NB! Valed vastused annavad miinuspunkte! ■ Vastus: {NING; VÕI; EI}, {NINGEI}, {EIEGA}. ● Järjendloogikaahelad ● Sisendväljund a. Mida tähendab lühend IRQ? ■ Vastus: interrupt request b. Joonisel on kujutatud sünkroonse andmeedastuse ajadiagramm. Protsessori poolt väljastatud aadress jõuab siinile 6 ns möödumisel. Viivis, mis tekib info (aadress/andmed) liikumisel protsessori ja I/O seadme vahel on 5ns . Aadressi dekodeerimine võtab aega 2ns .
valgusallikad; ü süttivad ja saavutavad heleduse koheselt; ü saadaval on nii sooja kui ka külma valgusena; ü osasid neist saab hämardada dimmeriga; ü valgusdiood suudab pakkuda 16 miljonit erinevat värvitooni; ü LED-lampe saab paigutada süvisesse, seinale, siinile ja karniisile (saadaval erinevatele soklitele ja valgustitüüpidele); ü muundavad valguseks kuni 95% tarbitavast elektrienergiast ja eraldavad vähem soojuskiirgust võrreldes hõõg- ja luminofoorlampidega. LED-lampide kasutamise negatiivsed küljed v LED-lampide kasutamise negatiivsed küljed on järgmised: ü ei saa kasutada kuumas ruumis (nt saunas);
a4 = 11001111 a5 = 11111111 a6 = 01010101 Milline on signaal nihkeregistri väljundites f0f1f2f3 kujutatud tsükli lõpuks? V:1110 13) Milline allpooljoonistatud signaalidest on joonisel kujutatud loogikaahela väljundis f1, kui taktsignaal esimese trigeri sisendis on kujutatud real Clk? V: E 4.test Sisend-väljund 1) Mida tähendab lühend DMA? V: Direct Memory Access 2) Joonisel on kujutatud sünkroonse andmeedastuse ajadiagramm. Protsessori poolt väljastatud aadress jõuab siinile 5 ns möödumisel. Viivis, mis tekib info (aadress/andmed) liikumisel protsessori ja I/O seadme vahel on 4ns. Aadressi dekodeerimine võtab aega 3ns. Adresseeritud seade edastab andmed siinile 5ns möödumisel. Sisend-puhvri setup-time on 4ns. Milline on maksimaalne kiirus megahertsides, millega nendel seadmetel õnnestub sellel siinil infot vahetada? V: 40,0 MHz 3) Joonisel kujutatud arvuti katkestuste prioriteetide ahelas on INTR2 madalama prioriteediga kui INTR1.
Seadmed vahetavad omavahel andmeid ülem-alluv (ingl master/slave) reziimis, kus ülemseade (ingl master) lähtestab andmekaadri (ehk alustab suhtlemist). Korraga on lubatud kasutada mitut alluvseadet, mis on juhtmete abil ülemseadmega seotud. Mõnikord nimetatakse SPI-d ka neljajuhtmeliseks jadasiiniks, eristamaks seda kolmejuhtmelisest jadasiinist ning kahe- ja ühejuhtmelist siinist. SPI-d kutsutakse tihti sünkrooniliseks jadaliideseks. 7. Nimetage liideseid, mis võimaldavad ühele siinile ühendada vähemalt 100 seadet. Lihtsamate seadmete ja anduritega suhtlemiseks töötas Dallas Semiconductor välja protokolli, mida kutsutakse 1-wire liideseks, kuna kogu mõlemasuunaline andmevahetus ja toide liiguvad ühe juhtme kaudu. Lisaks võimaldab liides ühele siinile üle 75 seadme ühendamist, moodustades MicroLan võrke. MicroLan võrgus on üks juhtseade, mis juhib võrgus liiklust ja tagab, et siinil olevad seadmed ei üritaks korraga rääkida. 8
