Silm Konstantin Jemeljanov OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Sisukord Silm silma struktuur Faktid silmast Inimeste silma struktuur Kasutatud materjal Silm Silm, paariline nägemiselund. Koosneb silmamunast, mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Faktid silmamunast · Silma kaal on ombes 7,5 grammi. · Silma pikkus on umbes 24,00mm Inimese silma struktuur TÄNAN Kasutatud materjalid http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1
Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus KAMEELEONI NÄGEMINE Referaat Nägemise arengus ja binokulaarses nägemises Tallinn 2013 Kameeleoni silmad on peaaegu üleni ühinenud poolkerajate üla- ja alalaugudega kaetud ning silmamunast näha on vaid pupill. See kaitsev koonusjas laug liigub koos silmaga. Joonis 1. Kameeleoni silmamuna ilma kaitsate laugudeta (A) ning kõrva asukoht. (B) Kõik teised liikuvate silmadega loomad vaatavad mõlema silmaga ühte suunda, kameeleonil liiguvad need aga teineteisest sõltumatult ja võivad pöörduda 180º ulatuses horisontaalasendis ja 90º võrra vertikaaltasandis. (Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli.
Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Läätsesid kasutatakse ka mikroskoopides ja teleskoopides. Läätsi, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Silm Silm koosneb silmamunast, mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mõõda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse
Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet 1. väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja 2.a)Silmalaud-Kaitseb silmamuna kuivamise, vigastuste organismile ohtlike olukordade kohta. ning liigse valguse eest. b)ripsmed-kaitsevad silmamuna tolmu ja prügi eest. 7.Kuulmisetervishoid: c)Kulmud-juhivad higi ja vee silmamunast eemale. 1.Tuleb vältida müra ja väga tugevaid helisid d)Pisarnäärmed-toodavad pisaravedeliku silmamuna (kõrvaklapid,kõrvatropid mis summutavad helisid) niisutamiseks ja prügi välja uhamiseks silmast. 2.Väliskõrva tuleb regulaarselt pesta et eemaladada e)Lihased liigutavad ja pööravad silmamuna mustus ja vaik. 3.kui satub vett kõrva, siis raputada see 3.Silmaavast lähevad valguskiired läbi silma läätse. Lääts välja.4
3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub rutuse analüüs 4. närvikiududest(eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5. reageerivast organist. Ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs, ja vastuste suunamin elunditesse. Lihtsate reflekside korral ringleb impulses ainult seljaajus nind inimene reageerib liigutusega. MEELEELUNDID SILM SILM nägemiselund mis koosneb silmamunast ja abielunditest(laug,ripsmed,lihased) Laug,ripsmed,lihased kaitsevad silma. Silmalihased hoivad silma paigal. Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaläätse kuju muutmine aitab näha lähedale ja kaugele. Esemet peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta,silmaava, läätse klaaskeha, ja koonduvad võrkkestale.kujutis moodustub võrkkestale vähendatult ja taguspidi. Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus
Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e. skleera (sclera), mille nähtavat, eespoolset osa
SILM Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. (LISA 1) Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silm koosneb : Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab kõõrdsilmsust. Silmamunast, mis on kerajas õõnes moodustis. Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele: Silmaava ehk pupilli kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. Sõltuvalt valguse tugevusest muudab silmaava oma suurust (hämaras suurem, valges väiksem). Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. Silmalääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubile.
