pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu Prunus domestica ploomipuu Selts Fagales pöögilaadsed eluvormilt puittaimed, sümbioosis bakteritega Frankia perekonnast Õied ühesugulised, silmapaistmatud nutjates või tähkjates, sageli rippuvates õisikutes Õiekate lihtne, koosneb 6 õiekattelehest Kroon puudub, Vili pähkel Enamik liike kuulub sugukonda pöögilised (Fagaceae), sellele lähedane on sugukond kaselised (Betulaceae), mis on levinud nii põhja- kui ka lõunapoolkera parasvöötmes, sinna kuuluvad perekond kask (Betula), lepp (Alnus) ja sarapuu (Corylus). Sug Fagaceae pöögilised
Mullastik- Niiskus- Valgus- päiksepaisteline Haljastusväärtus- kasutatakse vertikaalhaljastuses, seintel jne Puu võra- Lehed- sõrmroodsed, saagjaservalised lihtlehed Õied- rohekad, viietised, ühe või kahesugulised, pööristes Viljad- 2-4 seemneline lihakas mari METS-VIINAPUU Parthenocissus Mullastik- Niiskus- Valgus- poolvarjus ja päikesepaistelises Haljastusväärtus- kasutatakse seintel, Puu võra- Lehed- vahelduvad, liit või lihtlehed Õied- ühe või kahesugulised, rohekad, silmapaistmatud, kännastes Viljad- tumesinine kuni must mari KIKKAPUU Euonymus Mullastik- lubjarikas, ei talu niisket mulda Niiskus- Valgus- poolvarju Haljastusväärtus- dekoratiivsed Puu võra- Lehed- vastakud, lihtlehed Õied- neljatised kuni viietised, kahesugulised, rohekad kuni punakad Viljad- 4-5 pesaline kupar TSELASTER Celastrus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- laialdaselt kasutatakse vertikaalhaljastuses Puu võra-
Tavaliselt on nad ümbritsetud õiekattega, mis koosneb õiekattelehtedest. Õied võivad olla kahesugulised, mis sisaldavad nii emakat (emakaid) ja tolmukaid või ühesugulised, sisaldades kas emakat või tolmukaid. Kui isas- ja emasõied või -käbid esinevad ühel ja samal taimel, nimetatakse sellist taime ühekojaliseks, kui aga isas- ja emasõied või -käbid arenevad sama liigi erinevatel taimedel, nimetatakse sellist taime kahekojaliseks. Tuultolmeljatel puudel on tavaliselt silmapaistmatud õied (kaselised, pöögilised jt.) Puittaimede õite värvus on tihti valge, eriti neil liikidel, mis õitsevad kevadel ja suve alguses. Suve keskel ja teisel poolel õitsevad taimed on enamasti värviliste õitega, olles koolast, roosat, violetset või punast tooni. Vähem tähtis pole ka õite lõhn, meelitamaks ligi neid tolmeldavaid putukaid. Õite lõhna põhjustavad nende poolt eritatavad eeterlikud õlid, midatuntakse ligikaudu 500 sorti. Viljumine on taime oluline elujärk
pruunikasrohelisena. oranzikaks või punakaspruuniks, dekaad. harilikult mägedes. Tihedus 0,45-0,53 g/cm3. Silmapaistmatud õied on urbades ja Lehed on enamuses piklikmunajad, ilmuvad koos lehtedega. Isasurvad Aasias, Jaapan, teravatipulised, kahelisaagjad ja moodustuvad eelmise aasta sügisel Väike-Aasia Valkja, kõva, raske puit,
SUURUS 10-20m VÕRA Tihe, ümar võra KOOR, VÕRSED Pruunikas koor, noored võrsed rohekaspruunikad. LEHED Rohelised, läikivad, erineva kujuga lehed, kahte sarnast lehte väga raske leida. Lehed kuni 15 cm pikad ja kuni 10 cm laiad, ebakorrapäraste sisselõigetega, õhukesed, kollakasrohelised, alus veidi südajas, leheroots sisaldab piimmahla. Kuldkollane sügisvärv. ÕIED, VILJAD Õied rohekad, silmapaistmatud, kerajad. Liitviljad kuni 2 cm pikad, punakad, magusad, söödavad, valmivad juulis-augustis. Taimed hakkavad vilja kandma alles kümne aastaselt. Valge mooruspuu on nime saanud pungade värvi, mitte viljade järgi. Viljad võivad olla ka näiteks lillad või mustad. KASVU- Eelistab kergemaid hästi õhustatuid saviliivmuldi. TINGIMUSED