SCSI Väikearvutisüsteemi liides(SCSI) on Paralleelpordi standard aastast 1986, mida kasutavad Apple Macintosh, IBM PC ja paljud UNIX'i arvutid välisseadmete (kettaajamid, printerid, skännerid jne) ühendamiseks arvutiga. SCSI siinile võib ühendada palju seadmeid (mitte 2, nagu IDE puhul). SCSI seadmed on juba palju aastaid olnud kiiremad ja kallimad kui IDE seadmed. Praegu müüdavate uute SCSI kõva ketaste puhul on minimaalne pöörlemiskiirus 10000 RPM ning kiiremad kettad on 15000 RPM. Kas siin(bus) Arbitreerimine Seadme valimine on vaba? (juhtrolli haaramine siinil)
mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (multipöördus süsteem põrketuvastusega). Siinvõrk • Siinvõrgu topoloogiaks on võrk, kus kõik klientarvutid on ühendatud ühe ja sama võrgukaabli külge. • Siinvõrk on üks lihtsamaid arvutivõrke, kuhu saab ühendada mitmeid arvuteid, kuid võivad tekkida probleemid, kui kaks arvutit soovivad samal ajal hakata saatma samale siinile andmeid. Sellest tekivad kokkupõrked. • Selliseid süsteeme, kus kasutatakse siinvõrgu arhitektuuri, kasutatakse kokkupõrgete vältimiseks sageli CSMA (Carrier Sense Multiple Access) seadet või siinihaldurit, mis kontrollib juurdepääsu jagatud siini ressursile. Tähtvõrk • Tähtvõrk on levinuim arvutivõrkude võrgutopoloogia. • Tähtvõrk on niisugune võrgutopoloogia, kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommutaatori või jaoturiga
on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. VÕRGUKAART on osa arvuti riistvarast, mis võimaldab arvutitel suhelda kasutades arvutivõrku. Lisaseadmed
seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express- siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Mõnedel videokaartidel on lisafunktsioone nagu video salvestamise võimalus, TV tuuner,
seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks.
Spektraalanalüüsi kasutades on võimalik kiirgus- või neeldumisspektrite abil kindlaks teha aine keemilist koostist. See meetod on ohutu, sest ta ei mõjuta aine keemilist koostist ning aine kindlaks tegemiseks piisab väikestest ainekogustest. Ainet on nii võimalik uurida ka eemalt ilma laborisse toomata. Selleks tuleb uuritava aine aur helenduma panna ning mõõta selle spekter. 6 Laboris tehtud katse Asetasin spektraallambi optilisele siinile (relsile) pilust mõne sentimeetri kaugusele. Kõigepealt määrasin difraktsioonivõrest otse läbi tulnud valgusele vastava goniomeetri skaala näidu 0 . Kasutasin selleks nooniust. Nooniuse abil saab näitusid määrata täpsusega 1 nurgaminut. Seejärel leian difrageerunud violetsetele, sinisele ja rohelisele kaksikjoonele vastavad goniomeetri skaalanäidud ning arvutasin vastavad difraktsiooninurgad. hv=E2-E1 h Plancki konstant 6,6210-34 Js v kiirguse sagedus E1 algtaseme energia
protsessor. (PS! Tähele tuleb panna ka seda, et mis socket'isse protsessor läheb!) 1.3. Graafikaart Graafikakaarti ei tuleks kindlasti valida mälumahu järgi. Nt. mõni 256mb kaart võib vabalt olla parem 512mb mäluga kaardist. Tuleks vaadata taktsagedusi jne. Samuti võib neid ka vaadata selle järgi, mis on graafikakaardi nime lõppu kirjutatud, nt. GS, GT, GTS, GTX (praegu on need paremuse järjestuses). (PS! Tuleb jälgida, mis siinile graafikakaart käib! Kui emaplaadil on PCI-E siis peaks ka graafikakaart PCI-E pessa käima!) 1.4. Mälud · Tee kindlaks, mis mälutüüpi su emaplaat toetab. (DDR/DDR2/DDR3 jne) · Uuri järgi, mis on maksimaalne taktsagedus, mida su emaplaat toetab. · Vaata, mis on maksimaalne mälu, mida su emaplaat toetab. (Kui sul on mälu üle 3gb siis tasuks ka kaaluda 64bit'ise OSi kasutamist.) · Osta arvutile sama tüüpi mälud, st