täidab ruumi sarvkesta ja läätse vahel; vesivedeliku rõhk on “silma siserõhk” (selle tõusul tekib glaukoom). 2. Lääts (lens) – kaksikkumera kujuga läbipaistvatest kiududest elastne moodustis; murrab läbivaid valguskiiri, fokuseerides neid reetinale – selleks vajalik kuju muutmine e. akommodatsioon (kuju reguleerivad ripskeha lihased). 3. Klaaskeha (corpus vitreum) – sültjas, täidab läätsest tahapoole jääva osa silmamunast; hästi läbipaistev. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased: a) ülalau tõsturlihas; b) silmamuna pööravad lihased – kokku 6 (4 sirglihast ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees silma sõõrlihas ja sidekude, silma poolt kaetud konjuktiiviga – õhenenud nahaga; ülalaust kõrgemal kulmud. 3. Pisaraaparaat: a) pisaravedelik – puhastab ja niisutab silmamuna pinda; b) pisaranääre –
lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. 1 Nägemine Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks. Fibrooskest eesmine 1/6 on läbipaistev veresoonteta sarvkest ja ülejäänud 5/6 läbipaistmatu kõvakest e skleera. Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas
seda pleuraks, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneumiks. Ühesugust ülesannet täitvad organid moodustavad organite süsteemi. Eristatakse liikumis-, seede-,hingamis-, eritus-, sugu-, vereringe- ja meeleorganeid, närvisüsteemi, keha väliskatet ja sisenõrenäärmeid. Liikumisorganite all mõeldakse luid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Lihased kujutavad endast aktiivseid liikumisorganeid, ülejäänud moodustavad passiivse osa, mida nimetatakse skeletiks. 32. Silm Koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on väline, tugev kiud- e. fibrooskest (tunica fibrosa bulbi) silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. Kiudkesta eesmine osa on läbipaistev sarvkest e
Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e
mitte ainult silmamuna vigastumise korral, vaid ka nägemisnärvi läbilõikamise korral. Meeleorganid jagunevad nägemis-, kuulmis-, maitsmis- ja haistmisorganiteks. 46. Silm Silm on nägemisorgan ning on meeleorganitest üks olulisemaid selle kaudu saadava informatsioonihulga tõttu. Silm annab valguskiirte vahendusel informatsiooni kehast erinevas kauguses esinevate esemete kohta, mistõttu kutsutakse seda ka distantsiretseptoriks. Silm koosneb silmamunast ja sellega seostuvatest lisaorganeist (silmalaud, pisaranääre, silmamuna lihased). Koos nägemisnärvi, ajusiseste juhtteedega ning suurajus asuva nägemistsentriga moodustab silm nägemisnalaüsaatori. Silmamuna on ühendatud peaajuga nägemisnärvi kaudu ning selle sein on kolmekestaline – väljastpoolt sissepoole on kihid järgnevad: kiud- ehk fibrooskest, soon- ehk vaskulooskest ja sisekest e. võrkkest. Silmamuna sisemus koosneb vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. 47. Kõrv
koorde. Saadud andmete analüüsi tulemusena tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm
Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta. 6. Nägemismeel Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud, ganglionirakud. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus Inimene suudab eristada umbes 160 värvust. Lisaks sellele suudame tajuda värvuste
selliselt, et kujutis, mis langeb võrkkestalesilma tagaosas, oleks terav. Võrkestas pupilli vastas, paikneb fotoretseptoritest - kolvikestest - koosnev kollatähn. Seal on nägemisteravus suurim. Kohas kus nägemisnärv väljub silmamunast, asub pimetähn. Silmamuna tagaseina võrkkestal tekib selge, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Sündides näeb inimene kõike tagurpidi, kogemuse kasvades õpib aju kujutist õigetpidi pöörama. 4 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värviaistingu sünd Valgusaisting tekkib ajus keerulises koostöös silma võrkkesta valgustundlike retseptoritega, esemelt peegelduvad
