kiud lümfotsüüt nuumrakk Makrofaagid (histiotsüüt) · Histiotsüüdid on suhteliselt suured (10-20 µm) ebakorrapärase kontuurjoonega rakud · Tuum on ümar või ellipsoidne; tsütoplasma koosneb hästi arenenud Golgi kompleksist ja varieeruvast hulgast lüsosoomidest · Moodustuvad monotsüütidest, mis on sisenenenud sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi (mononukleaarne fagotsütaarne süsteem) Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid
Vere rakud: o Erütrotsüüdid - O2 ja CO2, aminohapete, toksiinide transport, tuumata o Trombotsüüdid - väikesed tuumata rakud, mis moodustuvad luuüdis hiidrakkude - megakarüotsüütide tsütoplasmast, osalevad vere hüübimisel o Leukotsüüdid - liiguvad ringi vere - ja lümfiringes, võivad vajadusel siseneda sidekoesse, tekivad luuüdis, ringlevad veres · Retikulaarne sidekude - sisaldab: o retikulaarrakke (fibroblastide eritüüp) o toodavad retikulaarkiude o retikulaarseid kiudusid (kollageen III) mis moodustab rakke toestava võrgustiku o fibroblaste, makrofaage, lümfotsüüte o rakkudevahelisi ruume täidab vedelik, mitte amorfne põhiaine o Leidub luuüdis, neerus, maksas jne
Fibrinoidne paisumus seisneb valgulise aine fibrinoidi ladestumises sidekoes. Hüalinoos hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse. Amüloidoos ehk valguainevahetuse häire. Fibropaatiad sidekoe kiudude kahjustused. Mukoidne paisumus Esineb infektsioonide, süsteemsete sidekoehaiguste ja allergiliste seisundite puhul. Suhteliselt kerge vorm. Võimalik on ennistus, kuid ka üleminek fibrinoidseks paisumuseks. Fibrinoidne paisumus Siin algab verevalkude väljumine sidekoesse, mis koos sidekoe põhikoe valkude laguproduktidega moodustab fibrinoidi. Esineb kollagenooside (reuma, reumotoidartriit, sklerodermia, nodoosne periarteriit), hüpertoonia, infektsioos-allergiliste haiguste jne korral. Tekib armistumine või üleminek hüalinoosiks. Hüalinoos Sidekoe põhiainesse tekib tihke, homogeenne, klaasjas, poolläbipaistev valkaine hüaliin. Pöördumatu protsess. Amüloidoos Rakkude vaheainesse ladestub valkaine amüloid. Pöördumatu protsess.
vastavalt sellele piimasekretsioon väheneb. - piima väljatilkumist nisakanalist takistab nisakanilt ümbritsev rõngaslihas e. sfinker - piima moodustav näärmekude koosneb õõnsatest alveoolidest,mille sein moodustab piima sünteesivatest epiteelrakkudest. - alveoolid on omavahel ühendatud väikeste viimajuhadega ja moodustavad näärmesagarikke - näärmesagarikke ja -sagaraid ümbritseb ja ühendab sidekude - sidekude annab udarale struktuuri - enne sünnitust koguneb sidekoesse koevedelikku udaraturse - piima viimasüsteem koosneb väikestest ja suurematest juhadest, millised ühinevad 10...15-sse kogumisjuhasse, mis suubuvad piimaurke näärmeosasse ja nisaurkesse UDARA TALITUS Jaguneb: - piima tekitamine ehk sekretsioon - piima väljutamine ehk ejektsioon ehk sõõrutus - talitlust reguleeritakse hormoonide ja närvisüsteemi abil - lüpsiperioodi nimetatakse laktatsiooniks Koostisainete süntees - piima moodustamine on katkematu protsess
karikrakk) 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Näärmeepiteel- rakud, mis toodavad palju nõret o Toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule o Kõige lihtsam nääre on karikrakk, mis toodab lima ja esineb mitmetes epiteelides (seedesüst.) o Närmerakud moodustavad epiteeli rakkudest, mis on lahkunud pinnalt, kus nad tekkisid ja liikunud allaasuvasse sidekoesse, ümbritsedes end basaalmembraaniga o Näärmeepiteel toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule, mis pakitakse põiekestesse (nim. sekretoorne põieke) Segreteeritav produkt võib olla polüpeptiid (näiteks hüpofüüsi nõre), vaha laadne aine (kõrvavaik), proteiinide, lipiidide ja süsivesikute kombinatsioon (näiteks piimanääre) või lima (karikrakkudest seedesüsteemis). 8
-aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik suhteliselt peened; -Aordi rinnaosa harud jagatakse kaheks: a)paarilised ja b) paaritud harud. -a) Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid (arteriae intercostales), mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina. -b) Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele – söögitorule, trahheale (ja siit edasi koos bronhidega kopsu – bronhiaalarterid!), harknäärmele, sidekoesse jne. C. Aordi kõhuosa harud: -Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina;ka kõhuosa harud jaotatakse a)paarilisteks ja b) paarituteks. -a) Aordi kõhuosa paarilised harud: 1.Neeruarterid (aa. renales), kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse. 2.Neerupealiste arterid (aa. suprarenales), suhteliselt peened, kuid väga tähtsad 3.Munandi- või munasarjaarterid (aa. testiculares resp. ovaricae) 4.5 – 6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale, jne
Basofiilid on samuti liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Koes esineb samuti basofiile ,,nuumrakud". Agranulotsüüdid: Lümfotsüüdid sõmerus on olemas, kuid mittespetsiifiline lüsosoomid. Varieeruv suurus (7-12 µm), tagavad immunoloogilise kaitse(T(rakuline immuunsus)-ja B(humoraalne immunsus)-lümfotsüüdid, NK-rakud(otseründavad)) Monotsüüdid kõige suuremad(9-12 µm), rakutuum on neerukujuline, palju tsütoplasmat. Nad on aktiivselt liikuvad, väljuvad veresoontest sidekoesse, kus muutuvad makrofaagideks. Vereringes on nad ainult umbes 3 päeva. 5. loeng A. Arend Vereliistakud e. trombotsüüdid Tsütoplasma fragmendid, diameeter 2-5 µm. Tuum puudub, koosnevad tsentraalselt paiknevast nõrgalt basofiilsest granulomeerist e. kromomeerist ja perifeersest hüalomeerist. Osalevad vere hüübimises, eluiga ca 10 päeva. Jagatakse tsoonideks: Perifeerne tsoon(rakumembraan glükogaalüksiga), Strukturaaltsoon( mikrotuubulid, struktuurvalgud),
ainevahetus, hästiarenenud hingamis-ja vereringeorganid, neil on pikk sügav ja kitsas rind. Roided üksteisest kaugel ja tugevasti tahapoole kaardunud. Kehakontuur kolmnurkne, kuuluvad piimaveised.*seedetüüp- omavad külg ja pealtvaates ristküliku kontuure, turi laiem, lühike silindriline rinnakorv, hingamis- ja vereringeelundid vähem arenenud, loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Lihaveisetõud. *vahepealne ehk mesosoomne tüüp- kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüüpi alla raskesti klassifitseeritavad loomad, kuuluvad liha-piimatõugu veosed (kombineeritud tõud). 13. Konditsioon ehk toitumus-looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevad reservainetega varustatuse seisund teatud jõudluse saavutamiseks. Hinnatakse silma järgi.
tulevad ajju läbikuklaluu. Aju arterioosring e Willisi ring aju alumisel pinnal on kõik need arterid omavahel ühenduses. Aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik peened, jagatakse kaheks: paarilised ja paaritud harud. Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid, mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina. Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele söögitorule, trahheale, harknäärmele, sidekoesse. Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina, ka kõhuosa harud jaotatakse paarilisteks ja paarituteks. Aordi kõhuosa paarilised harud: · neeruarterid - kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse · neerupealiste arterid suhteliselt peened, kuid väga tähtsad · munandi- või munasarjaarterid · 5-6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale Aordi kõhuosa paaritud harud:
maksa tähtrakud e Kupfferi rakud (kuuluvad makrofaagide süsteemi). Kui maksa tähtrakud osalevad kaitses, siis nad eralduvad veresoonte seinast ja muutuvad vabadeks makrofaagideks. Ito rakud on väikesed tähtjad rasvusalvestavad rakud e lipotsüüdid ja nad paiknevad maksarakkude vahel. Raku tsütoplasma sisaldab rasvatilgakesi, rakuorganellidest üksikuid mitokondreid ja hulgaliselt ribosoome. Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid. Sapikapillaarid, sagarikuvaheline arter ja veen moodustavad maksatriaadi. 57. Hingamisorganite üldine iseloomustus. Kindlustavad looma välise hingamise funktsiooni – veri rikastub hapnikuga ning keha vabaneb CO 2st. Hingamisorganiteks on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops. Hingamisteed (ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, bronhiaalpuu) juhivad õhu kopsu, eelnevalt soojendavad ja filtreerivad õhku.