Samuti kasutatakse ka andmete edastamisel piki siini. SIIN - ühine andmeedastuskanal. Jaotatakse: 1. sisendsiine - ühe loogikalülituse väljundilt loevad andmeid mitu loogialülitust (kasutatakse harva kuna enamasti võib ühele väljundile ühendada mitu sisendid paralleelselt) 2. väljundsiine - ühe loogikalülituse sisendile edastavad andmeid mitu loogikalülitust (väljundeid ei saa lülitada paralleelselt; neid tuleb siinile lülitada ühekaupa) 3. kahesuunaline siin - selline andmekanal, mida kasutatakse vaheldumisi kas andmete vastuvõtuks või saatmiseks (enamlevinud) Seisund Z - puhvri väljundi selline seisundm kus tema väljundi takistus on nii maakontakti kui ka toitekontakti suhtes väga suur Taktsignaali on tarvis nii seadmetevahelise andmevahetuse korraldamiseks kui ka andmete lugemisel mälust või väliselt andmekandjalt ja kirjutamisel mällu või välisele andmekandjale.
10 Mbit/s 100 Mbit/s 1000 Mbit/s kuni 160 Gbit/s Tuntuimad tootjad: Intel Realtek Dlink Linksys Helikaart Helikaart on seade, mille kaudu on võimalik kuulata heli ja ka suunata heli arvutisse. Tavaliselt on helikaardil analoog/digitaal muundur, mille abil ta muudab digitaalse heli analoogiks ja vastupidi. Paljudel emaplaatidel on juba helikaart integreeritud. Aga on ka võimalik kasutada eraldi helikaarti. Tavaliselt need ühendatakse arvuti PCI siinile või siis USB kaudu. Parema filmi või mänguelamuse saamiseks on enamus helikaardid kas 5.1 või koguni 7.1 kõlarite toega. Tuntumad tootjad: Realtek, Asus, Intel TV kaart Järjekordne lisakaart arvuti jaoks. Nagu ikka, käivad enamik sellistest emaplaadil PCI auku. Hiljuti on aga tekkinud ka palju väliseid, USB pordi kaudu funktsioneerivaid. Esimesed on pärast turule tulekut sisulisest poolest üsna vähe muutunud. Ega neile
(half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks. Paralleel porti ühendatakse nt: ZIP kettaseade, Väline CD-ROM seade, SCSI adapter, Digitaalne kaamera, skanner, printer. Sisendport ja väljundport. Sisendport vahendab andmeid sisendseadmelt protsessori siinile, teostades selleks vajaliku signaalitöötluse ning ajalise kooskõlastuse. Väljundport vahendab andmeid protsessori siinilt väljundseadmele, sooritades vajalikud infoteisendused ning ajalise kooskõlastuse. Klaviatuuriport. Neid on kahte sorti: üks neist on see IBM PS/2 pesa ja vanemat tüüpi klaviatuuriport, mis on suurem kui PS/2-pistik. Kui aga soovid kasutada hea tunnetusega klaviatuuri, millel paraku on 5
Peale IDE standardi kasutatakse veel SCSI (Small Computer System Interface) standardit. Seda eeskätt võimsamates tööjaamades, serverites ja vanemates Apple Macintosh arvutites. SCSI kontroller võib olla integreeritud või lisatav eraldi lisakaardina. Joonia 13 SCSI (roheline) ja IDE ühenduspesad SCSI külge on võimalik ühendada kõvaketas, skänner, CD-ROM seade, printer või lindiseade. SCSI eelis IDE ees on, et ta võimaldab ühele siinile lisada rohkem (ketta)seadmeid, sõltuvalt tüübist kas 8 või 16 seadet. Põhiliselt on SCSI kasutusel serverites, ühendamaks kokku palju kõvakettaid, mis moodustab RAID´i (Redundant array of independent disks), et tagada süsteemi töökindlus ja jõudlus ning vähendada andmekaotusriske. Laiendussiinid Laiendussiinid (expansion bus) - on juhtmete ja protokollide komplekt, mis võimaldab arvuti laiendamist sellesse täiendavate trükkplaatide (laiendplaatide) lisamisega