meenutab õit. Mõnikord on õisikud koondunud kännaseks või pööriseks. Õisiku umber paiknevad kattelehed moodustavad üldkatise. Üldkatise lehtede asetud üksteise suhtes, samuti nende kuju ja värvus on süstemaatikas ja määramisel eristustunnusteks. Õisikupõhi võib olla nõgus, lame ja kumer; sile või süvenditega; kaetud sõkalsoomuste või karvakestega; seest täis või õõnes. Õied on väga mitmesugused – üsna suured ja eredavärvilised või väikesed, silmapaistmatud. Tüüpilisel juhul on nad neljaringilised. Kroon on viietine, tupp muutub karvakimbuks ehk pappuseks või taandarenenud. Tolmukkond koosneb viiest vabade niitide ja toruks kokkukasvanud peadega tolmukast. Selline tolmukkonna ehitus on iseloomulik üksnes korvõielistele. Emakkond on tsönokarpne, kahest viljalehest. Emakaid on üks. Sigimik alumine, 1-pesaline. Pikk emakakael paikneb tolmukapeadest torus, sellest ulatub välja tavaliselt 2-hõlmaline emakasuue
astelpaju ka Eesti aladel. Võrsed: noorelt hõbejad (soomused ja tähtkarvad), hiljem roostepruunid, astlad tugevad, 2...7 cm pikad, emastaimedel pungad suuremad piklikud, teravatipulised, isastaimedel väikesed ümarad. Lehed: lineaal-lantsetjad, 2...8 x 0,2...0,8 cm, tömbi tipu ja kiilja alusega, käändunud leheservadega, pealt hõbejalt rohelised, alt pruunikas- kuni kollakas-hõbejad, kaetud heledate soomuste ja tähtkarvadega, peaaegu istuvad Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad, V. Viljad: mahlased, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid, 1000 seemne mass kui 15 gr., Viljad sisaldavad kuni 3,5 % erinevaid suhkruid, kuni 2,5 % erinevaid happeid ja kuni 450 mg % askorbiinhapet ning umbes kümmekond muud vitamiini. Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine.
Mõnikord on õisikud koondunud kännaseks või pööriseks. Õisiku umber paiknevad kattelehed moodustavad üldkatise. Üldkatise lehtede asetud üksteise suhtes, samuti nende kuju ja värvus on süstemaatikas ja määramisel eristustunnusteks. Õisikupõhi võib olla nõgus, lame ja kumer; sile või süvenditega; kaetud sõkalsoomuste või karvakestega; seest täis või õõnes. Õied on väga mitmesugused üsna suured ja eredavärvilised või väikesed, silmapaistmatud. Tüüpilisel juhul on nad neljaringilised. Kroon on viietine, tupp muutub karvakimbuks ehk pappuseks või taandarenenud. Tolmukkond koosneb viiest vabade niitide ja toruks kokkukasvanud peadega tolmukast. Selline tolmukkonna ehitus on iseloomulik üksnes korvõielistele. Emakkond on tsönokarpne, kahest viljalehest. Emakaid on üks. Sigimik alumine, 1-pesaline. Pikk emakakael paikneb tolmukapeadest torus, sellest ulatub välja tavaliselt 2-hõlmaline emakasuue. Vili-
Mõnikord on õisikud koondunud kännaseks või pööriseks. Õisiku umber paiknevad kattelehed moodustavad üldkatise. Üldkatise lehtede asetud üksteise suhtes, samuti nende kuju ja värvus on süstemaatikas ja määramisel eristustunnusteks. Õisikupõhi võib olla nõgus, lame ja kumer; sile või süvenditega; kaetud sõkalsoomuste või karvakestega; seest täis või õõnes. Õied on väga mitmesugused üsna suured ja eredavärvilised või väikesed, silmapaistmatud. Tüüpilisel juhul on nad neljaringilised. Kroon on viietine, tupp muutub karvakimbuks ehk pappuseks või taandarenenud. Tolmukkond koosneb viiest vabade niitide ja toruks kokkukasvanud peadega tolmukast. Selline tolmukkonna ehitus on iseloomulik üksnes korvõielistele. Emakkond on tsönokarpne, kahest viljalehest. Emakaid on üks. Sigimik alumine, 1-pesaline. Pikk emakakael paikneb tolmukapeadest torus, sellest ulatub välja tavaliselt 2-hõlmaline emakasuue. Vili-