3. Meeleelundite füsioloogia. Naha retseptoorsete funktsioonide, maitsmismeele ja nägemise uurimine. Väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtmine ja edastamine kesknärvisüsteemi toimub meelesüsteemide vahendusel. Meeleelund ning sinna juurde kuuluvad aferentsed juhteteed ja kesknärvisüsteemi osad moodustavad funktsionaalses mõttes meelesüsteemi. nägemismeele uurimine 1. silma pimetähni suuruse ja asukoha määramine nägemisväljas. Pimetähn - nägemisnärvi silmamunast väljumise koht, kus valgustundlikud sensorid võrkkestas puuduvad. 1. Vaatlusalune seisis 1m kaugusel tahvlist, kuhu tema silmade kõrgusele joonistasime tahvlile ristikese. 2. vaatlusalune sulges parema silma ja vaatas vasaku silmaga ainult ristikest. 3. Alustades ristikesest, liigutasime vaevu põleva hõõgniidiga elektripirni tasapinnal ristikesest kaugemalt ja vaatlusalune ütles, kui ta seda enam ei näinud. Samamoodi leidsime piiri, kust
kepikesed on tundlikud valguintensiivsusele. * mehanoretseptorid – reageerivad mehaanilistele muutustele (rõhk, väänamine) * termoretseptorid – reageerivad temperatuuri vahetusele * valuretseptorid – toovad ärritudes valuaistingu Kogu signaal muudetakse AP-ks, mis kantakse närvirakkude abil ajju. 45. Silma ehitus ja silmamuna kestad. Oculus. Silm koos nägemisnärviga moodustab nägemisorgani (organum visus). Silm koosneb silmamunast (bulbus oculi) ja abiaparaadist: silmalihased, silmalaud, konjunktiiv, pisaraaparaat. Silmamuna sein koosneb kolmest kestast: 1. Välimine fibrooskest, tunica fibrosa bulbi (sarvkest ja valgekest) 2. Keskmine soonkest, tunica vasculosa bulbi (vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest) 3. Sisekest (võrkkest) e reetina, tunica interna seu retina (pimeosa ja optiline osa, nende piiriks saagserv) Veel saab eristada ka läätse (lens) ning klaaskeha. 46. Reetina kihid.
Meeleorganid jagatakse: Nägemisorgan e silm Kuulmis- ja tasakaaluorgan (sisekõrvas paiknev Corti organ ja vestibulaarsüsteem) Maitsmisorgan Haistmisorgan Lisaks paiknevad mitmed sensoorsed süsteemid nii nahas kui ka nt lihastes ja kõõlustes (lihas- ja kõõlusekäävid) SILMA EHITUS. SILMAMUNA KESTAD. Silm on paariline organ, mis koosneb: Silmamunast Nägemisnärvist Peaaju kuklasagaras paiknevast nägemiskeskusest Lisaks on silmal olemas abiaparaat, mille moodustavad silmamuna liigutavad lihased, silmalaud, konjuktiiv, pisaranäärmed Silma koed arenevad: Neuroektodermist – reetina, iirise ja tsiliaarkeha epiteel, pupilli ahendavad ja laiendavad lihased, nägemisnärv Pinnaektodermist – lääts, sarvkesta epiteel, konjuktiiv, pisaranääre koos viimasüsteemiga
kaitse kuivamise, alajahtumise, vee aurumise eest. Marrasknaha all asub pärisnahk. Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid kiude. Nahaalune kude, rasvkude, on energiavaruks ja soojaisolaatoriks. 94 Joonis 6.29. Naha ehitus Naha derivaadid (tuletised) Marrasknahast moodustuvad mitmesugused derivaadid. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. Nende ülesanne on kaitse ja kompimine. Nahas leidub suurel hulgal higi- ja rasunäärmeid. Silm Nägemisaparaat koosneb silmamunast ja selle hoideaparaadist. Hoide- ehk abiaparaat Laud on silmamuna ees asuvad nahakurrud, mis katavad teda sulgumisel. Laugude sisemine pind on kaetud konjuktiiviga (konjuktiivi võlv/kott – sinna manustatakse ravimeid). Laugudel on silma kaitsefunktsioon. Pisaraaparaat koosneb pisaranäärmest, pisarakotist, viimajuhadest. Ka neil on silma kaitsefunktsioon. Silma sirg- ja põikilihased liigutavad silma, ülalau tõstur tõstab teda.
annaabi.ee 