(ALATI lõpetatakse pooleliolev operatsioon ning alles siis tegeletakse katkestusega).(b)Käsuloenduri(PC) ning lipude registri väärtused lükatakse pinu otsa. (c)CPU lahendab katkestuse tekkepõhjuse, kasutades rakendust nimega interrupt handler'it. (d)Pinu otsa salvestatud väärtused taastatakse ning protsessori töö jätkub. *Prioriteetide lahendamine ning reguleerimine katkestusega süsteemis: *Daisy chain prioriteedid siinile pääsemiseks on paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega. Seega saab protsessori tähelepanu tavaliselt esimesena see seade, mis asub andmevahetust juhtivale skeemile kõige lähemal. *Kontrolleriga määratavad probleemid - kõik (I/O seadmed/muud funktsionaalsed komponendid) on iseseisvalt ühendatud ühe tsentraalse katkestusi töötleva kontrolleriga. Kontroller on omakorda ühendatud protsessoriga ning vastavalt tema otsustele
Loomulikult üritatakse müraeemalduse algoritmidega parandada pildikvaliteeti ja toetada sisendsignaali raudvaralist pakkimist erinevatesse formaatidesse reaalajas. Mõne kiibistikuga õnnestub see paremini, mõnega halvemini. Tüüpilise TV-kaardi tööpõhimõte on sel-line: signaal antennist, kaablist või mujalt tuleb tuunerisse, kus saadakse sagedusest kätte telesignaal. Analoogsignaal liigub siis edasi A/D konverterkiipi, mis muudab selle digitaalseks ja saadab pildi PCI siinile. Nagu võib kujutleda, tekitab värvipilt, mis vahetub näiteks 24 korda sekundis, suure hulga andmeid. Kui need liiguks reaalajas läbi arvuti enda protsessori, asetaks see hiiglasliku koorma kogu süsteemile ja sööks jõudluse lihtsalt ära. Millest möödapääsemiseks saadetakse info otse graafikakaardile, kus see läheb kohe näitamisele. Selline lähenemine tagab, et isegi tänapäeval keskmisest nõrgema konfiguratsiooniga arvuti, millel on PCI siin ja sobiv graafikakaart, näitab
Iga siinil olev seade on samaaegselt nii saatja kui vastuvõtja. Kaks juhet kolmest on andme edastuseks ja kolmas liin on nö. serial clock jadamisi taktgeneraator. Mõned seadmed suudavad funktsioneerida ainult vastuvõtja rollis, mõned aga vaid saatja rollis. Üldiselt siiski on edastaja seade võimeline ka andmeid vastu võtma. Seadmed, mis on SPI siinil on klassifitseeritud kui Master ja Slave seadmed. Master seade algatab infoedastuse siinile ning genereerib takt- ja kontrollsignaale. Slave seade on Masteri poolt juhitav läbi Slave select liini ning on aktiivne vaid hetkedel, kui ta on välja valitud. Üldiselt peab igal Slave seadmel olema oma select liin. SPI siin kasutab lihtsat nihkeregistriga andmeedastusskeemi: andmed taktitakse aktiivses seadmes sisse-välja first-in, first-out ehk esimene-sisse, esimene-välja süsteemi järgi. 8 KMOP loogika ei talu suuri negatiivseid sisendpingeid