Tolmukaid 3-6, viljalehti 1-3 Vili – pähkel või luuvili Sugukond hundinuialised – Typhaceae Üks perekond kogu põhjapoolkeral ja Lõuna-Aafrikas Rohttaimed roomava maa-aluse tärkliserikka risoomiga, ühekojalised Õied ruljates tõlvikutes, ülaosas isasõied, alaosas emasõied Isasõies kolm tolmukat, emasõies üls emakas Vili – pähklike Sugukond loalised - Juncaceae Rohttaimed, lehed kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehtede sarnased Tuultolmlevad Õied silmapaistmatud, tihedates ühe või kahe kandelehega pööristes Õiekate kolmetine, kroon ei ole eristunud Vili: kupar P3+3 A3+3 G3 Umbes 200 liiki põhiliselt põhjapoolkeral Eestis luga (Juncus), 19 liiki ja piiphein (Luzula), 6 liiki Sugukond lõikheinalised – Cyperaceae Põhjapoolkera parasvöötmes, üle 4000 liigi Märjad või niisked kasvukohad Rohttaimed kolmekandilise säsika varrega, sõlmekohtadeta Lehed pikad, kitsad, kinnise tupega, enamasti kolmes vertikaalses reas Õied tuultolmlevad
Mõtlejad võisid just selle abil seista üksteisega tihedamas kontaktis. Vaimset läbikäimist õpetlaste vahel soodustas omakorda seegi, et ühise läbikäimise keelena kasutati tollal pea eranditult ladina keelt. Seoses uue võimalusega teadmiste populariseerimisel hakkas tõusma ka üldine haridustase. Lisaks trükikunstile tuli tol ajal kasutusele veel muidki tänapäevaks laialdaselt levinud tehnilisi vahendeid astronoomidele teleskoop, meresõitjatele kompass. Need iseenesest üsna silmapaistmatud tehnilised saavutused on etendanud küllalt mainimisväärset osa nii teaduslike avastuste kui ka nendega seostud uute tunnetuste ja mõtete tekkimisel. Reformatsioonil oli nii poliitiliselt kui kultuuriliselt pelgalt usuelu sündmusest ulatuslikum tähendus. See aga ei tähenda, et me peaksime nägema selles otsest teerajajat tollasele filosoofilisele mõtlemisele. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu
sinakasrohelised ja lühikarvased, 5-10 cm pikad. Õied lamedates õisikutes, kollakasvalged, õitseb mais. Kasutatakse haljastuses. 42. Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Levinud Lääne-Euroopast Väike-Aasiani, Venemaal. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Kahekojaline. Valgusnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Talub mulla soolsust, linnatingimusi, üleujutusi ja toiteainetevaest pinnast. Lehed lineaarsüstjad, mõlemaltpoolt hõbedaste karvadega 3-7cm pikad. Õied väikesed, silmapaistmatud, meerikkad. Viljad oranžid, söödavad, hapud. Seemned piklikud, tumepruunid. Sümbioosis mügarbakteriga ja rikastab pinnast mullalämmastikuga. Kasutatakse pinnasekinnistajana, haljastuses ja marju toiduainetööstuses. 43. Perekond Prunus Toompuu perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad ühekojalised lehtpuud ja – põõsad. Lehed ovaalsed, elliptilised, peene või jämesaagja servaga, terava tipuga, näärmetega. Õied valged või roosad, kobarates ja lõhnavad. Vili mahlane
Võrsed: noorelt hõbejad (soomused ja tähtkarvad), hiljem roostepruunid, astlad tugevad, 2...7 cm pikad, emastaimedel pungad suuremad piklikud, teravatipulised, isastaimedel väikesed ümarad. Lehed: lineaal-lantsetjad, 2...8 x 0,2...0,8 cm, tömbi tipu ja kiilja alusega, käändunud leheservadega, pealt hõbejalt rohelised, alt pruunikas- kuni kollakas-hõbejad, kaetud heledate soomuste ja tähtkarvadega, peaaegu istuvad. Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad, V. Viljad: mahlased, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid, 1000 seemne mass kui 15 gr., VIII-IX. Harilik a. talub mulla soolsust, linnatingimusi, tuulist kasvukohta, üleujutusi ja üsna toitainetevaest pinnast. Valgsnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Kasvab sümbioosis mügarbakteritega ja rikastab pinnast mullalämmastikuga.
