KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid
· seina post- seina konstruktiivne element post · vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element · kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid · rõhtsidemed- konstruktiivdeid elemente ühendavad sidemed · diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed · raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes · kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein
• Fibo õõnesplokk, mida kasutatakse ventilatsiooni- ja kommunikatsiooni-kanalite ehitamiseks, postvundamentide rajamiseks, samuti seest betoneerituna raskesti koormatud seinaosade tugipinna postide ehitamiseks. Plokkide mahukaal on 1000 kg/m³. Joonis 7. Fibo õõnesplokk. Foto: Weber • Fibo sillused, mis on armeeritud kergbetoonist talad, mis on mõeldud kuni 2,5-meetriste avade sildamiseks. Silluse peale soovitatakse laduda 3-4 plokirida, et tekitada võlviefekt. Üks plokirida tõstab silluse kandevõimet 1,5 korda. 6 Joonis 8. Fibo sillus. Foto: Weber Fibo plokitoodetest ehitamine Vundament Kui poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks,
Rooma arhitektuurisüsteem. Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a.ekr. Romus. 6.saj. lõpul ekr. kehtestati Roomas vabariik. Aegade jooksul kujunes Rooma linna ümber suur rüü??, mis asus oma territooriumi suurendama naabrite arvel. Rooma arhitektuur Võeti kasutusele lubjamört. See võimaldas kasutada konstruktsioone: kaari, võlve ja templeid. 1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on pooringi kujuline kivirida. 2.Võlvi võib ette kujutada kui üksteisetaha ehitatud kaarte rida tulemuseks silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi. 3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid betoon ja tellis. 18.Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalne skulptuur Keiservõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suuri muudatusi. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga.
Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt paigutatud sambad, kaunistatud keraamiliste kaunistustega. Etruskide templid avaldasid mõju hilisele rooma arhitektuurile. 6. Rooma arhitektuur Uued ehitustehnilised võtted - Lubimört võlvid, kuplid, kaared - Kasutati uste ja akende sildamiseks. Võlvides võeti kasutusele silindervõlv ja ristvõlv. Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga) kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr
materjali läbimõõdust ja plokkide sar- liselt kõvasulamist saagi või ketassaagi. vähemalt 300 mm ja ülemises vähemalt rustusjuhendist. 900 mm üle ava serva. 22. Nurkade kohal tehakse nurgaplokki Avade sildamine 28. Plokkides olevad sooned täidetakse kaarjas soon, sarrus painutatakse kõve- 25. Avade sildamiseks kasutatakse projek- plastse betooniseguga. Betoon tihen- raks ja asetatakse soonde. Soojustusega tis ettenähtud lahendusi (sarrustatud datakse nii, et sellesse ei jääks tühimik- plokkmüüritise ladumiseks on olemas plokksillused, raudbetoonsillused või ke. Samas tuleb tihendamisel jälgida, spetsiaalsed nurgaplokid (parem- ja profiilterasest toed)
saj)(terrakota) Rooma arhitektuuri süsteem 8. saj ühineti rooma linnriigiks. Üha laienes. 3. Saj keskpaigaks alitses kogu itaaliat. Alad liideti tihedamalt. Levis hellenistlik kultuur. Võeti üle jumalad alistatud rahvastelt. Eriti olulised kreeka jumalad. Elulaad lihtne, hinnati praktilisust, riigile töötamist, vaimset kultuuri (kreeka baasil, tihti eesotsas kreeklased). Omapära arhitektuuris.kaared, võlvid, kuplid- lubjamört. Roomlased saavutasid tehnilise täiuse. Kaar oli avade sildamiseks. Kõige lihtsam- poolringi kujuline kivirida.Ristvõlv (toetuv vaid nelja nurka) ja silindervõlv ristkülikukujulise jaoks, kuplid ümmarguste ruumide tarbeks. Tellised ja betoon, kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks
4.Arhitektuur a) ümarakaarsed linnaväravad ja müürijupid b)templeid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal tagasihoidlikud, arvukate keraamiliste kaunistustega, dooria stiili meenutavate sammastega (neil puudus baas) VII ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM rooma kultuuri eeskujuks oli kreeka kultuur 1.Eripära arhitektuuris a)lubimördi kasutuselevõtt b)kaared(uste ja akende sildamiseks), võlvid(silinder-ja ristvõlv), kuplid(ümmarguse ruumi katmiseks) c)tähtsaimad ehitusmaterjalid tellised ja betoon 2.Ehitustehnilised uuendused vastasid rooma ühiskonna vajadustele a)kividega sillutatud teed b)kivist sillad üle jõgede kaarekontsruktsioonide abil c)veejuhtmed 3.Ühiskondlikud hooned ja iseloomulikud ehitised a)termid (avalikud saunad)