sõmeraid. Tuumad on ümmargused. Maksaplaatide vahele jäävad samuti radiaalselt kulgevad maksasinusoidid (vasa capillare sinusoidea), mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni (vena centralis). Sinusoidi seinas asuvad endoteelirakud, nende vahele jäävad pilujad ruumid. Basaalmembraan on katkendlik. Lisaks endoteelirakkudele esinevad sinusoidide seinas maksa tähtrakud e. Kupfferi rakud, mis kujutavad endast paigalisi makrofaage. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid, moodustades interlobulaarseid sapijuhakesi (ductus interlobularis biliferus). Koos interlobulaararteri (a. interlobularis) ning interlobulaarveeniga (v. interlobularis) moodustub maksatriaad (trias hepatis). 14. Alveolaarpuu ehitus Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetuse vere ja õhu vahel. Alveolaarpuu seintes paiknevad alveoolid ja läbi nende õhukese seina toimub erütrotsüütide rikastumine ja süsihappegaasi
suhtes. Sidekude moodustub ekstratsellulaarsest maatriksist ja sidekoe rakkudest. Sidekoele tüüpilised rakud: Fibroblast rändab mööda sidekudet, diferentseerub seal ning sünteesib koeomase kiulise materjali ja täiteolluse. Adipotsüüt rasvarakk, naha aluskihtides ja organite ümber. Nuumrakk veresoonte ümber, immuun- ja kaitsefunktsioon, kohalik põletikureaktsioon. Vere valgelible oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud: Kollageenkiud kollageenist, väga tugevad ja vastupidavad tõmbejõule, siiski paindlikud olenevalt veesiduvusest. Elastsed kiud elastiinist ja fibrilliinist, venivad purunemata kuni 150% algpikkusest,
ehk akne. Akne põletikuliste kollete hulka kuuluvad paapulid, pustulid, tsüstid ja sõlmed, mis tekivad tavaliselt suletud komedoonidest. Kui suletud komedoonide foliikulijuhad jätkuvalt laienevad, siis lõpuks nende epiteel puruneb ning rasu, karvad ja naharakud pääsevad ümbritsevasse nahka. Tagajärjeks on põletikuline protsess [6]. Paapul on suletud, turseline, punane, põletikuline kolle (vt. lisa 4). Paapulite sein võib rebeneda ning baktereid sisaldav eritis pääseb vabalt sidekoesse, kuhu koguneb ka kude hävitavaid ensüüme ja mille lõpptulemus on mädase õõnsuse teke ehk pustul ehk märgpea (vt. lisa 4). Pustulid ehk märgpead võivad olla erineva suurusega, meenutada suletud komedoone ehk valgepäid, kuid neid ümbritseb punetav ääris. Pustuli mädane sisu purskub naha pinnale ja õõnsus paraneb [6]. Alati ei toimu märja sisu avanemist nahale. Sellisel juhul jätkub põletikuline protsess nahas suunaga külgedele ja sügavamale
mendi vöönd. Esineb kõige sagedamini karplastel, harvemini teistel kaladel.Parasiidi munad satuvad koos haigru ekskrementidega vette, kus neist väljuvad miratsiidid, kes invadeerivad vaheperemeheks olevaid tigusid ning arenevad sporo tsüstideks, reediateks ja lõpuks tserkaarideks. Viimased väljuvad vette ja invadeerivad kalu, tungides nende nahasse ja nahaalusesse sidekoesse, entsüsteeruvad siis ning muutuvad metatserkaarideks. Haigrud nakatuvad invadeeritud kalu süües (joonis 53). Juba 12 päeva vanustel karpkalamaimudel on täheldatud musti laike. Metatserkaari kihnu ümber ladestub musta pigmenti (hemomelaniin). Algul tekib tume täpike, mis suureneb ja muutub 45 päeva jooksul paarimillimeetrise läbimõõduga musta värviliseks tsüstiks (foto 31). Kuni 2 cm pikkustel
Agranulotsüütide tuumad ei koosne segmentidest, vaid on ümara kujuga Neutrofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad nõrgalt, neutrofiilseid granulotsüüte on veres granulotsüütidest kõike rohkem – 55-60% Arenevad sünnijärgselt punases luuüdis ja nende rakkude eluiga on 5-9 päeva, kusjuures veres ringlevad rakud 8-12 tundi seejärel migreerivad organismi kudedesse, kõige rohkem sidekoesse Raku suurus ringlevas veres on 7-9µm, vere äigepreparaadis muutub rakk lamedamaks ja tema suurus on 10-12µm Raku tsütoplasmas paiknevad peened sõmerad (50-200), värvuvad neutrofiilselt lillakalt Tsütoplasma pealmine kiht on homogeenne ja ei sisalda sõmeraid, selles kihis paiknevad rohkearvulised peened filamendid Noortel rakkudel on tuum hobuserauakujuline või kepptuumne ja selliseid rakke on 5-6%
· laktatsiooni püsivus iseloomustab laktatsiooni dünaamikat pärast päevase piimatoodangu maksimumi saavutamist. Laktatsiooni kestvus ja päevane piimatoodang määravad laktatsiooni kogutoodangu, seetõttu saab kestvuse sobiva valikuga optimeerida pikema ajavahemiku jooksul toodetavat piima kogust. 47. Piimalehmade optimaalne toitumus Toitumus- toitainete ladestamise määr, enamasti rasvkoe ladestumine nahaalusesse sidekoesse ja lihastesse. Kinnisperioodi lõpuks 3,75-4,0 Poegimisjärgselt alaneb 3,0 kuni 3,25 Seemenduse ajal 3,25-3,5 Toitumise hindesse eri füsioloogilise seisundi korral tuleb suhtuda erinevalt. Madal hinne on halb enne poegimist ja seemendusperioodil, kõrge hinne laktatsiooni esimesel poolel- väikese piimajõudluse tunnus. 48. Piimaveiste nuumamine 49. Lihaveiste nuumamine 50. Veiselihatootmine. Veiselihatoomine Eestis.
