Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"siidiusse" - 20 õppematerjali

Jaapan
1
docx

Jaapan

Põldudel tuleb jälgida, et need liiga palju niiskust ei saa, vaid parajalt. Sageli esineb torme ja uputusi, esineb ka ootamatuid külmalaineid ja isegi tuiske, niisiis peab põllumajandus olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Enne sõda kuulus maa peamiselt mõisnikele, kes rentisid maad talupoegadele. Kasvatati riisi ja köögivilja, mägede nõlvadel ka teepõõsast. Loomakasvatust peaaegu ei eksisteerinud, kasvatati vaid siidiusse. Praegu on endiselt riisi ja köögiviljakasvatus Jaapani põllumajanduse põhiharud. Hästi on arenenud ka puuviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurt taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu ja seakasvatus. Traditsiooniline

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
Hiina ja India
3
docx

Hiina ja India

alamasse kasti või haigesse kehasse vms. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Võimalusi vabanemiseks oli mitmeid, näiteks elu askeedina (loobuda tavapärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). KIRJUTA 2 INDIA KULTUURI SAAVUTUST, MIDA ME KASUTAME TÄNAPÄEVANI! Arvu 0 leiutamine ja male. KIRJUTA PÕLLUKULTUURID, MIDA KASVATATI HIINAS! Hiinas kasvatati hirssi, riisi ja siidiusse. KIRJUTA KAITSEEHITIS, MILLE EHITAMIST ALUSTATI ÜLE 2000 AASTA TAGASI JA MIS PÜSIB TÄNAPÄEVANI Suur Hiina Müür MILLELE HIINAS KIRJUTATI? NIMETA 3 KIRJUTUSMATERJALI Hiinas kirjutati paberile, siidile ja luukildudele SELETA MÕISTED: ASKEET ­ inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist. BUDIST ­ Buddha õpetuse järgijad, kes ei abiellu, ei söö liha ega joo veini, sihiks on saavutada nirvaana, et inimlikest kannatustest vabaneda

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Muistne India ja Hiina
5
doc

Muistne India ja Hiina

Hiina Asukoht hiina asub Vaikse ookeani rannikul. Rahvarohket riiki piiravad põhjast Mongoolia tasandikud ja lõunast Tiibeti mägismaa. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge. Üks neis on Huang He, mis suubub kollasesse merre ja kannab kaasas muda ehk lössi, mis teeb põllud viljakaks. Teine jõgi on Jangtse. Tegevusalad Põlluharimine sai algusee Huang He orus. Kõige tähtsamaks teraviljaks sai riis. Tegeleti ka karjakasvatamisega. Kasvatati siidiusse, kelle kookonist tehti siidi, mille valmistamide hoiti hoolikalt saladuses. Siidist sai valmistada kaunist kangast. Sepistati ka rauda, millest tehri relvi. Meistrid ajasid rauamaagi nii kuumaks, et see muutus vedelaks. See valati vormi ja saadud rauda nimetati malmiks. Riikide kujunemine Umbes 2000 aastat eKr tekkisid esimesed linnad. Neid ümbritsesid mudakindlused. Väljaspool linna elas lihtrahvas, kes tegeles põlluharimisega. Lihtrahvas elas onnides. Linnas valitses kuningas,

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Muistne hiina
3
odt

Muistne hiina

alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis samal ajal ka kiri. Seda tõendavad luutükid millel on peal kirjamärgid. Linnad olid piiratud müüridega mis kaitsesid ülikute elamuid. Ülikud pidutsesid ja käisid jahil. Sõjas ,aga võitlesid nad kergetel hobukaarikutel pildudes vaenlaste sekka odasid ja nooli.