Terminalid käivad siini tüüpi 4juhtmelise asja otsa, nim S-liides. Siinil suunad lahus ja maks pikkus 1 km. Siinil lisaks 2B+D-le veel 48k lisaks värgi haldamise jaoks, kokku ISDN-tavakasutaja ühendused kannavad BRI (Basic Rate Interface) nimetust. BRI koosneb kolmest kanalist, kaks on B kanalid ja üks on D kanal. B kanali jookseb siinil siis 192kbps. Siinil käib asi sünkroonselt ja pakettide kaupa. 48bitine pakett, aega 250us (?). Max siinile 8 terminaali. kiirus on 64 kbps, D kanali kiiruseks on 16 kbps. B kanaleid kasutatakse data edastamiseks. Kasutades D kanaleid juhitakse B kanalite "tööd". Kuna tegu on Vanasti käisid terminalid siinile läbi TA- terminal adapter, mille vahel RS-232. kahe B kanaliga, siis saab korraga kasutada näiteks telefoni ja faxi
mõeldud kantavatele arvutitele (PCMCIA kaardi), kuid on olemas kaarte (PCI kaardid) ka tavalistele lauaarvutitele. Hoiatus neile, kes tahavad lauaarvutisse PCI kaarti sisse pista: enne veenduge, et teie arvuti emaplaat toetab PCI 2.2 versiooni (maakeeli -- teie arvuti peab olema mitte üle kahekolme aasta vana), vastasel korral ei hakka kaart tööle. Kahjuks kehtib sama ka PCMCIA kaartide lauaarvutisse paigaldamiseks mõeldud PCI siinile sobivate PCMCIA adapterite kohta -- nad keelduvad kategooriliselt vanades arvutites töötamast ja nende läbisaamine Linux 'iga ei ole samuti kõige parem. Tõsi, loomkatsed on näidanud, et Linux 'i arvutid suudavad mingitel tingimustel käivitada ka vana PCI siini peal uusi adaptereid, kuid see kipub olema rohkem erand kui reegel. Igatahes olete endale soetanud WiFi kaardi ja tahate nüüd sellega ka tööd teha. Mida selleks vaja on
voldise laienduskaardi jaoks. Joonis 4 2.2.3 AGP siin Aastal 1997 tuli turule Pentium II ja selleks ajaks olid nõuded arvutigraafikale oluliselt kasvanud ning PCI siin enam ei rahuldanud nõudlikke arvutikasutajaid. 2 Inteli lahendus graafikaprobleemile oli luua uus port AGP (Accelerated Graphics Port), mis kasutas eraldi pistikupesa emaplaadil ja mis töötas väljaspool PCI siini. AGP kiibistik on otse ühendatud protsessori siinile FSB ning tema kaudu on protsessor ühendatud ka operatiivmäluga ja PCI siiniga (vt. jooniselt). Joonis 5 AGP kasutab FSB sagedust. Vanematel arvutitel kasutati FSB sagedust 66 MHz, mis on 2-kordne PCI siini sagedus (33 MHz). Seda lahendust nimetati AGP 2x. 1 Joonis 4 PCI siin 2 Joonis 5 AGP siin 16
AGP 4x 32 bitti 66Mhz 4 1066 MB/s AGP 8x 32bitti 66 Mhz 8 2133 MB/s Lisalugemist: wikipedia.org PCI Express laiendussiin PCI Express on uus kiiret andmevahetust vajavate laienduskaadide ühendamiseks mõeldud laiendussiin. Peamiselt paigaldatakse PCI Express siinile kuvaadapaptereid, muudest laienduskaardidest paigaldatakse PCI Express siinile näiteks 1000 Mb/s ja 10 Gb/s andmevahetust võimaldavad võrguliidesed. Nimi Siinilaius Siinikiirus Andmevahetusi taktis Kiirus PCI Express x1 1 bitt 2500 MHz 0,8 250 MB/s PCI Express x4 4 bitti 2500 Mhz 0,8 1 GB/s PCI Express x8 8 bitti 2500 Mhz 0,8 2 GB/s
Joonis 1-10. Arvuti arhitektuur Inteli Q67 tugikiibistiku baasil Joonisel on toodud kaasaegse arvuti arhitektuuri plokkskeem, kus on näha arvutisüsteemi põhikomponendid eesotsas protsessoriga, milles sisaldub nii graafikakontroller kui ka mälukontroller. Protsessor on ühenduses teiste süsteemikomponentidega läbi kiire DMI (Direc tMemory Interface) liidese.Viimane asendab varem tuntud protsessori süsteemisiini (FSB - Front Side Bus) ja sarnaneb ülesehituselt PCI Express siinile. Protsessoris sisalduv graafikakiirendi on ühenduses väljundportidega FDI (Flexible Display Interface) liidese abil. Tugikiibistiku komponent (PCH -Platform Controller Hub) võimaldab arvutisüsteemil erinevad siinid suhtlemiseks välismaailmaga. Sealhulgas graafikapordid, PCIe ja PCI siinid, SATA liidese ja pordid, USB liidese ja pordid, helikaardi ja helipordid, võrgukaardi ja RJ-45 pordi. Joonisel on toodud ka SPI (Serial