ümbritseb musta pig mendi vöönd. Esineb kõige sagedamini karplastel, harvemini teistel kaladel.Parasiidi munad satuvad koos haigru ekskrementidega vette, kus neist väljuvad miratsiidid, kes invadeerivad vaheperemeheks olevaid tigusid ning arenevad sporo tsüstideks, reediateks ja lõpuks tserkaarideks. Viimased väljuvad vette ja invadeerivad kalu, tungides nende nahasse ja nahaalusesse sidekoesse, entsüsteeruvad siis ning muutuvad metatserkaarideks. Haigrud nakatuvad invadeeritud kalu süües (joonis 53). Juba 12 päeva vanustel karpkalamaimudel on täheldatud musti laike. Metatserkaari kihnu ümber ladestub musta pigmenti (hemomelaniin). Algul tekib tume täpike, mis suureneb ja muutub 45 päeva jooksul paarimillimeetrise läbimõõduga musta värviliseks tsüstiks (foto 31)
organelli, endosoomi (0,05 0,1 µm). pinotsütoos (rakumembraan ebaspetsiifiliselt ümbritseb väliskeskkonnas paikneva vesilahuse osa, vesiikul 0,1 um. retseptorseoseline selektiivne endotsütoos raku membraanis paikneva retseptoriga seostub väliskeskkonna teatud aine (ligand) ja retseptor-ligand kompleks assimileeritakse endotsütoosi teel ja moodustub transportvesiikul. 27.)Mis on transtsütoos? Transtsütoos RA lahustub rakus ja liigub lahusena sidekoesse, kus asuvad veresooned. Mõningad epiteelirakkude retseptorid kannavad endotsüteeritud molekule rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil. Nii satuvad emapiimas olevad antikehad lapse verre, ilma et neid lüsosoomide poolt lagundatakse. Antikeha sisaldav transportvesiikul satub sooleepiteeli raku endosoomi, seal tekib uus transportvesiikul, mis eksotsüteeritakse raku teises- basolateraalses küljes. Ema piimanäärmes toimub asi vastupidi -
Looma kehakontuur nii külg- kui ka pealtvaates on kolmnurkne. Sellesse tüüpi kuuluvad piimaveised, kiirushobused, munakanad. Seedetüüp ehk eurüsoomne tüüp. Nii külg- kui pealtvaates omavad ristküliku kontuure. Turi on laiem. Laudja laius ei ületa eriti eeskeha laiust. Neil on lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud. Loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Seda tüüpi on lihaveised, sead, lihalambad ja ka lihakana tõud. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp. Siia kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. 23. Konstitutsioonitüübid Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja
Looma kehakontuur nii külg- kui ka pealtvaates on kolmnurkne. Sellesse tüüpi kuuluvad piimaveised. 2. Seedetüüp ehk eurüsoomne tüüp. Nii külg- kui pealtvaates omavad ristküliku kontuure. Turi on laiem. Laudja laius ei ületa eriti eeskeha laiust. Neil on lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud. Loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Seda tüüpi on lihaveisetõud. 3. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp. Siia kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. Siia kuuluvad liha-piimatõugu (kombineeritud tõud) veised. Seedetüüpi (ülal) ja hingamistüüpi (all) veis (J.U.Duersti järgi). 3.2.2 VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR JA SELLE HINDAMINE Põllumajandusloomade hindamisel pööratakse nende välimikule ehk eksterjöörile suurt
annaabi.ee 
