eeliseid. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. Signaali parameetrid Igale signaalile seatakse mingisugused parameetrid. Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt ja alati tuleb neid jälgida. Kasutatud allikad http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/sidepidamisviisid.html http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/signaali_parameetrid.html http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioside http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/raadioside.html http://wiki.wifi.ee/index.php/Raadioside
Telekommunikatsioonisüsteemi moodustavad omavahel seotud sidepidamiseks vajalikud tehnilsed vahendid ja nende kogumid. Süsteemi koostisosadeks on erinevad seadmed, sõlmed jms. Olenevalt olukorrast ja vajadustest on olemas 4 erinevat side pidamis viisi. Sidepidamisviisid: 1) Raadioside 2) kaabelside (elekterside, traatside) 3) kullerside 4) signaalside Signaali parameetrid Igale signaalile seatakse mingisugused parameetrid. Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt ja alati tuleb neid jälgida. Kõik analoog signaalid on iseloomustatavad kolme parameetriga - amplituudi A, faasi φ ja sagedusega ω. Kõik need parameetrid on moduleeritavad eraldi või mõningatel juhtudel korraga ja neid saab kasutada informatsiooni ülekandmiseks. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku.
Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3. Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süsteemikaitse. Süsteemikaitse toimimine) Elem. kaitse: liigvoolu, distants, pikidif ja võrdlus, põikdifkaitse. Süst. kaitse(avariitõrjeautomaatika):
See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. * Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli) tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali? * Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+ 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N>4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s * Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+ 10%) C=3,986Mbit/s * RS232 liidese kaudu kantakse STARTSTOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit
eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) C=3,986Mbit/s RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit
Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. 44. Milliseid nõudeid sidekanalitele ja multimeediavoole (video ja heli) tuleb esitada ning kuidas tagada meediavoo ülekanne paiksesse või mobiilsesse terminali? 45. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N(signaal-müra suhe)=1000. (+- 10%) esli chastota uvelichilasj v 4 raza to S/N umenwaetsa v 4 raza w1 = 100000 Hz * log2(1001) = pochti 1 mb/s w2 = 40000 Hz * log2(251) = pochti 3,2 Mb/s Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s 46. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida
eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) C=3,986Mbit/s RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit
eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. algul 0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. Reziim 7 andmebitti+E-
eelmisele tagurpidine yl. 160kb/s=16*2*Fmax=>Fmax=5kHz 24. Miks on tüüpjuhul GSM telefoni ja tugijaama vaheline suurim kaugus piiratud (ca 30 km)? - See on määratud GSM parameetriga Timing Advance (TA). TA võib olla 0..63 ja kuna kaugus tugijaamast määratakse 550 meetriste lõikudena ja valemi järgi on kaugus tugijaamast TA*550 - > 62*550=34100 meetrit ehk ~34 km. 25. Müra võimsus sidekanalis on võrdeline ribalaiusega. Leida infoülekande kiirus, kui sidekanalit laiendati väärtuselt 100 kHz väärtuseni 400 kHz. Algselt oli kanalis S/N=1000. (+- 10%) Shannoni valemiga. c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus algul C=0,99Mbit. S/N->4 korda v2iksemaks. P2rast C=3,186Mbit/s 26. RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi
Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda. Töötlemise viide: iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata - selleks kulub aega. Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). Edastusviide: aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks. Meediumi viide: aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t = R/l t - aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R - ribalaius, I - liini pikkus i = I*a/R i - liikluse intensiivsus, a - keskmine pakettide 5 saabumise aeg Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 9
Tulemuseks on sõnaline (verbaalne) või mitteverbaalne teade. Valitud vorm oleneb sidekanalist. 3. sidekanaliks võib olla isiklik kohtumine, telefonikõne, kiri või muu document, rühmakogumine jne. Vahetu suhtlemise ouhul on oluline ka mitteverbaalne väljendumine(kehakeel). 4. dekodeerimine saajale arusaadavasse vormi. 5. saaja- ilma temata kommunikatsiooni ei toimu. Hea teade arvestab saaja dekodeerimisvõimet, mitte üksnes sidekanalit. Saaja võib tõlgendada erinevalt ja teha valejäreldusi. 6. tagasiside onfo saajale, mis võimaldab kontrollida arusaamist. Kahepoolne suhtlemine võib olla suuline, kirjalik, mitteverbaalne või elektrooniline. Suhtlemisbarjäärid: informatsiooni filtreerumine, manipuleerimine; valikuline taju; emotsioonid; pädevuse erinevused; väärtushinnangud: teatel pole saaja silmis tähtsust; usaldusväärsus: saaja ei usu saatja sõnu ja tegusid; halb kuulamisoskus;
elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning Töötlemise, järjekordade, edastus- (aeg, mis kulub paketi liinile aknas olevale saadetud paketile, tõendades ka, et eelnevad tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2. andmelülikiht - toimetamiseks), meediumi viide (aeg, mis kulub paketi paketid on kohale jõudnud. Kui teatud aja jooksul ei toimu jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks liikumiseks mööda sidekanalit). akna nihutamist, saadetakse kõik paketid uuesti. Paketid (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu 13. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu. peavad olema saabunud vastuvõtjasse õiges järjekorras,
Akna pikkus on alati pool identifikaatorite arvust. Akent nihutatakse alati siis, kui akna kõige esimene saadetud pakett on saanud ack teate. 16 sammu). kulub paketi liinile toimetamiseks. Meediumi viide aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. RIP marsruutimistabeleid haldab rakenduskiht. Vastusesõnumid (advertisments) saadetakse UDP pakettidena ja korratakse perioodiliselt. t= R/l t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus 20.TCP ühenduse loomine ja sulgemine
Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda. Töötlemise viide: iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata selleks kulub aega. Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). Edastusviide: aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks. Meediumi viide: aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t = R/l t aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R ribalaius, l liini pikkus i = l*a/R i liikluse intensiivsus, a keskmine pakettide saabumise aeg Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt +
Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda. Töötlemise viide: iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata – selleks kulub aega. Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). Edastusviide: aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks. Meediumi viide: aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t = R/l t – aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R – ribalaius, l – liini pikkus i = l*a/R i – liikluse intensiivsus, a – keskmine pakettide saabumise aeg Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks
kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühendused koosneb naiteks Broadband Network ehk lairiba võrk tähendas mitmetest LAN vorkudest. algselt sidekanalit ,mille ribalaius oli suurem kui VPN (virtuaalne privaatvork) virtual private standardsetel kõnekanalitel ,hiljem hakati network on lairibaühendusi kutsuma T1 (usa) , E1 (eur) turvaline uhendus labi uldkasutatavate vorkude vastavalt nende kiirustele ,põhimõtteliselt on tegu (internet) suurte magistraalliinidega,mille külge läbi naiteks ligipaasuks mingi firma andmebaasi. juurdepääsuvõrgu ühendatakse erinevad teenused. Ülesanne