Videokaart on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise
Katkestuse toimumisel: a) Protsessor lõpetab parasjagu poolelioleva operatsiooni b) Käsuloenduri registriväärtused lükatakse pinu otsa c) CPU lahendab katkestuse tekkepõhjuse kasutades rakendust interrupt handler d) Pinu otsa salvestatud väärtused taastatakse ning protsessi töö jätkub Prioriteetide lahendamine ja reguleerimine katkestusega süsteemis: o Daisy chain prioriteedid siinile pääsemiseks paika pandud riistvaraliselt füüsilise asetusega, seega protsessori tähelepanu saab esimesena seade, mis asub andmevahetust juhtivale skeemile kõige lähemal. o Kontrolleriga määratavad probleemid kõik I/O seadmed ja muud funktsionaalsed komponendid on iseseisvalt ühendatud ühe tsentraalse katkestusi töötleva kontrolleriga. Kontroller omakorda ühendatud
PCI-E pesad: 4-, 16-, 1- ja AGP, PCI 4 tk., ISA 16-rajaline, lisaks tavaline PCI pesa · AGP25 kasvas välja vajadusest saada videokaardiga suurem ühenduskiirus kui PCI-siin võimaldas. AGP-siini laius on 32 bitti ning taktsagedus on 64 MHz. Erinevad AGP- siini versioonid võimaldavad andmeid edastada ühe takti jooksul 1, 2, 4 või 8 korda. Seega on andmeedastuskiiruseks vastavalt 266, 533, 1066 või 2133 MB/s. AGP-siinile ühendatakse ainult videokaart, seega on emaplaadil AGP-pesi ülimalt üks. · PCI-Express (ka PCIe, PCI-E) on erinevalt eelmistest (mis edastasid andmeid rööbiti, terve sõna korraga) jadasiin, edastades andmeid 1-bitistel radadel. Kõik siiniga ühen- duvad seadmed peavad toetama 1-rajalist ühendust, kasutatakse ka laiemaid: 2-, 4-, 8-, 12-, 16- või 32-rajalisi ühendusi. Muuhulgas tähendab see seda, et vähemarajaline kaart töötab tõrgetata rohkemarajalises pesas
mälu pesa aadress, mille poole toimub pöördumine ja sisend- väljund seadme aadress. Aadressi dekooder on mälu sees ja sisend/väljund seadme jaoks on eraldi dekooder. Tegemist on homogeense siiniga ja AB liinidel liigub aadressi edastamisel info ühes suunas. AB järgulisus määrab maksimaalse adresseeritava mälu mahu ja maksimaalse sisend-väljund seadmete arvu. Selleks, et suurendada mälu mahtu, tuleb aadress-siinile lisada juurde järke. Kui see ei ole tehnoloogiliselt võimalik tuleb kasutada muid meetodeid. Täiendus(Margus) - Aadressi siini kasutab protsessor päringu edastamiseks mällu. Nagu eelpool mainitud siis liiguvad selles ainult aadresside asukohad, millest andmeid lugeda/kirjutada. Päringu vastus saadetakse läbi andmesiini tagasi protsessorisse. Tavaliselt jooksevad nii data kui address bus läbi North Bridge-i (aka Memory