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Jaapan
3
odt

Jaapan

Niiskust jätkub aastaringi, pigem on seda liiga palju. Põldudel tuleb jälgida, et need liiga palju niiskust ei saa, vaid parajalt. Sageli esineb torme ja uputusi, esineb ka ootamatuid külmalaineid ja isegi tuiske, niisiis peab põllumajandus olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Enne sõda kuulus maa peamiselt mõisnikele, kes rentisid maad talupoegadele. Kasvatati riisi ja köögivilja, mägede nõlvadel ka teepõõsast. Loomakasvatust peaaegu ei eksiseerinud, kasvatati vaid siidiusse. Praegu on endiselt riisi- ja köögiviljakasvatus Jaapani mõllumajanduse põhiharud. Hästi on arenenud ka puuvillakasvatus, endiselt rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurte taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu-ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus ei tasu

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
Monarhia
3
docx

Monarhia

Vilja- ja leivakaubandus vabaks. Viljasaak kehv (1774) hind tõusis, rahutused. Tsunftisunduse kaotamine. 1776 reformid tühistati, riigikassa tühi. Nantes ­ edikt: Prantsusmaa riigiusk on katoliiklus, hugenotid võivad tegutseda haridus- ja riigiteenistuses, hugenottidel on keelatud tegutseda 17 linnas, neile jäeti 100 kindlust (La Rochelle). De Sully ­ Henri IV majandusminister. Rajas kanaleid. Rajas riiklikke manufaktuure. Kasvatas siidiusse ja mooruspuid. Bastille ­ Kindlus Pariisis, mida kasutati vanglana. Jube koht. 1789 vallutas rahvas selle. See oli alguseks Suurele revolutsioonile. Richelieu ­ Kardinal, kelle käes oli tegelik võim Louis XIII ajal. Oli ka rahanduse peakontrolör ja esimene minister. 1626 lasi lõhkuda kõik aadlike kindlused. Keelas duellid. Tühistas Nantes'i edikti. Vallutas La Rochelle'i. Hogenotid emigreerusid. Tugevdas kuningavõimu. Lettres de cahcet. Colbert ­ Louis XIV ajal tähtsaim riigimees

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
H Palamets  Keskaja kultuurist ja olustikust
2
rtf

H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust"

Keskaegsetel linnadel ei olnud eelnevalt läbi mõeldud planeeringut. Linna kõige tähtsamad ja esinduslikumad hooned asusid peatänavate ja turuplatside ääres. Tänavavalgustus puudus. Öörahu algas kell 9 õhtul ja öösiti käisid rinnas ringi öövahid. Viies peatükk, mis räägib keskaegsest olustikust, oli sama huvitav kui neljas, võib-olla isegi veel huvitavam. Kõige rohkem meeldis mulle alateema rõivastus ja mood - see, et hakati kasvatama siidiusse jne. Väga huvitav oli seda lugeda. Keskaja rõivastus paistis silma vaheldusrikkusega, aga mood muutus väga aeglaselt, nii et tütrel sobis vabalt kanda ema ja pojal isa rõivaid. Arenenud feodalismi perioodil andsid moes tooni mehed. Aadlikud ja linlased armastasid kanda hästi värvikirevaid rõivaid. Vahel tehti kuuel üks käis sinine, teine roheline jne. Värvid vastasid sealjuures kindlale sümboolikale. Keskaegne inimene armastas tublisti süüa

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Ajaloo kordamine- Maailm pärast II MS-
2
docx

Ajaloo kordamine ( Maailm pärast II MS )

tarnis USA sõjaväele varustust.Majanduskasv 1950.-1960.a 2-3 korda kiirem kui teistes arenenud riikides. *Majanduskriis 1970 ja 1990: 1)piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. 2) asuti eelisarendama teadusalasid. 1990.a uus kriis majanduses, saadi kiirelt üle. * Tööstusharud: energiatööstus, metallurgia, masina- ja keemiatööstus. *Põllumajanduses domineerib väikemajapidamine, rohkesti kasvatatakse nisu,riisi,siidiusse,lilli. *Toodetakse suur osa laevadest,autodest,elektroonikast, võimas auto-,vee-,raudteevõrk. * Edusammude põhjused: 1)toimiv sots,haridus,tervishoiu süsteem. 2) range kord, pingeline töö. 3) hea riiklik poliitika. 4) suurte kaitsekulutuste puudumine. Välispoliitika: * 1956.a võeti ÜRO liikmeks. *Peale II MS peamised partnerid: USA, Aasia riigid. *Teravad suhted: 1)Põhja-Koreaga-kommunism vastandus kapitalismiga. 2)Hiinaga-kuna USA ei saanud Hiinaga eriti läbi. 3)NSVL, Venemaaga.