Kuna armatuurlatid on 4 m pikad, ei saa neid enamikel juhtudel paigaldada müüritisele pärast segukihi paigaldamist. Praktikas paigaldatakse armatuur plokireale ning alles siis pannakse segukiht, millele laotakse järgmine plokirida. Sel juhul tuleb armatuuri segu sisse kergitada – kui see etapp jäetakse tegemata, siis on oht, et armatuur pole piisavalt seguga kaetud ning puutudes kokku ploki graanulite vahel oleva õhuga võib see roostetama hakata. Sillused Akende ja uste avade sildamiseks on saadaval erineva paksuse ja pikkusega Fibo sillused, mis sobivad kuni 2,5 m avade tegemiseks. Kui akna- või ukseava on suurem, siis reeglina tehakse betoonsillus. Kui ava on laiem kui 1,5m, peab sillus müürile toetuma vähemalt 25 cm. Väiksemate avade korral võib toetuspind olla minimaalselt 12-13 cm. Fibo silluste kasutamisel tuleb alati teha ka kandevõime kontroll. Kuna Fibo sillused pole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks, pole soovitatav neile raskelt koormatud vahelae
Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uusi konstuktsioone - kaari, võlve, kuppleid. Kõiki neid võis kohata juba vanade Idamaade ja samuti etruski kunstis, kuid roomlased andsid neile enneolematu tehniliste taseme ja tähtsuse. Kaart kasutati seintes olevate avade(uste, akende) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Samaks ülesandeks sobib ka risvõlv, kahe silindevõlvi ristumine. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmisatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni
Võrgu pikkus mingis suunas määratakse tugevdatava ala soovitud suuruse järgi. Ainult seinte ristumiskoha tugevdamisel peaks võrgu pikkus ristumiskoha sisenurgast olema vähemalt 1 m. 13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine Armeerimise abil on võimalik hoone müüri või tema üksikuid osasid panna tööle ka muudele koormustele kui vertikaalne surve. Põhiline on siin müüritisest talade moodustamine avade sildamiseks. Armeerimist kasutatakse ka seina töötamisel ekstsentrilisele või külgsurvele. Armatuuri paigutamiseks rõhtsuunas kasutatakse spetsiaalseid uuretega kive või plokke. Vertikaalsuunas jäetakse müüri ladumise ajal vajalik vagu või pannakse armatuur kivi või ploki õõnsustesse või avadesse. Joonis. 14 Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on omased välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise
kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Etruski templeid pole säilinud, nad olid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumidekatmiseks kasutusele võeti? Kasutusele võeti kaari, kupleid, võlve. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringkujuline kivirida. Roomalste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast. Vee juhtimiseks mägiallikatest ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. 20. Millised olid roomlaste ehitatud templid vabariigi ajal, milliseid ehitati impeeriumi ajal? Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aa seinu liigendasid poolsambad, millel polnud
ristlõikeid: a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks.. Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hoones. Ühekordse hoone samba pikkuse määrab ära hoone kõrgus. Mitmekorruseliste hoonete sammaste pikkus on enamasti 2 korruse kõrgust, harvem ka ühe korruse kõrgus. JOONIS 8
kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Etruski templeid pole säilinud, nad olid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumidekatmiseks kasutusele võeti? Kasutusele võeti kaari, kupleid, võlve. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringkujuline kivirida. Roomalste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast. Vee juhtimiseks mägiallikatest ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. 20. Millised olid roomlaste ehitatud templid vabariigi ajal, milliseid ehitati impeeriumi ajal?
Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt paigutatud sambad, kaunistatud keraamiliste kaunistustega. Etruskide templid avaldasid mõju hilisele rooma arhitektuurile. 11. Rooma arhitektuur Uued ehitustehnilised võtted - Lubimört võlvid, kuplid, kaared - Kasutati uste ja akende sildamiseks. Võlvides võeti kasutusele silindervõlv ja ristvõlv. Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga) kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr
Pole originaal Ehitistest säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad (Perugias) ja müürid. Templid pole säilinud.: · kivist alus ruudukujuline · hoone põhiliselt puust · ühel küljel 1-3 väikest pühakoda, teisel avatud eeskoda · madalad sambad (dooria), lisaks oli neil baas · keraamilised kaunistused Vana-Rooma arh süsteem Kasutusel lubimört, mis võimaldas ehitada kaari võlvi ja kupleid Kaar seintes olevate aukude sildamiseks, poolkujuline kivirida Võlv saab katta 4-nurkset ruumi, oli silinder ja ristvõlv Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks Ehitusmaterjalid: tellised ja betoon Betooni kasutati võlvide, kuplite, müüride ehitusel, vooderdati tellistega, kividega · Teed · Kaarekonstruktsioonid sillad · Veejuhtmed, nt Pont du Gard Ühiskondlikud hooned: · Saunad, termid, nt diocletianus · Amfiteatrid Colosseum: · Ovaalne suletud kehand, 80 sissepääsu, 50000 vaatajat
Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust. Kiviseintel on levinuim raudbetoonsilluse, nii monteeritava- kui kai monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine. 44 22 Kergbetoon talasillused Kergebetoonplokkidest seina kuni 2.5m avade sildamiseks võib kasutada ka kergebetoonist (poorbetoonist ja keramsiitbetoonist) keramsiitbetoonist) valmistatud valmissilluseid. Nendel sillustel on seinaplokkidega lälähedased omadused. Sillused on kerged ja paigaldamine ei nõua üldjuhul tõsteseadmeid. Silluste tõstmisel kraana või muu tõsteseadmega kasutada linttroppe. linttroppe. Et vä
Korstna arvutamisel vertikaallõikes omab tähtsust a) temperatuur korstna seina sisepinnal b) temperatuurilang seina ulatuses Temperatuurilang korstnaseinas põhjusta seinas paindemomente nii vertikaal- kui horisontaallõikes. Korstna konstruktsiooni seisukohalt on otsustava paindemomendid, mis tekkivad seina vertikaallõikes. 31. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed - (vasta järgmistele punktidele) - sillused (raudbetoonist, kivist) Sillused Sillusteks nimetatakse avade sildamiseks tehtud konstruktsioone. Töötamisprintssibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid. Tehnoloogiliselt monteeritavaid ja kohapeal tehtuid. Eraldi tuleks veel vaadelda kivi- ja muust materjalist silluseid. Monteeritavad sillused Monteeritav sillus tõstetakse müüri ladumise ajal ava peale, peale seda müüri ladumine jätkub. Kasutatakse nn -- mittekandvaid ja -- kandvaid silluseid. Esimesel juhul on sillus ettenähtud ava peale tuleva värske müürituse massi kandmiseks
jaotus põikseintes ankurdamisele. valatakse kohapeal. tuulekoormusest: arvutustes 23.Hoonete konstruktiivsed Armeerimata kivisillused (3 vaadeldakse põikseina kui elemendid ja nende sõlmed joonist) - Armeerimata vertikaalset konsooli. Kuna sillused. Sillusteks kivisilluse töötamise eelduseks põikseina ristlõige on suur. nimetatakse avade sildamiseks on kaareefekti tekkimine Kontrollitakse tema eri osade tehtud konstruktsioone. vastavas müüritise osas. tugevust eraldi. Ristlõikke Töötamisprintssibilt Kivisilluse töötamine on suuruse tõttu ei eeldata pingete eristatakse tala- ja võimalik ainult juhul, kui ümberjaotumist ristlõike kaarsilluseid. Tehnoloogiliselt temas tekkivad piirides.joonis
11.Rooma arhitektuur. Rooma kunst on peaaegu täielikult kreeka jäljendus, aga siiski on neil ka olulist omapära. Kõige paremini väljendub see arhitektuuris ja selle arengule aitasid kaasa ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada juba kaari, võlve ja kupleid. Neid võis kohata ka juba varem, aga roomlased andsid neile enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse. Kaari kasutati seites olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringkujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida ja tulemuseks on silindervõlv. Nelinurkse ruumi katmiseks sobib veel ristvõlv. Ümmarguse ruumi katmiseks kasutati kuplit. Roomlaste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmiseks ja müüride ehitamisel
Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks.. Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hoones. Ühekordse hoone samba pikkuse määrab ära hoone kõrgus. Mitmekorruseliste hoonete sammaste pikkus on enamasti 2 korruse kõrgust, harvem ka ühe korruse kõrgus.
. .120 mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab t~llise mõõtudele (120 või 250 mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puh~l ukse- ja aknaavade sildamiseks Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neilolema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hones Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Treppide elemente on kahte tüüpi -trepimarss ja podestipaneel. Üksikelementidest treppe tehakse tänapäeval vähe
Vaimset kultuuri, nt filosoofiat ja kirjandust, arendati kreeklasi jäljendades ja tihti ka kreeklaste poolt. Visuaalses kunstis oli kreeklaste mõju samuti tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevamini ja varem avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuseltvõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone kaari, võlve ja kupleid. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Samaks ülesandeks sobib ka ristvõlv. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Roomlaste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon, mida kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoonseinad vooderdati tellistega ja väärtuslike
Raudbetoon-talade ristlõikeid: a – ristkülikuline, b – L-kujuline, 131 c ja d – T-kujulised, e – riivtala, f – topelt T-kujuline. Sillustalad on kõige väiksemad talad. Nende laius vastab tellise mõõtudele. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks. Sambad. Sambad on ruudu-, ristküliku või ringikujulise ristlõikega. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks. See sõltub samba asukohast hoones. Joonis 9.8.6. Raudbetoonsammaste kujusid. Vahelaepaneelid. Need võivad olla: ribakujulised paneelid, tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele.
annaabi.ee 