ehitusega (ühe biti salvestamiseks läheb vaja umbes kaks korda vähem elemente), suurema toimekiirusega ning tarvitab tööks vähem energiat. Dünaamilise muutmälu elemendi skeem on joonisel. Mäluna toimib transistori VT2 paisuahela mahtuvus C1. Info kirjutatakse mällu ja loetakse sealt siini Y kaudu (signaal D). Enne info lugemist antakse signaal REG, mis avab transistori VT4, ning mahtuvus C2 (siini Y parasiitmahtuvus) laetakse allikast +E. Seejärel antakse siinile X kirjutuse/lugemise sünkrosignaal CWR, mis avab transistori VT3, kuid ei saa avada transistori VT2. Kui mäluelement säilitab olekut 1, siis on mahtuvus C1 laetud ja transistor VT2 on avatud. Sel juhul tühjeneb mahtuvus C2 läbi avatud transistoride VT2, VT3 ja signaali D 0-nivoo näitab, et mälus säilitati signaali 1 (inversne väljund). Kui mäluelement säilitab olekut 0, siis on mahtuvus C1 tühjenenud, VT2 suletud ja signaal CWR ei põhjusta mahtuvuse C2 tühjenemist
Väljund läheb kolmandasse olekusse, kui E=0 (Low). Kui E=1(High), siis võrdub väljundi (Y) väärtus sisendi (X) väärtusega. Joonis 8 Kolme olekuga siini puhver (Tri-state buffer, Bus driver) Kahe siinipuhvri ühendamisel saab teha kahesuunalist andmevahetust. Kasutades siinipuhvrite paare, on võimalik siinide(nt A ja B) vahel andmevahetust organiseerida ühise siini (C) kaudu, kuid tuleb jälgida, et korraga ei tohi kaks siini saata infot ühisele siinile (võib põhjustada puhvri läbipõlemise). Joonis 9Andmevahetus ühise siini kaudu Kuna siini edastuskiirus peab olema vastuvõetav ka kõige aeglasemale süsteemikomponendile, siis on uuemad arvutid mitme siiniga: kiirem siin protsessorile lähemal ning aeglasem siin sisend-väljundseadmete juures. Erineva andmeedastuskiirusega siine ühendab sild (Bridge), mis kasutab andmevahetuseks FIFO-tüüpi mälu, et
D +E Joonis 1.26. Dünaamilise mäluelemendi skeem Mäluna toimib transistori VT2 paisuahela mahtuvus C1. Info kirjutatakse mällu ja loetakse sealt siini Y kaudu (signaal D). Enne info lugemist antakse signaal REG, mis avab transistori VT4, ning mahtuvus C2 (siini Y parasiitmahtuvus) laetakse allikast +E. Seejärel antakse siinile X kirjutuse/lugemise sünkrosignaal CWR, mis avab transistori VT3, kuid ei saa avada transistori VT2. Kui mäluelement säilitab olekut 1, siis on mahtuvus C1 laetud ja transistor VT2 on avatud. Sel juhul tühjeneb mahtuvus C2 läbi avatud transistoride VT2, VT3 ja signaali D 0-nivoo näitab, et mälus säilitati signaali 1 (inversne väljund). Kui mäluelement säilitab olekut 0, siis on mahtuvus C1 tühjenenud, VT2 suletud ja signaal CWR ei põhjusta mahtuvuse C2 tühjenemist
11. Liides SCSI. Liidese parameetrid ja eriliigid. Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi selle liidese? SCSI (Small Computer System Interface) - väikearvutite süsteemiliides Paralleelpordi standard, mida kasutavad Apple Macintosh, IBM PC ja paljud UNIX'i arvutid välisseadmete (kettadraivid, printerid, skännerid jne) ühendamiseks arvutiga. SCSI port palju on kiirem kui tavaline järjestik- või paralleelport. SCSI 16-bitisele siinile ette nähtud standard Ultra-2 tagab andmekiiruse kuni 80 megabaiti sekundis. Sõltuvalt siini laiusest võimaldab üks SCSI port arvutiga ühendada 7 kuni 15 välisseadet, seega saab üheainsa kaardiga teenindada kõiki vajalikke seadmeid (traditsiooniliste järjestik- ja paralleelportide puhul vajab iga seade omaette kaarti). Seetõttu on SCSI port eriti sobiv sülearvutitele, kus ruumi on vähe.
