja samale kohale. Peale selle olla sääl tihti nähtud
Liivi sõja päevil oli Tallinnale allunud lipkond Ivo Schenkenbergi juhtimisel. Ivo Schenkenbergi kutsuti Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks. Nad varitsesid nii ööd kui päevad venelasi, võtsid nad äkilise kallaletungiga vangi ja lasksid maha. Nad tegid sel viisil kõik venelased kogu Eestimaal nii araks, et nad lossidest kuskile ratsutada ei julgenud ja olid seal justkui piiramisrõngas. Kui oli vaja reisida, tegid nad seda kõrvalisi teid pidi ja kartsid igat metsatukka silmates, et seal Hannibali rahvas neid varitseb. 1579. aastal Ivo Schenkenberg hukkus venelaste käe läbi ja tema salk lagunes laiali. Sellega ei lõppenud aga "mõrtsukate" tegevus."Hannibali" rahva kõrval tegutses ka teisigi talupoegde lipkondi. Talupojad olid oma aja kohta hämmastavalt hästi relvastatud. Nende käsutuses oli ka arvukalt tulirelvi. Ka 1700 aastal, kui Venemaa ründas Eestit, pidasid eestlased sissisõda Vene vägede vastu ja samuti 1918 aastal, kui 24
Olulise mäletamise huvides tasuks tekst kohe lugemise järel veel korra läbi sirvida, tutvudes sedakorda ainult markeriga tähistatud kohtadega. Võtmesõnad ja muud esiletõstetud kohad toovad silme ette selle, mis tundus tähtis ja huvitav. Küsimärkide kohal võib kontrollida, kas miski pole saanud juba selgeks. Kui see peaks nii olema, võib vastavale küsimärgile kriipsu peale tõmmata. Värv virgutab alateadvust. Kui sul tekib mingit märksõna silmates tunne, et tead tõepoolest selle tähendust ja oskad seda ka selgitada, annab see tunnistust, et oled ainest aru saanud. Päeva või paari või nädala möödudes piisab sulle märgistatud teksti pelgast silmamisest, et järele vaadata, kas aine on meeles püsinud või mis osas see hakkab ununema. Kui miski on hakanud meelest minema, aitab esiletõstetu aga leida üles just need kohad, mida tasuks korrata.
karjusid: ,,Pronks läheb! Pronks läheb!" Ja juba ta oligi jõe ääres. Siin lendlesid piiksudes nepid, prääksusid pardid. Päike praadis palavalt, ja veest tõusis selline välge, et valus oli vaadata. Jakov läks mööda kaldaäärset jalgrada ja nägi, kuidas supelmajast väljus paks punapõskne daam, ning mõtles temast: ,,Tskae koletist!" Supelmaja lähedal püüdsid poisikesed lihaga vähke; teda silmates pistsid nad tigedalt kisama: ,,Pronks! Pronks!" Ning siis on vana lai tohutu õõnega paju, ja selle otsas varesepesad... Ning äkki kerkis Jakovi mällu nagu elavalt heledate juustega lapsukene ja paju, millest Marfa oli kõnelnud. Jah, seesama paju see ongi roheline, vaikne, nukker... Kui vanaks ta vaesekene on jäänud! Ta istus paju alla ja hakkas meenutama. Teisel pool kaldal, kus nüüd on luht, seisis siis
Samuti vaireerub meie suhtumine kommipaberisse, mille muidu viskaksime prügikasti aga kui tegu on biolagunevast materjalist paberiga, siis miks ei või ma teda metsa alla visata, kui ta kiiremini laguneb, kui tavaline kommipaber? Jah, kõik saab alguse inimesest, ometi oleme nii tugevasti mõjutatud sellest, mida mõtlevad ja ütlevad teised meie ümber. Kui politseid ei ole, jooksen ülekäigu rajale punasega, silmates aga mundrimeest, kardan trahvi teha ja siis on mul aega küll.
Iga sekretäri töö erineb teise omast. Eestimaal on traditsiooniliselt juhi ja sekretäri koostöö laabumises kajastunud sekretäri hea väljanägemine, käitumine, meelerahu ja silmavaade. Kui iga tööpäev algab rõõmsa tõdemusega, et tööle on meeldiv tulla, sest sekretäri vajatakse ja oodatakse, siis laabub ka töö rõõmsameelselt. Sellisena pole raske olla ettevõttes tunnustatud ja sõbralik perenaine. Niisuguse olemisega sekretäri silmates hindab ka ettevõtte külastaja kindlasti asutuse kultuuri, edukuse ja sisekliima positiivseks. Ka kolleegid saavad juhi jutule tulles julgust, sest sekretäri suhtumisest mõistetakse väga tihti juhi soosingut või siis sallimatust. Eduka koostöö tagab Eesti ettevõtete juhtide arvates : sekretäri ametialane kompetentsus tema distsipliin nägus ja puhas välimus ning heatujulisus.
Õhtuks jõuavad nad laagrisse, Ekke võtab oma koti seljast ja astub suitsusesse kotta. Ta silmab noori naisi, nende lapsi ja vanu mehi. Nüüd hakkavad mehed küsima Ekkelt igasugu küsimusi tema põgenemise kohta, aga Ekke kostab selle peale ainult seda, et ta otsib ennast. Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis. Nüüd ütleb Uutsöl ekkele, et too võib tema juurde jääda, sest ta ei kavatse meile midagi halba teha. Ekke Moor on saanud Uutsölt kasetohtu, vaiu, nööri ja poronahku, nendest ehitab ta enesele kose kaldale telgi, ning katab selle seest sambla ja heinaga. Nüüd mõtleb ta, nagu oleks midagi puudu, aga tegelikult on tal kõik olemas, ta on ihuüksi oma telgis ja keegi ei sega teda, tal ei ole vaja eraldada telki kaheks, naised ja mehed, ta on rahul nii nagu ta on
Õhtuks jõuavad nad laagrisse, Ekke võtab oma koti seljast ja astub suitsusesse kotta. Ta silmab noori naisi, nende lapsi ja vanu mehi. Nüüd hakkavad mehed küsima Ekkelt igasugu küsimusi tema põgenemise kohta, aga Ekke kostab selle peale ainult seda, et ta otsib ennast. Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis. Nüüd ütleb Uutsöl ekkele, et too võib tema juurde jääda, sest ta ei kavatse meile midagi halba teha. Ekke Moor on saanud Uutsölt kasetohtu, vaiu, nööri ja poronahku, nendest ehitab ta enesele kose kaldale telgi, ning katab selle seest sambla ja heinaga. Nüüd mõtleb ta, nagu oleks midagi puudu, aga tegelikult on tal kõik olemas, ta on ihuüksi oma telgis ja keegi ei sega teda, tal ei ole vaja eraldada telki kaheks, naised ja mehed, ta on rahul nii nagu ta on
» küsis ta pärast seda Jaanuselt. «Ma olen vaba mehe poeg,», vastas Jaanus uhkusega. «Kas sa elad ka niisuguses lossis kui meie?» päris Emmi. «Kas teil on ka aed ja hoov?» «Meie ei ela niisuguses lossis kui teie, aga meil on oma maja.» «Ja aed kah?» «Aed on kah.» «Kas teil hobuseid ja sulaseid ka on?» päris Oodo. «Jah on. Head hobused ja tublid sulased. Aga kubjast ei ole.» Parajasti astusid rüütel Raupen ja Tambet lossiuksest välja trepile. Lapsi silmates hüüdis rüütel: «Ae, kust te selle seltsilise võtsite? Kes see on?» «See on meie sõber Jaanus,» vastasid Oodo ja Emmi ühest suust. «Temal on ka loss ja hobused ja sulased,» seletas Oodo. «Ja aed ja hoov on tal ka,» lisa Emilia. «Tohoo!» naeris rüütel, «küll on rikas sõber! Kes ta siis on?» «See on minu poeg Jaanus,» seletas Tambet 24 naeratades. Lossihärra laste sõprus tema poja vastu meelitas teda väga. «Soo? Või sinu poeg
ütles dArtagnan. «Lähme siis,» lausus proua Bonacieux. «Usaldan ennast teie hoolde, mu noor sõber.» DArtagnan tõmbas ettevaatlikult riivi eest ja kergelt otsekui varjud libisesid nad sisemise ukse kaudu koridori, läksid käratult trepist üles ja astusid d'Artagnani tuppa. Tuppa jõudes barrikadeeris noormees kindluse mõttes ukse. Nad liginesid mõlemad aknale ja nägid luugi prao vahelt Bonacieux'd ühe mantlis mehega vestlemas. Silmates mantlis meest, kargas dArtagnan püsti, tõmbas pooleldi välja oma mõõga ja tormas ukse poole. See oli mees Meung'ist. «Mis te ometi teete?» karjatas proua Bonacieux. «Saadate niiviisi meid kõiki hukatusse.» «Ma vandusin, et tapan selle mehe!» hüüdis d'Artagnan. 198 «Praegusel hetkel ei kuulu teie elu teile, see on pühendatud teistele. Kuninganna nimel luban teil söösta vaid sellesse hädaohtu, mis on seotud teie teekonnaga.» «Iseenese nimel ei käsi te midagi?»
(What is that Thing Called Love) ..................................... Cole Porter 6. Katjuša............................................................................... vennad Pokrass arr. B. Kõrver 7. KLAVERISOOLOD: Boris Kõrver mängib oma kompositsioone 8. Kuri kuningas .............................................................. ..... arr. Geraldo 9. Silmates veepiiri (I Cover the Waterfront) ....................... Green, Gray 10. Meeleolus (In the Mood) .................................................. Glen Miller 11. Tiigri hüüd (Tiger Rag) .................................................... Domenic La Rocca Vaheaeg 12. Uisutajad Waldteuffel arr. H. Speek 13
annaabi.ee 