Kui kaks laiaribalist ehk hajaspektri signaali samal sagedusel samal ajal töötavad, siis nad teineteist ei sega, prktikas pisikesed häired, aga võtame taustamürana seda, sest see ei sega samal sagedusel olevad kitsaribalist signaali. Kiirus ühest laiast või paljudest kitsastest kanalitest annab suhteliselt sama tulemuse, ent spektri hajutamist kasutatakse palju. Hajaspektriside – kasutatakse palju rohkem ribalaiust kui oleks vaja, et andmeid üle kanda. Sagedushüplemine – sidekanalit vahetatakse pidevalt. Info on erinevatel sagedusel. Vaenlane peab kogu aeg teadma, mis sagedusel oleme, et segada. Aeglane – sageduse hüplemise kiirus on aeglasem kui info edastamise kiirus Kiire – bitikiirus on suurem, kui hüplemise kiirus. Kuna oleme ühel sagedusel vähe aega, on korraga kiirgav energia väike, mistõttu jääb mulje on on tegu kitsama ribaga. Sagedushüplemine töötab ainult siis, kui
oodata, et lähemas tulevikus jõuab see terabittideni sekundis. Arvutites on andmeedastuskiiruse ühikuks B/s (baiti sekundis). 1.3.2.3 Erinevad Interneti-ühenduse teenused: sissehelistamine,lairibaühendus. Sissehelistamine (dial-up). Telefoninumbri valimisel tekitatav ajutine ühendus üksiku arvuti ja võrgu vahel. Lairibaühendus (broadband). Sidetehnikas tähendas see algselt sidekanalit, mille ribalaius oli suurem kui standardsel kõnekanalil 48 KHz ühenduse korral, hiljem hakati lairibaühenduseks kutsuma T1 (USA) või E1 (Euroopa) kanaleid (vastavalt 1, 5 ja 2 Mbit/s) või ka T3 või E3 kanaleid (vastavalt 45 ja 34 Mbit/s). Sidemeetod, kus üht juhet mööda edastatakse samaaegselt mitut signaali. Lairibaülekannet kasutatakse näit. kaabeltelevisioonis, kus üht koaksiaalkaablit mööda jõuab televiisorini sadu teleprogramme ja sama kaablit saab kasutada ka andmesideks
mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay andmete liikumise aeg signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata
(tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati
Survevahenditega selliseid projekte läbi viia ei ole päris õige. Erakondlik tegevus al 1203 keelustatud, aga uuele tasandile jõudi see 35 kevadel. 5.03.35 /-määrus politiliste erakondade tegevus Ews on peatatud. Eenpalu (endine Einbund). RPT ja ajakirjandus said ül-d: miks erakondi ei lubata (tegemist ei ole rahva seast, rahav meeleoludest välja kasnavutega, vaid tegemist sõpruskondadega, mis mõtleb ainult oma maj heaolule, on rahvast akuged jne). Samas leiti, et sidekanalit rahva ja valitsuse vahel on tarvis. Loodi Isamaaliit. Avalikuks sai selle loomine 7.03.1935. tegelikud ettevalmistustööd olid alanud juba 34 sügisel. 35 1. okt Isamaaliidu I Kongress. Ametlikult väideti, et tegemist ei ole ainuparteiga, väideti, et tegemist on kultuurilise organisatsiooniga, mitte poliitilisega. Kindlalt tegi siiki poliitikat. Sisulist tegevust peale valitsuse kiitmise Isamaaliit ei teinud. Alguses domineerisid selles Põllumeestekogud
Esimesena suleti ajaleht Maaleht (Asunike leht – opositsiooni peamine häälekandja). Juulis 35 võeti ajaleht Postimees Tõnissoni käest ära, pandi sekvestri all. Samuti juulis 1935 võeti üle ka raadio. Mõisteti, et raadio on kujunemas oluliseks propagandavahendiks. Erakondlik tegevus al 12.03 keelustatud, aga uuele tasandile jõudi see 35 kevadel. 5.03.35 /-määrus – politiliste erakondade tegevus EWs on peatatud. Eenpalu (endine Einbund). Samas leiti, et sidekanalit rahva ja valitsuse vahel on tarvis. Loodi Isamaaliit. Avalikuks sai selle loomine 7.03.1935. tegelikud ettevalmistustööd olid alanud juba 34 sügisel. 35 1. okt Isamaaliidu I Kongress. Ametlikult väideti, et tegemist ei ole ainuparteiga, väideti, et tegemist on kultuurilise organisatsiooniga, mitte poliitilisega. Kindlalt tegi siiki poliitikat. Sisulist tegevust peale valitsuse kiitmise Isamaaliit ei teinud
annaabi.ee 