äärel kustutuspea, mis puhastab uue andmeraja mõlemad ääred vanade andmeradade mõju kõrvaldamiseks. Andmebittide salvestamiseks muudetakse kirjutuspead läbiva voolu suunda perioodiga 2 kuni 4 mikrosekundit. Lugemispeast saadud signaal läbib elektroonikaskeemi, 18 mis registreerib maksimaalsed voolutugevused ja muudab sisendsignaali vajaliku kujuga väljundsignaaliks, mis saadetakse arvuti siinile. Disketile kirjutatut on võimalik kaitsta juhusliku hävitamise eest klõpatsiga, mida saab nihutada edasi või tagasi. Diskett on kaitstud, kui kaitseavast saab “läbi vaadata”. Mida tuleb silmas pidada diskettide kasutamisel, selleks vaata allpool toodud skeeme: Disketiseade jääb varsti ajalukku. Viimasel ajal toodetud sülearvutites teda enam ei kasutata. Teda asendab mälupulk (välkmälu - flash memory stick).
lülitid on avatud. Kondensaator töötab mehaanilise vabavooluelemendi analoogina. Kõrge pulsilisusega muundurite kasutamine võimaldab oluliselt vähendada madala järguga harmoonilisi. Kõrgema järgu harmooniliste sagedus on samuti kõrgem, järelikult lähenevad sisend-ja väljundvoolud siinuselistele. Kahte madalama pulsilisusega muundurit võib kombineerida pingete nihutamisega 30° võrra, et suurendada süsteemi pulsilisust. Kui kaks sarnaselt juhitavat muundurit on ühendatud ühele siinile, siis vähenevad harmoonilised voolud tänu tüürnurkade-vahelistele faasinihetele, sest muundurite talitluskiirus on erinev. Alljärgnevas tabelis võetakse kokku põhilised meetodid koormuse ja toiteallika elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks. 85 Vastuabinõu Toime Sagedus
Ekspluatatsioonimaterjale on aga palju ja algajal on raske kindlus kui iseloomustataval bensiinil. Oktaaniarvu suu- orienteeruda nende valikul. Samuti tekib väheste koge- rendamiseks lisatakse bensiinile tootmisel antidetonaato- muste korral raskusi hooldustööde sooritamisel ning rikete reid. Neist tõhusaim on tetraetüülplii, mida lisatakse ben- avastamisel ja kõrvaldamisel. Nendes küsimustes püüab siinile etüülvedelikuna. Sõltuvalt margist võib l kg ben- abi osutada raamatu käesolev osa. siini sisaldada 0,41 . . . 0,82 g etüülvedelikku. Kuna tetra- etüülplii on väga mürgine, siis teda sisaldavad bensiinid värvitakse äratundmiseks kas punaseks, siniseks, kolla-
annaabi.ee 