Troopilises Ameerikas levinud sugukond, üle 2000 liigi Rohttaimed, sageli lühivarrelised epifüüdid Lehed juurmise kodarikuna, rööproodsed, kseromorfsed Paljud koguvad vett lehekodariku keskele lehtrisse Õiekate kolmetine, tupp ja kroonlehed Õied värvikates õisikutes, kandelehtedega Vili: mari või kupar. Toataimed. Ananass Ananas comosus. liitvili Sugukond loalised Juncaceae Rohttaimed, lehed kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehtede sarnased Tuultolmlevad.Õied silmapaistmatud, tihedates ühe või kahe kandelehega pööristes Õiekate kolmetine, kroon ei ole eristunud Vili: kupar P3+3 A3+3 G3 Umbes 200 liiki põhiliselt põhjapoolkeral Eestis l uga ( Juncus ), 19 liiki ja piiphein ( Luzula ), 6 liiki Sugukond jõgitakjalised – Sparganiaceae Üks perekond põhjapoolkera parasvöötmes, veetaimed Rohttaimed, lehed varrel vahelduvalt Õisikud koosnevad ümaratest osaõisikutest, asetsevad lehekaenaldes, alumised emasõitega, ülemised isasõitega Õiekate 3-6
13.1.Iseloomustus Harilik pukspuu on pärit Lõuna-Euroopast, kus ta võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, 40 cm tüvediameetriga alusmetsarinde madalaks puuks ning moodustab harva ka puhtpuistuid.. Tüvekoor on hallikaskollane ja madalrõmeline, võrsed neljatahulised ja värvuselt rohelised. Lehed meenutavad mustika lehti, elliptilised kuni piklikmunajad, 1,5…3 x 0,5…1,5 cm, nahkjad, pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, lühikese rootsuga. Õied silmapaistmatud, rohekad, lehtede kaenaldes. Viljad munajas-kerajad, 0,7…1,0 cm pikad, tipus väikeste sarvekestega, valmivad sügisel hilja. Meil on harva seemned valminud. Põõsad on väga aeglasekasvulised ja väga varjutaluvad. Eelistab kasvada lubjarikastel muldadel. Taimed on mürgised, eriti lehed ja võrsete koor. Talub suurepäraselt pügamist ja moodustab tiheda põõsa. Sobib poolvarjuline kasvukoht (aiasõber). 13.2.Hooldus ja paljundamine
Võrsed neljakandilised, oliivrohelised ja karvased. Lehed: igihaljas, lehed vastakud, terveservalised, nahkjad, ovaalsed või elliptilised, 1-3 cm pikad. Pealt tumerohelised ja läikivad, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb aprillis-mais. Emasõied suurtes peades võrsete tipus, isasõied väikestes peades emasõisiku alusel. Õied kollakasrohelised, silmapaistmatud. Viljad munajas-kerajad, valmivad sügisel hilja Kasvutingimused: soojalembene. Väga varjutaluv, eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi. Väga aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, kasutatakse pügatud ja vabakujulise hekina, harvem üksikpõõsana.
Kõrgus alla 6 (10) m. Harilik a. talub mulla soolsust, linnatingimusi, tuulist kasvukohta, üleujutusi ja üsna toitainetevaest pinnast. Valgsnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Kasvab sümbioosis mügarbakteritega ja rikastab pinnast mullalämmastikuga · Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. · Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad. · Viljad: mahlased, söödavad, hapud, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid · Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Viljadest valmistatud keedist kasutatakse paljude haiguste raviks. · Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse
on inimesed mõistnud ning keskkonnakaitse üks ülesanne on seda säilitada. Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil Liigilise mitmekesisuse e liigirikkuse all mõistetakse kõiki maailmas olemasolevaid liike bakteritest imetajateni. Seni on kirjeldatud üle 1,8 miljoni liigi, kirjeldamata liike on aga mitu korda rohkem. Uusi liike avastatakse ja kirjeldatakse iga päev. Kõige rohkem tundmatuid liike on putukate ja teiste selgrootute hulgas. Sageli on nad silmapaistmatud ja pole seetõttu pälvinud uurijate tähelepanu. Liigid, keda pole jõutud uurida, võivad oma ökosüsteemis olla aga väga tähtsal kohal. Kõige enam on uuritud linde, imetajaid ja parasvöötme õistaimi, kuid ka nende hulgas on seni meile tundmatuid. Mingi piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest rääkides peetakse eelkõige silmas seal elavate liikide arvu, sest seda on lihtsam hinnata. Üks ökosüsteem on liigirikkam kui teine
annaabi.ee 