Varia → Kategoriseerimata
18 allalaadimist
Laose demokraatlik vabariik
4
pdf

Laose demokraatlik vabariik

nad sellest loobuda. Valitsus aga on ähvardanud asendada mungad näitlejatega, kuna see tseremoonia on riigile tulus tuluallikas. Vientianes asub ka Laose vanim ja tähtsaim religioossne rajatist, kuldne That Luangi klooster. Laod valmistavad ise käsitööna väga paljusid erinevaid alkohoolsed jooke (viski, puskar, õlu). Kui Reisida lao riiki ning minna ka sinna, kuhu turistid tavaliselt ei satu võid peaaegu kindel olla, et saad korralikult kostitatud. Laod kasvatavad ka siidiusse millest valmistatakse siidi. Kogu töö tehakse käsitsi ning ilma tänapäevaste masinateta. Kokkuvõte: Laosest kirjutama asudes avastasin ennast päris suure hulga huvitava materjali seest. Pidin tegema ka valikuid, millest kirjutada ja millest mitte. Sain teada, et laos on erinevalt minu varasemast arusaamast väga vaene riik. Huvitav oli ka teada saada Laose pommitamisest, samuti olin üllatunud, kui sain teada Mekongi jõe liigirikkusest. Kasutatud kirjandus:

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
Tekstiilkiud
10
doc

Tekstiilkiud

bnh=142&tbnw=186&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:16,s:0&tx=82&ty=114 Ajalugu Juba ammustel aegadel kasutasid inimesed rõivaste valmistamiseks lisaks loomanahkadele ka looduslikke kiudaineid. Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi on meie esivanemad linast riiet 3 valmistanud 3000 aastat e.m.a. Puuvilla kasutamise ajalugu ulatub Indias enam kui 5000 aasta tagusesse aega ja siidiusse olla Hiinas kasvatatud juba 2700 aastat e.m.a.Kuni 1885 aastani, kui tööstuslikult toodeti kommertslikul eesmärgil esimene tehiskiud, kasutati tekstiilsel eesmärgil taimseid ja loomse päritoluga kiude. Tänapäeval on nende osatähtsus teiste kiududega võrreldes tänu keemiliste kiudude arengule langenud. Kiudude jaotamine http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=sfV3OBu_vNlgqM:&imgrefurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/&doc

Keemia → Keemia
50 allalaadimist
Referaat Lõuna-Korea
11
doc

Referaat Lõuna-Korea

Muudest toiduviljadest on esindatud kartul, köögivili, sojauba. Korea on ainulaadne oma zenzenni kasvatamise oskuse poolest, tööstuse tarbeks tegeldakse ka puuvilla- ja tubakakasvatusega. Loomakasvatus on Lõuna-Koreas teisejärguline, karjamaad peaaegu olematud. Siiski hakkab ka loomakasvatus seal arenema ning juba tegeletakse ka veiseliha ekspordiga Jaapanisse. Oluline on tööloomade, eriti härgade pidamine. Kasvatatakse ka sigu, kanu ja siidiusse. Korea Lõuna-ja Edela rannajoonel on hästi arenenud rannik, tuntud kui Dadohae- Jin Korea. Selle keerdunud rannikul on vaikne meri ja rahulik keskkond, võimaldes ohutu meresõidu, mis on omakorda soodne kalapüügiks ja merevetikate kasvatamiseks. Kalatööstuse arengule on aidanud kaasa nii tarbija heaolu kui eksporditulud. Peale Korea sõda olid sealsed metsad täielikult hävinenud ning tegeleti metsade uuendamise ja tihendamisega, mis on olnud päris edukas ja andnud häid tulemusi.

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
GM-taimed - referaat
6
doc

GM-taimed - referaat

umbrohtude tekkimist. Suurbritannia valitsuse tellitud uurimised on näidanud, et erinevatele herbitsiididele vastupidavate GM rapsi vormide kasvatamine kõrvuti olevatel põldudel on põhjustanud mitmele herbitsiidile vastupidava rapsi hübriidi teket. Samuti on leitud, et põldudel, kus on kasvatatud Bt-toksiini geeniga GM taimi, on arenenud Bt-toksiini suhtes mittetundlikud taimekahjurid. 1901. aastal tappis üks tollal tundmatu bakter Jaapanist toodud siidiusse. Sellele anti nimi Ba- cillus thuringiensis. Bakteri geene on lisatud näiteks tubakataimedele ja maisile, et muuta need kahjurite jaoks hukutavaks. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks.

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Kõrb ja kõrbestumine
9
doc

Kõrb ja kõrbestumine

Põllundus on võimalik üksnes kuntsliku niisutamise korral. Seepärast on paiksed asulad kujunenud veekogude juurde- oaasidesse. Kunstlikult niisutatavatel põldudel kasvatatakse puuvilla, riisi, lutserni, otra, meloneid, arbuuse. Arenenud on aiandus ja viinamarjakasvatus. Aedadest saadakse aprikoose, granaatõunu, mandleid, virsikuid ja teisi puuvilju, troopilistes kõrbetes datleid. Niisutuskraavide pervel kasvavatelt mooruspuudelt kogutakse maitsvaid vilju, lehtedega aga söödetakse siidiusse. Kuna põllunduse jaoks on vaja kuntslikut niisutamist, siis inimesed seda teevadki- nad kasutavad kõiki veekogusid põldude niisutmiseks. Aga sageli lõpeb niisutamine sellega, et need alad soolduvad ning muutuvad kõlbmatuks. Kõrbevöönd on üks maailma hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks on seal ebasoodsad. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Põhja- Aafrika ja Lähis- Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud

Geograafia → Aerofotogeodeesia -...
38 allalaadimist
Vanaaeg-keskaeg-uusaeg-tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
20
doc

Vanaaeg, keskaeg, uusaeg, tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat

* Mesopotaamia – Tekkis Eufrati ja Tigrise jõgede ääres. Loodusvarade pooles vaene, kutsuti ka savitsivilisatsiooniks. Linnriigid * Egiptus – Tekkis Niiluse jõe ääres. Palju jumalaid. Vaaraod ja püramiidid. Palju orje. Maaühiskond * India – Tekkis Induse ja Gangese jõgede ääres. Kastikord, maaharimine. Erinevad jumalad. Aarjalased. * Hiina – Tekkis Huang He (kollane jõgi) ja Jangtse (sinine jõgi) ääres. Kasvatati siidiusse, kasvatati riisi ja hirssi. Hiina müür Hunnide kaitseks, rauast tööriistad. * Kreeta saar – Ei tekkinud suure jõgede ääres, nagu teised tsivilisatsioonid, vaid tekkis Egeuse mere ääres. Tegevus toimus losside lähedal, austasid jumalaid, piltkiri. 17. Muistse Egiptusega seotud mõisted: Osiris- surnute jumal Muumia- palsameeritud surnukeha Iibis – pika nokaga püha lind Vaarao – Egiptuse valitseja, peetakse jumala asemikuks maa peal.

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Maailma kuulsaimad bioloogid läbi aegade
10
doc

Maailma kuulsaimad bioloogid läbi aegade

Tänapäeval tuntakse seda pastöörimisena, mida piima puhul kasutatakse endiselt. Pasteur lükkas ka ümber lõplikult ,,isetekkimise" teooriad , mis olid püsinud sajandeid. Ta näitas, et steriilne vedelik, mis õhus olevate mikroobidega kokku ei puutu, ei rikne. See juhtub hetkel, mil vedelik nendega kokku puutub. Ta aitas oluliselt edendada 1865. aastal Prantsuse siiditööstust , kuna analüüsis haigust, mis tappis siidiusse ning andis efektiivseid soovitusi nende ennetamiseks. Ta kasutas ka pastöörimise sarnast protsessi, et parandada käärimisprotsessi veini- ja õlletööstuses. 1892 valmistas ta ka efektiivse Siberi katku vaktsiini. Pasteur suri 1895 aastal 28 septembril Pariisis. Tema nimi oli selleks ajaks maailmakuulus ning kaastundeavaldusi saabus tohutult. Meisterist, kelle Pasteur oli marutõvest päästnud, sai hiljem majahoidja Pasteuri Instituudis , kuhu teadlane maeti

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Kübarad
39
doc

Kübarad

eest, samas oli see talle ka hea võimalus varjata oma süvenevat kiilaspäisust. BÜTSANTS Bütsantsi ehk Ida-Rooma riik püsis endise Rooma riigi idaosas 4-15. saj. Bütsantsi rõivastus oli Vana-Rooma rõivastuse järglane ja selles säilisid kõik rooma rõivastuse osad, muutusid ainult nende nimetused. Bütsantsi rõivastus oli üleminekuks antiikrõivastuselt varase keskaja rõivastusele. Rõivaste lõiked muutusid keerulisemaks. Alates 6. saj. kasvatati siidiusse ka Bütsantsis. Hakati valmistama kõrgetasemelisi väga mitmesugustes värvitoonides, väga erinevate faktuuride ja mustritega, metallniitidega läbikootud siidkangaid, brokaati, villaseid riideid ja vaipu. 9 Bütsantsis muutusid püksid meesterõivastuse tavaliseks osaks. Püksid olid pikad riidest sukad, mis kinnitati paeltega vöö külge. 9-14.saj. muutus aristokraatide ja rikaste linnakodanike rõivastus aina jäigemaks

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Ajalugu-keskaeg-varauusaeg
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja ,, Suur seaduste kogu ,,. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased, ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada. Sellel perioodil Bütsantsi kõige suuremad vaenlased olid lõunaslaavlased ( bulgaarlased ) , kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
Keskaeg
22
doc

Keskaeg

Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja ,, Suur seaduste kogu ,,. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased, ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada. Sellel perioodil Bütsantsi kõige suuremad vaenlased olid lõunaslaavlased ( bulgaarlased ) , kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid.

Ajalugu → Ajalugu
116 allalaadimist
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Siidiussid on putukavastsed, kelle valmistatud kiududest kootakse siidriiet. Siidiuss on kodustatud putukas, kes looduses läbib samad etapid nagu kõik liblikad – muna, röövik, nukk ja täiskasvanud liblikas. Siid pärineb nuku kookonist ning enamus putukatest ei ela üle nuku staadiumit, kuna nad aurutatakse või kuivatatakse elusalt oma kookonis. 0,45 kg siidi tootmiseks sureb umbes 3000 siidiussi. Siidi tootmisel kasutatakse mitut liiki siidiusse. Tegelikult ei ole tegemist usside, vaid röövikutega, kellest kooruksid liblikad. Siidiussidel on paar süljenäärmeid, mis toodavad läbipaistvat, kleepuvat vedelikku, mis õhuga kokku puutudes kõvastub. Sellest kõvastunud vedelikust saadaksegi siid. Võrgunäsa diameeter määrab niidi tiheduse. Silinderpitsat on silinder, millega rullides tekitati värskele savitahvlile pitsatijäljed. Silinderpitsat võeti kasutusele Mesopotaamias 3400 – 2900 eKr. Muistses Mesopotaamias oli

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Oo! need lõpmatud lindude parved, need panevad vanainimese südame kihvatama, ajavad meeled ilutsema. Või miks mitte istuda mõnda kalapaati ja purjetada kuhugi New-Faundlandi lähedusse kala püüdma ja soolama! Miks mitte ronida elevandi turjale ja sõita tiigrijahile või liikuda kaamelikaravaniga läbi liivalagendikkude ühest palmioaasist teise, et imetleda fata morgaanat! Aga võis selle asemel istutada ka moorusepuid, lõigata nende lopsakaid lehti ja toita siidiusse. Võis minna katakombesse või Herkulaanumi varemeisse, sest need seisid just Pauluse teekondade läheduses. Võis imetleda koski ja mägesid, kaktuseid ja kilpkonni, lõhnavaid lilli ja mürkmadusid, mesilasi ja sipelgaid, sest ilmas oli nii palju ilusat ja huvitavat, et ei tule kunagi lõppu. Poolaasta saab otsa, aga huvitavate asjade rodu ei vähene, Möödub aastagi, aga üleni hall vanamees, kes läheb juba peaaegu valgeks, jutustab ikka veel oma lugusid. Ja ikka oskab

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun